Loodus, Novaator

Uus kunstmuna teeb teadlased ettevaatlikuks

Uus kunstmuna teeb teadlased ettevaatlikuks

Biotehnoloogiaettevõte Colossal Biosciences esitles 3D-prinditud kestaga tehismuna, millega saab nende sõnul muu hulgas taaselustada väljasurnud linde. Firmast sõltumatud teadlased kiidavad uue lahenduse tehnoloogilist potentsiaali, kuid juhivad tähelepanu teaduslike andmete puudumisele ja uuringu läbipaistmatusele.

Texase osariigis Dallases tegutsev Colossal Biosciences soovib muu hulgas taaselustada Lõunasaare hiidmoa. Uus-Meremaal elanud kolmemeetrise linnu munad olid umbes ragbipalli suurused, vahendab Nature News.

Teadlased on püüdnud kasvatada linnuembrüoid väljaspool ehtsat muna juba aastakümneid. Esimest korda õnnestus see 1998. aastal, kui uurijad kasvatasid vutiembrüoid klaasanumates. Hiljem võtsid bioloogid arengu jälgimiseks kasutusele läbipaistvad plasttopsid. Samuti viisid nad edaspidi muna sisu kohe peale munemist tehislikku keskkonda.

Aknaga munakoor

Loomulikul munakoorel on loote arengus mitu olulist ülesannet. See kaitseb loodet füüsiliste vigastuste eest ja hoiab ära liigse veekao. Samuti tagab koor pooride kaudu pideva gaasivahetuse, varustades embrüot hapnikuga ja eemaldades süsihappegaasi. Tehislikes anumates kaob loote ümbert see keeruline bioloogiline kaitsevall ära.

Kilekottides või plasttopsides kasvavad looted vajavad koorumise lähenedes lisahapnikku, mis tekitab mitu probleemi. Colossali bioloogiajuhi Andrew Paski sõnul kahjustab liigne hapnik loote kudesid, valke ja DNA-d. Seetõttu ei saa vanade meetoditega kasvatada loomi, kes püsivad tervena pikemat aega.

Ettevõtte teadlaste sõnul ületab nende uus tehnoloogia senised kitsaskohad. Nende loodud tehiskoor koosneb 3D-prinditud sõrestikust, mis kaitseb spetsiaalset silikoonmembraani. Ise samuti kunstliku munakoore arendusega tegelenud Jaapani Oihama keskkooli õpetaja Yutaka Tahara selgitusel peitubki uue muna peamine eelis just selles kilejas membraanis. See laseb tibul areneda loomuliku hapnikutasemega.

Lisaks gaasivahetusele võimaldab tehismuna loote arengut silmaga jälgida: muna ülaosas asub n-ö läbipaistev aken. Paski sõnul näevad teadlased akna kaudu, kuidas embrüo kasvab ja milline on geenimuudatuste mõju. Nii loodavad bioloogid taasluua väljasurnud lindude tunnuseid, näiteks nende eriomast noka kuju.

Katsetes viisid bioloogid embrüod koos rebu ja munavalgega tehismunadesse 36–40 tundi peale munemist. Ettevõtte teatel on uuest kestasüsteemist seni edukalt koorunud paarkümmend tibu. Colossali videoklipi järgi elavad need täiskasvanuks sirgunud linnud praegu ühes farmis välitingimustes.

Muna on läbipaistev, andmed mitte

Tehnoloogilisest edasiminekust hoolimata varjutab saavutust teaduslik läbipaistmatus. Uurimisrühm tutvustas tehismuna ainult pressiteates ja videoklipis. Autorid ei ole seni avaldanud teadusartiklit ega isegi selle eeltrükki. Sõltumatud eksperdid peavad andmete puudumist murettekitavaks.

Põhja-Carolina osariigi ülikooli tüvirakubioloog Paul Mozdziaki hinnangul võib leiutis olla murdeline. Samas tõdes ta, et ilma alusandmeteta on tegelikku mõju võimatu täpselt hinnata. Colossali tegevjuhi Ben Lammi kinnitusel ei plaani ettevõte praegu tehismuna tehnoloogia kohta teadustööd avaldada.

Colossal jättis ka täpsustamata, kui paljudest tehismunasse viidud embrüotest tegelikult tibud koorusid. Jaapani teadlaste varasemates katsetes koorus umbes pool embrüotest. Seetõttu püsib uue meetodi tegelik kasutegur esialgu ebaselge.

Järgmise sammuna kavatseb ettevõte katsetada süsteemi suuremate, näiteks emu ja jaanalinnu embrüotega. Hiidmoa taaselustamiseks tuleb lisaks tehiskoorele leida sobiv asendusrebu ja -munavalge. Munavalge asendamine ei tohiks ekspertide sõnul probleeme tekitada, sest see koosneb suures osas ovalbumiini-nimelisest valgust.

Keerulisem on asendada rebu. Mozdziaki sõnul peavad teadlased veel välja selgitama, kas loode vajab arenemiseks tingimata oma liigile omaseid ühendeid. Teisisõnu ei pruugi mõne teise linnu rebu hiidmoa lootele kõiki vajalikke toitaineid pakkuda.

Looduskaitse spetsialistid tõstatavad ka eetikaküsimusi. Uus-Meremaa Otago ülikooli geneetik Nic Rawlence leiab, et hiidmoa asemel võiks kulutada raha hoopis praeguste ohustatud liikide päästmiseks. Näiteks vääriks tema hinnangul päästmist kriitilises seisundis Uus-Meremaa lennuvõimetu papagoi kakapo. Liigi koorumisedukus püsib looduses väike ja kakapo tibud hukkuvad sageli kohe pärast koorumist.

Rawlence’i hinnangul peaksid biotehnoloogiaettevõtted väljasurnud liikide elustamise asemel aitama just selliseid haavatavaid linde. Colossal plaanibki muuta enda sõnul oma tehnoloogia  looduskaitseorganisatsioonidele kättesaadavaks. Organisatsiooni Revive & Restore esindaja Ben Novaki sõnul saaksid paljud loomaaiatöötajad uut tehismuna kohe ohustatud liikide aretusprogrammides rakendada.

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga