
Mees oli duši all, kui uksekell helises.
Rätikut polnud tal käepärast, nii et ta haaras kiiruga kuivatusrestilt oma üheaastase tütre söögipõlle, kattis sellega oma “väärtused” ja jooksis ust avama.
Kui mees ukse avas, hakkas naabrinaine põlle nähes täiest kõrist naerma, sest põlle peal seisis: “Kasva suureks, emme rõõmuks!”