Kuulduste järgi kavatseb katoliku kiriku juht pöörata oma esimeses entsüklikas tähelepanu tehisintellektile ja vajadusele kaitsta inimest kui persooni. Lõuna-Koreas budistliku kloostris pühitseti hiljuti mungaks aga esimene humanoidrobot, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Paavst Leo XIV noomis hiljuti vaimulikke inimestest ja nende mõistmisest kaugenemise pärast. Teda häirisid mugavamaks muutunud koguduste pastorid, kes ei kirjuta jutlusi ise, vaid lasevad need koostada ChatGPT-l. Järgmisel nädalal avaldab paavst Leo oma esimese entsüklika. Pika ajalooga kirjalikes pöördumistes võtavad paavsti avaliku seisukoha mõnes olulises usuga seotud küsimuses. Entsüklikaid peetakse Paavsti üheks kõige suurema mõjuga avalduseks, millega pöördub ta 1,4 miljardi uskliku poole. Sestap on oluline sõnumi keskne teema.
Läkitusega kaasnevad rituaalid. Tekst valmis juba eelmisel nädalal: paavst pani entsüklikale “Magnifica Humanitas” ehk “Suurepärane Inimkond” oma allkirja 15. mail. Kuupäev polnud juhuslik. Samal päeval 135 aastat tagasi allkirjastas praeguse kirikupean imekaim ja inspiratsiooniallikas, paavst Leo XIII, oma kõige olulisema entsüklika. Toonane läkitus käsitles tööliste õigusi tööstusrevolutsiooni olustikus, mis põhjustas sotsiaalseid mullistusi.
Meie ajale loodud entsüklika puudutab paljuski samu, inimese õiguste ja väärikusega seotud teemasid. Kuulduste järgi kavatseb katoliku kiriku juht pöörata tähelepanu tehisintellekti ja selle tormilise arengu olustikus suurenevale vajadusele kaitsta inimest kui persooni. Paavsti sõnumis peaks sisalduma ka üleskutse mitte kasutada tehisintellekti sõjapidamises.
Entsüklika ettelugemise tseremoonia huvitav kaaskõneleja on seekord maailma kolme juhtiva TI-arendaja sekka kuuluva Athropicu üks asutaja, Kanada alam Christopher Olah. Teadupärast eeldatakse, et paavsti kaaskõneleja kuulub kirikusse ja omab kiriklikku kutset. Olahi puhul pole teada, et ta neile tingimustele vastab, ent tegemist on vaieldamatult erakordse indiviidiga. Praegu kolmekümnendates eluaastates Christopher Olah jättis ülikooli 18-aastaselt pooleli. Ta õppis iseseivalt ja tegutses TI vallas kuni kõrge rahvusvahelise tuntuseni.
Tema lugu võiks motiveerida praeguseid üliõpilasi, kelledest paljud muretsevad oma valitud eriala tuleviku pärast või on isegi vihased. Viimasele viitavad paar hiljutist USA
More ülikoolides peetud lõpukõnet. Niipea kui auväärsed kõnelejad mainisid TI arengut, said nad vastuseks üliõpilaste valju vilekoori.
Ühe kõne pidas endine Google juht Eric Schmidt. Varasemalt oleks iga tema sõna jälgitud suure tähelepanuga, rääkimata lootusest pääseda ise Google’isse tööle. Arizona Ülikooli 10 000 lõpetajast kuulajaskond reageeris valuliselt vähemalt paaril korral, kui Schmidt võttis teemaks TI kasvava rolli töös ja muus elukorralduses. Võimalik, et need ei jää viimasteks taolisteks juhtumiteks, kus ülikoolilõpetajad ärrituvad noori innustama mõeldud lõpukõnede ajal, kui mainitakse TI-d.
Selle taustal on huvitav oodata, kuidas reageeritakse paavsti kõnele või ka Christopher Olahi sõnavõtule, kelle kaasamine peab olema hästi põhjendatud.
Kui paavsti kõnele pööratakse suurt tähelepanu, siis mõne kaasettekannet esitava kardinali sõnum ei kandu arvatavasti kuigi kaugele. Eriti teemadel, mis pole otseselt nende eriala. Juhtiva TI-ettevõtte asutaja läkitusele võib oodata aga palju laiemat vastukaja. Osa maailmast võib ka vilistada, mis kasvatab kaasaegses meediaruumis vaid tema sõnumile pööratavat tähelepanu.
Religiooni ja TI kokkupuutest leiab aga ka teistsuguse näite. Hiljuti pühitseti Lõuna-Koreas budistliku kloostri mungaks esimene humanoidrobot. Natuke üle meetri kõrgune, neljale jäsemele toetuv robot vandus initsiatsioonitseremoonial, et austab elu, kuuletub inimestele ning käitub teiste robotite ja objektidega rahumeelselt. Puhastusrituaali käigus ei kõrvetatud roboti jäsemele kuuma rauaga väikest sümbolit, vaid sinna pandi kleeps.
Korea suurima budismisekti juht tõdes, et kuna robotid on määratud tulevikus inimestega igas valdkonnas koostööd tegema, olevat loomulik, et mõned neist saavad nende kogukonna osaks. Ta lubas juba aastavahetusel liita tehisintellekti budistliku traditsiooniga, märkides oma pöördumises soovi juhtida tehisintellekti ajastut kartmatult ja suunata selle saavutused meelerahu ja valgustumise teele. Järgmisel nädalal selgub, kas TI pääseb ka katoliku kirikusse.
