Puudel juure- ja tüvemädanikku tekitavad juurepessu liigid levivad põhjapoolkera metsades, kahjustades nii kuuski, mände kui ka teisi puuliike. Metsas võib aga olla sageli keeruline haiguskollet ära tunda, kuna juurepessuga nakatunud kuused võivad paista väliselt täiesti terved. Kaugemale arenenud haiguse korral võivad kuuskedele tekkida ka välised sümptomid, näiteks pidurdub nende kasv ja tüvel näeb vaigujooksu. Sellised sümptomid saavad tekkida puudele aga ka muude probleemide tagajärjel, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse kaasprofessor Jürgen Aosaar. 

Sarnaselt kuuskedele võivad täiskasvanud männid näida väliselt igati heas seisundis, vaatamata sellele, et juurepess juba osaliselt juurestikus toimetab. Noored männid aga on juurepessu suhtes väga õrnad ning võivad nakkuse korral hukkuda juba ühe aastaga.

Kliimamuutus soosib juurepessu levikut üha kaugemale põhjapoole. Seega oleks paremate metsamajanduslike otsuste langetamiseks ja metsa tervise eest hoolitsemiseks vaja leida kiire ja tõhus viis, kuidas puudel juurepessu nakkust tuvastada. Soome metsateadlased püüdsid probleemi lahendada koerte abil. Selleks treenisid nad erinevatesse tõugudesse kuuluvaid koeri juurepessu lõhna järgi ära tundma.

Soome Loodusressursside Instituudi (LUKE) vanemteaduri Juha Kaitera esiautorluses ilmunud uuring näitas, et koerad võivad olla tublid abimehed, kuna nad suudavad leida metsas juurepessu nakkusega mände küllalt suure täpsusega.

Teadlased tegid katseid nii vanemaealises kui ka noores männikus. Enne metsa minekut panid nad koerte võimed proovile ka laboris, kus ilmnesid koerte lõhnade eristamise võime täpsuses küllalt suured erinevused. Tõenäoliselt oli selle taga koerte erinev treenituse tase. Laboris tehtud koerte testi põhjal tuli ka välja, et kahel juurepessu liigil – kuuse-juurepessul ja männi-juurepessul – on ilmselt üsna erinev lõhnabukett.

Koerte suurepärane haistmismeel on üldiselt teada-tuntud. Tänu sellele saab koeri õpetada ära tundma väga erinevaid lõhnu, alates narkootikumidest kuni trühvlite ja haruldaste seenteni ning samuti inimeste, loomade ja taimede haigusteni. Metsapuude haiguste leidmiseks on kasutatud koeri seni vähe ja nende potentsiaal on alakasutatud. Kui juurepessu varajase nakkuse avastamist koerte abil parandada, võimaldaks see tõrjemeetmeid õigeaegsemalt rakendada. See aitaks tõkestada ka seene laialdasemat levikut.

Katses osalesid erinevat tõugu koerad, nagu näiteks kuldne retriiver, kokkerspanjel, borderkolli ja teised. Enne kui koerad metsa seeni otsima saadeti, läbisid nii koerad kui ka nende juhid aastase koolituse. Koerte ettevalmistus oli põhjalik, neile õpetati haistmise teel eristama juurepessu mitmetes kombinatsioonides – erinevatel kasvupindadel ja teiste seente juuresolekul. Looduses võib olla õigeid lõhnu keerukas eristada, kuna lõhn võib aja jooksul muutuda seente vananemise, kõrvaliste lõhnade koostoime ja keskkonnategurite tõttu.

Teave seene esinemise ulatuse ja asukoha kohta metsas on omaniku jaoks väga väärtuslik. Seda eriti juhul, kui metsa soovitakse majandada püsimetsana, kus peamine liik on kuusk. Juurepess levib puult puule juurte kaudu, laiendades nii oma kollet. Seetõttu võib pessunakkuse tuvastamine koerte abil aidata metsaomanikel valida sobilikud majandamispraktikad juba enne, kui nad püsimetsamajandamisega seotud otsuseid teevad.

Lageraielangil saab mädanikuga kändude paiknemist määrata harvesteri töö käigus kogutud andmete põhjal. Samas võib olla pessu kännult palja silmaga keerukas määrata ning nii võiks siingi olla abi terava ninaga koertest. Kogutud info võimaldaks uut metsapõlve rajades istutada mädanikuga kändude ümber juurepessule vastupidavaid puuliike.

Artikkel ilmus ajakirjas Scandinavian Journal of Forest Research.