Ebola viirushaigus on väga nakkav ja võib levida kehavedelike, näiteks okse, vere või sperma kaudu. Haigus on haruldane, kuid raske ja sageli surmav. WHO sõnul muudab aga praeguse puhangu eriti murettekitavaks asjaolu, et selle põhjustajaks on Bundibugyo viirus. See on haruldane ebola variant, mille vastu ei ole vaktsiini ega muud spetsiifilist ravi. Kuigi Kongos ja Ugandas on toimunud aastatega üle 20 ebola puhangu, tuvastati Bundibugyo viirus alles kolmandat korda.

Ametnike sõnul algas puhang tegelikult juba aprillis, kuid see avastati aeglaselt. Varaseim teadaolev kahtlustatav nakatunu oli 59aastane kongolane, kellel tekkisid sümptomid 24. aprillil ja kes suri kolm päeva hiljem. Tervishoiuametnikud said esimese hoiatuse alles 5. mail, mil Aafrika CDC (nakkushaiguste kontrolli- ja ennetuskeskuse) andmetel oli registreeritud juba 50 surmajuhtumit, vahendab AP.

WHO andmetel kinnitati puhang viimaks 15. mail, kui Kongo Demokraatliku Vabariigi idapoolses Ituri provintsis teatati kõrge suremusega tundmatust haigusest. Viirus on levinud ka mujale, kuna nakatanuid on tuvastatud ka riigi idaosa suurimas linnas Gomas. WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus mainis, et praegu on suur ebakindlus nii nakatunute tegeliku arvu kui ka geograafilise leviku osas. Lisaks Kongo DV-le on mõned nakatunud tuvastatud ka Ugandas.

WHO ei soovitanud piire sulgeda – nagu võis olla vajalik koroonapandeemia ajal –, kuna selle vältimine aitab kiirendada ja koordineerida rahvusvahelist abi. Tõrjetööd raskendavad aga piirkonna poliitiline ebastabiilsus, relvakonfliktid ja pidev rahvastiku liikumine. Ituri ja selle naaberprovintsid on piirkonnad, kus inimesed liiguvad palju nii töö tõttu kui ka põgenevad vägivalla eest.

Aafrika CDC juht Jean Kaseya ütles, et kogukondades on endiselt palju aktiivseid juhtumeid, mis muudab kontaktide jälgimise keeruliseks. WHO hinnangul võib puhang olla oluliselt suurem, kui on ametlikult teada. Kongo tervishoiuekspert Richard Kitenge, kes saabus hiljuti Iturisse, märkis, et ehkki olukord on riskantne, on Kongo varasemate puhangutega hakkama saanud.

Puhangu edasine kulg sõltub nüüd sellest, kui kiiresti suudetakse tuvastada haigeid ja jälgida nende kontaktseid. Oluline on asja juures ka tervishoiutöötajate kaitsmine, kuna nendega on WHO teatel seotud juba vähemalt neli surmajuhtumit. See näitab, et haiglad ja ravipunktid on praegu üheks kõige haavatavamaks kohaks. Tervishoiuorganisatsioonid on soovitanud Kongosse ja Ugandasse reisijatel vältida kokkupuudet inimestega, kellel on ebola sümptomid.