Umbes 20 aastat tagasi saabus Viljandi maakonnalehte Sakala kiri homode esindusorganisatsioonilt, kes nõudis väljaandelt ultimatiivses toonis, et too teataks avalikult leheveergudel oma suhtumisest samasoolistesse. Ühtlasi ähvardati, et kui ajaleht eirab kirja, kantakse ta “musta nimekirja” koos sellest tulenevate tagajärgedega.
Tollane tegevtoimetaja Peep Talimaa kirjutas juhtkirjas vastuseks, et ajaleht pole andnud mingit põhjust endasse sellisel moel suhtumiseks ning keeldub allumast avalikule väljapressimisele. Nii see asi tookord jäi.
Nüüd kirjutab Sakala uuest väljapressimisest, sedapuhku Viljandi linnavalitsuselt, kellelt nõutakse allumist homoagenda soovidele, korraldamaks mingit üritust ja otse lastekaitsepäeval. See on eriline ülbus, mis sai siiski konservatiivset linnavalitsuselt vastulöögi.
Kunagi paljastas Objektiiv homoagenda taktikat ja strateegiat. Seda tehakse kolme lainena. Esiteks äratakse inimestes kaastunnet juttudega sellest, kuidas homosid taga kiusatavat. Kui see on saavutatud, harjutatakse inimesed uute “seksuaalidega” ära, et näete, nad on kogu aeg
•
•
More meie keskel olnud. Kolmandaks aga kehtestab homoagenda ennast kogu ühiskonnale, sundides tunnistama oma ülimuslikkust.
Eestis ollakse otsaga kolmandas laines, aga töös on veel ka esimene ja teine laine. Ka sellesuvisel homorünnakul kavatsetakse meedia järgi võttes rõhuda sellele, et “vaikida ei tohi”, kui näed rünnakut geide vastu.
Millist rünnakut? Homoagenda on Eestis juba ammu Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 valitsuskepi all riiklikuks poliitikaks muudetud, meedia ülistab lapsed ostnud geimehi, Eduard Odinets ajas homovärki seadustesse… Mis te vingute, teil on oma homoriik käes, isegi abielu lõite mehelt ja naiselt üle!
Kui Eestis keegi homosid ründab, tasub minna politseisse ja need panevad hagijatena värskete jälgede suunas liduma. Teiseks võib minna Delfisse ja too hakib “homofoobi” kohe hakkepuiduks. See vasakliberaalne riik töötab juba mitu aastat MMIWG2SLGBTQQIA+ heaks.
Seda, et homodel on Eestis lustlik elu, on nad ise näidanud. Kui Tartus oli üks EKRE üritus, käisid noorgeid seda oma lipuga ärritamas, kusjuures üks neist teatas meediale avalikult, et tahtis näha rahvuskonservatiivide reageeringut. Homonoored provotseerisid ka SAPTK näitust inimloodetest enne sündi. Ja üks Pärnu lesbitüdruk kirjutas loo “geikristlastest”, kusjuures hiljem lekkis meediasse tema sotsiaalmeediapostitus, milles ta irvitas: “Pane sõnad “gei” ja “kristlane” ühte loosse ja sa näed, kuidas möll lahti läheb!”
Eestis pole geidel ammu enam midagi viga, seda tõestab Haberi-Pilleri staaristaatus. Kõik see undamine, mis siin geide ümber toimub, on juba järgmine etapp: kättemaks heteroühiskonnale kunagiste “kannatuste” eest.
Seetõttu ärge kuulake samasooliste huntide ulgu. Kui nad tahavad nende suhtes sallivat ühiskonda, lõpetagu kõigepealt see veidrike karneval, mida nad “uhkuseks” nimetavad. Selles pole midagi uhket, see on jälk oma elustiili pealesurumine. Ühiskonnal on õigus elada ilma sellist jama nägemata.
Kuigi tähepuntraorganisatsioon räägib armastusest ja sallivusest, on see tegelikkuses agressiivne, vihkav ja provotseeriv, neid võib julgelt äärmuslasteks ńimetada. Hiljuti keelustaski rahvusvaheliselt väga agressiivne Vene riik nad kui äärmusorganisatsiooni – ilmselt ei sallinud konkurenti üliagressiivsuses.
Neisse, keda too “organisatsioon” esindab, suhtutakse Venemaal halvasti, kuid väidetavalt oli aeg•
•
More, mida Moskvas õppinud Igor Taro iseloomustab kui aega, mil Putin “oli normaalne”. 2005. aasta paiku üritas ta Läänele läheneda ja väidetavalt hakati tollal koguni homoseadust tegema. Kremli suhted Läänega aga halvenesid siis ruttu ja sellest seadusest jäi alles vaid sõna “tolerast” ehk pool sõna sallivusest ja teine pool meesgeidest sõnaga, mille kasutamise eest võib nüüd Facebookis bloki saada.
Tähepuntraorganisatsioon on üliagressiivne, seda näitas kasvõi seegi, kuidas nad üritasid sisse murda konservatiivsesse islamiemiraati Katari, kus toimus jalgpalli MM. See, et homoagenda traditsioonilist tõsiusklikku ühiskonda nii hullult ründab, näitab nende agressiivsust ja ka kindlat seljatagust. Kui vaadata Venemaa ühiskonda ja riiklikku agressiivsust neutraalselt, siis on neljatähebrigada keelustamine pigem loomulik kui ebademokraatlik – ükski võim ei saa lubada sellist ülisõjakust.
Gruusia näide on samuti hoiatav – seal läks piiri tagant õhutatav märul lahti pärast välisagentide seaduse vastuvõtmist, mis muide kohustas välismaalt teatud protsendist rohkem raha saavaid organisatsioone oma rahaallikaid deklareerima, ja see tabas ennekõike LGBT-d.
Meedia väitel astus Viljandi homoaktivistide kaitseks välja kandle- ja pastlaminister Kristina Kallas. Siit soovitus Eesti 200 oponentidele – kui nüüd algab Riigikogu valimiskampaania ja KriKa üritab oma poliitprojekti päästmiseks venelaste hääli saada, siis on võimalik neile meelde tuletada, et haridusminister on “tolerast”.
Viljandile aga kiitus nii Ukraina lippude nihutamise kui ka homoagenda keti otsa paneku eest.
Uued Uudised
