Praegu on Lätis ulatuslik leetrite puhang, registreeritud on üle 50 haigestunu ning ligikaudu 1000 lähikontaktset. Nii suurt puhangut pole meie lähiriikides viimastel aastatel olnud. Eestis diagnoositi eelmisel aastal 11 leetrijuhtumit. Neist osa olid sisse toodud, kuid mitme juhtumi päritolu jäi teadmata, mis viitab võimalikule varjatud levikule.

Terviseamet nakkushaiguste osakonna juhataja Kärt Sõberi sõnul on murettekitav vaktsineerimisega hõlmatuse langus alla kriitilise piiri. Leetrid on äärmiselt nakkavad – üks haige võib nakatada kuni 18 inimest. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab karjaimmuunsuse tagamiseks vähemalt 95% vaktsineerituse taset , kuid Eesti on see praegu langenud 83 protsendini.

„Vaktsiinid on tõhusad ja ohutud ning vaktsineerimata inimesed on suurimas ohus, eriti reisides,“ ütles Sõber.

Haiguse diagnoosimine sõltub suuresti arstide teadlikkusest. Kuigi see on viimastel aastatel paranenud, muudab leetrite harv esinemine nende tuvastamise keerulisemaks. Probleemiks on ka vaktsineerimisandmete kättesaadavus – enne 2008. aastat koguti andmeid peamiselt paberkandjal. Seetõttu võib vanemaealistel puududa täpne ülevaade lapsepõlves saadud kaitsesüstidest. Terviseamet soovitab vajadusel revaktsineerimist, eriti neile, kes on sündinud enne 1993. aastat.

Halvima stsenaariumi korral võib madala vaktsineerituse tingimustes haigus kiiresti levida. Sõberi sõnul ei ole vaktsiinvälditavad haigused maailmast kadunud ning nende ennetamisel on määrava tähtsusega nii inimeste teadlikkus kui ka vaktsineerimine.