
Eilsel nakkushaiguse ennetamise ja tõrje seaduse esimesel lugemisel Riigikogus tegi EKRE saadik Helle-Moonika Helme viidates mitmele olulisele puudusele ettepaneku see tagasi lükata.
Helle-Moonika Helme küsis alustuseks, mis on selle eelnõu tegelik eesmärk ja mis probleemi see lahendab. Ta tõdes, et eelnenud arutelust koorus välja väga inetu pilt.
Helme kritiseeris teravalt sotsiaalminister Karmen Jollerit, et too ei tegele oma haldusala tõsiste probleemidega, mida inimesed “igapäevaselt oma nahal tunnevad”: tervishoiuteenuste kättesaamatusega. Inimesed ei pääse perearsti juurde, eriarsti ootamine venib kuudeks, elukvaliteeti parandavaid operatsioone tuleb oodata aastaid. Selle asemel istuvad korralikud maksumaksjad kodus invaliidistumas ja haiguslehel, kuigi kiire abi korral naaseksid nad ruttu tööle. Paljud lähevad erakliinikusse ja maksavad näiteks puusaoperatsiooni eest 7800 eurot, et kolme nädala pärast juba tööreise planeerida.
“Miks riik ei võiks kõiki nii aidata? Miks peavad inimesed piinlema kodus, üksi invaliidistuma ja maksude maksmise asemel haiguslehel olema? Vaat mina ei tea, öelge teie,” ütles Helme.
Selle asemel piirab minister inimeste arsti juurde pääsemist veelgi: kiirabi ei tohi kutsuda, EMO-sse ei tohi minna. See on viinud selleni, et inimesed ei julge enam üldse abi otsida. Helme tõi näite uudistest, kus tuttav leidis insuldi saanud vanaproua kodust, kuid ei julgenud kiirabi kutsuda, “sest minister olla ju kõik ära keelanud”.
Samal ajal raiskab Tervisekassa raha igale poole, kuid inimeste abistamisega ei tegeleta. Minister see-eest noomib inimesi, et nood “nohu ja punniga” arsti juurde lähevad.
Seejärel jõudis Helme kõne tuumani: minister Jolleri ainus tõeline südameasi juba aastatest, mil ta veel “staarperearstina” mööda maad ringi sõitis ja vaktsineerimiskampaaniat vedas, on olnud laste vaktsineerimine. Ta “sõimas uhuudeks” kahtlejaid ja eriti lapsevanemaid, kes ei soovinud oma lastele “tundmatuid aineid” süstida. Empaatia asemel oli suhtumine: “olge vait ja lihtsalt tehke, mis teile öeldakse – me vaktsineerime need lapsed ära niikuinii, isegi kui lapsevanem on täiesti vastu.”
Helme rõhutas, et just see kuulus lause ongi käesoleva eelnõu põhisisu. Kuigi maailmas on nüüdseks tõestatud, et need vaktsiinid ei andnud nakatumise eest kaitset, ei loonud karjaimmuunsust ega olnud lastele üldse vajalikud, ajab minister oma kinnisideed edasi.
Eelnõu on saanud tugeva avaliku vastuseisu, sest Jolleri tegevus on niigi purustanud usalduse riigi vastu. Minister võib küll väita, et vanema otsustusõigus jääb alles, kuid tegelikkus on teine. Eelnõuga muudeti võlaõigusseadust nii, et kooliõde võib lapsega “ilusti ja kenasti” rääkida, öelda, et vanematel pole õigust otsustada, ning vaktsineerida lapse ära tema enda nõusolekul – isegi kui vanem on kirjalikult mittenõusoleku andnud.
See on Helme sõnul “ennekuulmatu ja senist õigust pea peale pöörav muudatus”. See loob absurdse olukorra: laps otsustab, aga vastutus kõrvalmõjude eest (alates allergiast kuni raskemate tervisehädadeni) jääb vanemale, kes ei pruugi isegi teada, et last vaktsineeriti. Laps ei julge tihti koju öelda, mis toimus. Minister Jolleri plaan on juriidiliselt, eetiliselt ja inimlikult lubamatu.
Kõige kurvem on Helme hinnangul see, et eelnõu lõhub perekondlikke sidemeid ja vanema-lapse usaldust. See on “külma ja kalgi riigi hingus su kuklas” – riigi, kes peab inimest vaid mutrikeseks ja ühikuks, kes peab vastuvaidlematult alluma.
” Mis eesmärki see eelnõu kannab ja mis probleemi me lahendame? Eesmärk ongi ilmselgelt minister Jolleri enda isikliku kinnisidee läbisurumine, mille sisuks on puhas kurjus.”
Helle-Moonika Helme tegi EKRE fraktsiooni nimel ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu 889 tagasi lükata.



