Mitte ainult taevas ei ole Veneetsia kohal hall ja vihmane, vaid murepilved varjutavad kogu biennnaali algust. Boikotid, tagasiastumised ja protestid on saanud avapäeva märksõnadeks, mis tähendab, et sõda on jõudnud ka kunstibiennaalile.

“Seis on selline, et biennaali juhtkond on olnud vähemalt aasta otsa väga aktiivses suhtluses Venemaa juhtkonnaga või Vene valitsusega lähedalt soetud kultuurikorraldajatega. Venemaa võtab siit praegu väga jõuliselt ja teadlikult pehme võimu ja propaganda punkte, biennaali juhtkond laseb sel sündida ja Itaalia valitsus laiutab käsi,” kommenteeris kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre.

Vaatama suurest rahvusvahelisest vastureaktsioonist avas Vene paviljon kolmapäeval uksed. See meelitas kohale nii huvilisi kui ka vastaseid. Kõige häälekamad oli kindlasti Venemaa protesti-punkbänd Pussy Rioti liikmed, kes roosades maskides, rinnad paljad, karjusid, et Venemaa kunstil on veremaik.

Kuigi Pussy Rioti sõnum oli Venemaa paviljoni vastane, andis see mõnes mõttes ka vastupidise tulemuse. Soomest pärit kunstnik Hanno Palosuo tuli enda sõnul kohale just meeleavaldusest tekitud kisa ja furoori peale.

“Siin pidutsetakse, aga minu meelest kuuluvad peod õhtusse, mitte päeva,” kommenteeris Palosuo.

Kas Venemaal on praegusel ajal õigust tähistamiseks? “Nende enda meelest kindlasti on, aga minu meelest ei ole selleks ühtegi põhjust. Eriti kuna nende paviljon ei ole tõesti hea,” märkis ta.

Ka lätlased protesteerivad Venemaa osalemise vastu väga tugeva sõnumiga.

“See tähendab Veneetsia biennaali surma kui Venemaa ei lahku siit. Ajalugu kordub ja Veneetsia biennaali tase langeb. Me ei tea, kindlasti on järgmisel aastal vähem osaleja riike, kui Venemaa jätkuvalt osaleb,” ütles Läti paviljoni komissar Solvita Krese.