Martin Helme
More pidas 6. mail Riigikogus jõulise ja kriitilise kõne erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise eelnõu (585 SE) vastu. Ta väitis, et tegemist on ühe kõige ilmsema põhiseadusega vastuolus oleva seadusega, mis laiendab oluliselt Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) võimu.
Helme sõnul kehastab eelnõu „kontrolli alt väljunud püsiriiki ja süvariiki, kus kodanik, aga ka kodanikuühendus ehk partei eksisteerib riigi ja peamiselt ametnike armust. Me kõik oleme aruandekohuslased kellegi ees ja vaat kui valesti aru anname või piisavalt aru ei anna, siis võib meid ka vangi panna, kiiresti ja kergesti.“
Ta kritiseeris ERJK-d kui institutsiooni, mis on kogu oma olemasolu jooksul ületanud volitusi, tegeledes mitte ainult erakondade, vaid ka suvaliste MTÜ-de järelevalvega ning kurnates neid halduskiusuga. Pärast kohtus kaotamist tuuakse nüüd seadusega sisse need volitused, mida komisjon varem kasutas omavoliliselt.
Helme tõi esile kaks konkreetset juhtumit. Esiteks SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK), kes on teinud valimiste eel üleskutseid toetada või mitte toetada erinevaid kandidaate – Helme järgi täiesti põhiseaduslik õigus. ERJK on aga nõudnud nende rahalisi aruandeid ja annetajate nimekirju.
Teiseks SA Liberaalne Kodanik (SALK), kes korraldas iseseisvalt uuringuid ja kampaaniaid. ERJK „vaatas lakke ja ütles, et umbes sellised kulud neil võisid olla“ ning jagas need omal suvalisel moel erakondade vahel.
Helme hoiatas, et uus seadus võimaldab ERJK-l nõuda suvalistelt MTÜ-delt, korteriühistutelt või eraisikutelt, muude hulgas „seotud isikutelt“ nagu poliitiku abikaasa, mis tahes dokumente, sealhulgas pangaväljavõtteid, ning kutsuda inimesi ülekuulamisele. Keeldumise korral saab algatada kriminaalmenetluse.
„See võimaldab minu abikaasa pangaväljavõtet välja nõuda, sest ikkagi ta on seotud isik… Tema pangaväljavõte, kust ta mida süüa ostis ja missugustel välisreisidel käis ja üldse kus puhkust veetis. Seda see seadus võimaldab. Ja kui ei ole nõus, siis saab sulle tulla kirve, kangi ja leegiheitjaga kallale.“
Ta nimetas seadust sammuks edasi politseiriigi suunas ning viitas Kersti Krachti kaasusele kui näitele, kuidas juba enne kriminaalmenetluse algatamist inimesi jälgitakse.
Helme ei piirdunud vaid kriitikaga. Ta pakkus konkreetset alternatiivi: „ERJK üldse ära kaotada. Tuleb aruanne edasi jätta, lihtne aruanne edasi jätta. Seda aruannet kontrollib riigikontrolör. Riigikontrolöril on olemas pädevus, on olemas inimesed, on olemas ressursid ja on olemas ka poliitiline autoriteet.“
„Me muudame kõik suvalised inimesed tänavalt, kellel pole mitte mingit kokkupuudet poliitikaga, ka ERJK poolt läbiotsitavaks – läbiotsitavaks, muide, ülekuulatavaks, dokumentide väljanõutavaks. See on ju täiesti pöörane! Vastu tuleb hääletada.“
Helme lõpetas sellega, et sellist põhiseadusvastast seadust ei tohiks Vabariigi President välja kuulutada. Kõne oli terav, sisukas ja keskendus põhiseaduslikele piiridele ning riigivõimu ülemäärasele laienemisele kodanike ja kodanikuühenduste suhtes.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 06.05.2026
Related Posts
Oliver Nääs: “Kui prokuratuur on valinud vaikimise tee, siis on meedia ülesanne mitte lasta sellel asjal nii jääda”
Helle-Moonika Helme: minister Jolleri tegevus on purustanud usalduse riigi vastu
Võimupööre Harku vallas: koalitsioonis on ka EKRE
VIDEO | Mart Helme “Esimeses stuudios” presidendiks kandideerimisest: “Minul on kõik need omadused olemas”
