Riigikogu aseesimees Mart Helme pidas täna Riigikogus justiits- ja digiministri ettekande “Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 elluviimisest” järel õigussüsteemi ausust ja vastutust nõudva kõne. Helme tunnistas, et deklaratsioonidest ei piisa:
„Kuulasin tähelepanelikult ja ma pean ütlema, et väga paljudes punktides tuleb selle ettekande põhipunktidega nõustuda. Aga küsimus on nüüd selles, kas nad jäävad siia saali deklaratsioonidena sisuliselt õhku rippuma või järgnevad ka mingid reaalsed sammud.“
Ta tõi esile süütuse presumptsiooni ränga kuritarvitamise. Näidetena nimetas Kersti Krachti kaasuse ning Mart Kuusiku juhtumit 2019. aastal, kui „süütuse presumptsioon kõige kõrgemal poliitilisel tasandil tallati jalge alla“ tollase presidendi Kersti Kaljulaidi poolt.
Helme kritiseeris teravalt, et keegi ei kompenseeri inimestele aastatepikkuseid protsesse, maine kaotust ega rahalisi kahjusid. Kersti Krachti juhtumit tuues märkis ta:
„Kersti Krachti kuus aastat kestnud jälitamine, jälgimine, kohtumõistmine, menetlemine, vanglas hoidmine kaks kuud …on riigile läinud maksma kindlasti enam kui miljon eurot. …See on maksumaksja kuritarvitatud raha! Kes selle kompenseerib?“
Ta tegi konkreetse ettepaneku: „…on vaja algatada seadus, mis näeb ette ülekohtuselt õigusemõistmise kirve alla antud inimestele kompensatsiooni maksmise.“
Teise suure teemana käsitles Helme noorte kuritegevuse ennetust. Ta võrdles oma noorust tänapäevaga ning rõhutas tasuta huvi- ja spordiringide puudumist:
„Mina võisin minna tol ajal Pioneeride majja, käisin ornitoloogiaringis …tasuta võisin käia trennis …Ja klubid, kultuurimajad varustasid meid muu tehnikaga. Ja see on see, mida meil praegu ei ole.“
Helme sõnul ei tohi jääda Siseministeeriumiga ühisprojektide tasemele, vaid riigieelarvest tuleb suunata vahendeid, et ka mitmelapselised pered saaksid lapsi huviringidesse saata. Ta sidus selle demograafiaga: „See on ka demograafiline teema.“
Kõne lõpetas ta terava kriitikaga õigussüsteemi topeltstandardite kohta, kasutades tabavat võrdlust: „…seni, kuni meie justiitssüsteem käitub nagu kummijoonlaudadega erinevaid kuritegusid mõõtes… See on naeruväärne.“
Helme tõi näiteid: telefonipetturite pealikud pääsevad väikese trahviga, Johanna-Maria Lehtme
More uurimine venib neljandat aastat, Kaja Kallase idaärid vaikitakse maha ning politsei väidetavalt kasutab konfiskeeritud narkootikume uuesti.
Kokkuvõttes rõhutas Mart Helme More, et kriminaalpoliitika ei tohi jääda ilusateks sõnadeks, vaid peab tooma reaalseid samme süütuse presumptsiooni kaitsmiseks, süütult kannatanute hüvitamiseks, noorte ennetavaks tegevuseks ning õigussüsteemi aususe taastamiseks.
Sven Sildnik
Related Posts
Oliver Nääs: “Kui prokuratuur on valinud vaikimise tee, siis on meedia ülesanne mitte lasta sellel asjal nii jääda”
MART HELME: Saatan on alati detailides
VIDEO | Martin Helme: “Valitsus tegeleb Eesti venestamisega”
VIDEO | Mart Helme: “Eesti ei ole malelaual praegu see nupp, mis tuleb Venemaal kindlasti ära võtta”
