Maailma ühte suurimat metropoli ähvardab vajumise tõttu tõsine kriis, mis kahjustab linna taristut ja süvendab veepuudust. Uued NASA andmed näitavad Mexico City probleemi tegelikku ulatust – see on nähtav isegi kosmosest.
Hiiglaslik metropol, mis laiub 7800 ruutkilomeetril ja on koduks umbes 22 miljonile inimesele, on ehitatud iidse järvepõhja peale. Paljud kesklinna tänavad olid kunagi kanalid, mille pärand elab edasi veel vaid linna äärealadel. Just see pehme ja ebastabiilne pinnas ongi probleemi üks juurpõhjusi.
Vajumise peamine süüdlane on aga aastakümneid kestnud ulatuslik põhjavee pumpamine, mida nõuab linna pidev laienemine ja kasvav rahvastik. Põhjaveekihi kahanemine on põhjustanud maapinna järkjärgulise languse, mille tulemusel on paljud ajaloolised hooned, nagu 1573. aastal ehitama hakatud suursugune Pealinna katedraal, silmanähtavalt viltu vajunud.
Mexico City Metropolitan Cathedral on pealtnägijate sõnul silmanähtavalt viltu vajunud. Foto: Another Believer/Wikimedia
Lisaks arhitektuuripärandi ohustamisele on kokkutõmbuv põhjaveekiht kaasa toonud kroonilise veekriisi, mis ekspertide hinnangul tulevikus ainult süveneb.
«See kahjustab Mexico City elutähtsat taristut, nagu metrood, kanalisatsiooni, veevärki ja tänavaid,» selgitas Enrique Cabral, Mehhiko rahvusliku autonoomse ülikooli geofüüsika uurija. «See on väga suur probleem.»
Vajumine on nii kiire, et seda on võimalik märgata lausa kosmosest. NASA uue raporti põhjal on mõnes piirkonnas, näiteks peamise lennujaama ja kuulsa Iseseisvuse Ingli monumendi ümbruses, keskmine vajumiskiirus lausa 2 sentimeetrit kuus.
Kokku teeb see aastaseks vajumiseks umbes 24 sentimeetrit. Cabrali sõnul on linn viimase sajandi jooksul langenud enam kui 12 meetrit. «Meil on tegemist ühe maailma kiireima maapinna vajumisega,» nentis ta.
See kaart näitab, kui kiiresti Mexico City eri piirkonnad vajuvad. Tumesinine värv tähistab alasid, kus maa vajub üle 2 cm kuus. Heledamad toonid viitavad aeglasemale vajumisele Foto: NASA/JPL-Caltech/David Bekaert
NASA hinnangud põhinevad võimsa NISAR-satelliidi mõõtmistel. Tegemist on NASA ja India Kosmoseuuringute Organisatsiooni ühisprojektiga, mis suudab reaalajas jälgida muutusi Maa pinnal. NISARi teadlane Paul Rosen selgitas, et kosmosest Maad kaardistades saavad nad teada ka seda, mis toimub tegelikult maapinna all. «Need andmed dokumenteerivad kõiki linnas toimuvaid muutusi,» ütles Rosen. «Nüüd on võimalik näha probleemi kogu selle ulatuses.»
Tulevikus loodab meeskond suumida sisse veelgi täpsemalt, et saada mõõtmistulemusi lausa hoonepõhiselt. Laiemas plaanis on teadlastel plaanis rakendada sarnast tehnoloogiat kogu maailmas, et jälgida looduskatastroofe, muutusi ja kliimamuutuste mõju näiteks Antarktikas. Roseni sõnul võiks see aidata täiustada hoiatussüsteeme, andes valitsustele teada näiteks evakueerimisvajadusest vulkaanipursete korral.
Mexico City jaoks on uus tehnoloogia Cabrali sõnul aga suur edasiminek vajumisprobleemi uurimisel ja selle halvimate tagajärgede leevendamisel. Kuigi valitsus on aastakümneid probleemi suures osas ignoreerinud, piirdudes vaid monumentide vundamentide stabiliseerimisega, on hiljutised veekriisid sundinud ametnikke uurimistööd rohkem rahastama.
NISARi satelliidipildid ja nendega kaasnevad andmed on teadlastele ja linnavõimudele kriitilise tähtsusega, et planeerida samme probleemi lahendamiseks.
Allikas: sciencealert.com
