Üks kõige tavalisemaid põhjuseid, miks juhid väikeseid ülesandeid edasi ei delegeeri, on mõte, et ise saab kiiremini. See võibki teatud hetkedel tõsi olla, kuid kui see sama väike ülesanne kordub iga päev või iga nädal, hakkab see lõpuks võtma juhilt nii väärtuslikku aega kui ka tähelepanu.

Kask märgib aga, et delegeerimise mõte ei ole ainult juhi kalendris aja vabastamine, vaid ka meeskonna arendamine. Iga ülesanne, millega inimene õpib iseseisvalt tegelema, kasvatab tema enesekindlust, pädevust ja vastutustunnet. Juhi jaoks võib see alguses tähendada küll kannatlikkust, kuid just nii kasvab meeskonna tegelik võimekus.

4. Ära jää juhirollis üksi

Juhi roll võib olla üksildane, eriti siis, kui juht tunneb, et tema peabki olema see, kes kõigi jaoks igas olukorras olemas ja tugev on. Kask märgib, et seetõttu kogevad paljud juhid ka valehäbi, arvates, et nad peavad kõike oskama ja teadma. See aga tõele ei vasta. Kui juht otsib endale tuge, ei näita see mitte tema nõrkust, vaid hoopis teadlikkust.

Keeruliste vestluste pidamine, tagasiside andmine, piiride seadmine, delegeerimine ja küsimuste küsimine on kõik heale juhile vajalikud oskused, mida saab õppida ja harjutada. Oleks vale arvata, et kui inimesest sai ühel hetkel juht, tulevad kõik need oskused tema jaoks loomulikult. „Keegi meist ei ole piisavalt tugev ja piisavalt tark, et olla hea juht üksinda,“ sõnab Kask.

Kaisi Kase soovitus juhile: leia endale koht, kus saad regulaarselt oma juhtimisoskuseid arendada. See võib olla coach, mentor, supervisioon, arenguprogramm või usaldusväärne kolleeg. Oluline on, et sa ei peaks keerulisi teemasid üksinda kandma.

Meil on sulle ka üllatus. Läbi lingi ohtuleht.ee/saagim tellimust tehes maksad digipaketi kolme esimese kuu eest vaid 1 eurot kuus.