
EKRE Riigikogu saadik Anti Poolamets kirjeldab värvikalt süvariigi tegevust Marti Kuusiku, Kersti Krachti ja EKRE vastu, mille tagant paistavad “parempoolse” Lavly Perlingu prokurörikõrvad.
“Te näete mustrit. Mustergi on laenatud välismaalt. Trumpi võimuletuleku takistamiseks virutati lauale üle 60 juriidilise rünnaku.
Miskipärast kordub Eesti poliitiliste justiitsafääride juures üks ja sama nimi – Lavly Perling. Enne Krachti varises kokku Parvel Pruunsilla vastane süüdistus. Pruunsild on viidanud, et tema kohtuasi on Perlingu pärand, kes tahtis Isamaa üle võtta, aga projekt ei õnnestunud. Pruunsilda jälitati mehemoodi, kuulati mastaapselt pealt, et järgmisteks kohtuasjadeks materjali korjata, puistati läbi kasvuhoone ja lastetuba, et midagigi leida.
Juba esimene EKRE päev valitsuses 2019. aastal algas uskumatu kallaletungiga e-valimiste uurimiseks eriülesande saanud väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaminister Marti Kuusiku vastu. Tema jälitamiseks koondati Rakvere politseimajja suur staap mitmekümne politseinikuga, eesotsas Elmar Vaheriga.
100 miljonit varastanud mafiooso elu on Kuusiku või Krachti kõrval lill, lendab aga kokkuleppemenetluse tulemusel eralennukiga Tel Avivi ja jätkab kuritegude toimepanekut. Maailm ju suur ja lai, uued ohvrid ootavad.
Justiitskaardimajake Kuusiku juhtumis varises kolme aastaga kokku, kahju oli tekitatud palju, Kuusiku paljutõotav karjäär oli rikutud, tema pere raske löögi all, EKRE-t sai tampida meedia ja kõigi õiguslaste poolt nii päeval kui õhtul. See vist oligi hetk, kui EKRE toetus naiste hulgas vähenes. Eesmärk sai ju räpaste meetoditega täidetud, maine kahjustatud.
Kui valitsust esimesel päeval prokuratuuri abiga maha võtta ei õnnestunud, pandi nüüd Sinisalu juhtimisel terve kaporatuur tööle, et saaks abielureferendumi põhja lasta ja valitsuse maha võtta. Perling oli Kersti Krachti juhtumiga juba 2020. aastal hästi kursis.
Ärge unustage, et Porto Franco märgitud kaart käigi suure aplombiga, nüüd juba uue peaprokuröri võimu all välja kõigest üks päev enne abielureferendumi otsuse langetamist Riigikogus. Mõelge, milline hirm oli Reformierakonnal, sotsidel ja muudel punaliberaalidel, kui rahva tahtel oleks LGBT ajupesule piir ette pandud. Teatud persoonid paanitsesid, me oleks liitlaste hulgas põlu alla sattunud, kui rahvas oleks otsustada saanud. Selle peale nad ei tulnud, et USA-s endas algab varsti selle hulluse vastu rahvaülestõus.
Kuigi Porto Franco juhtumi raskuspunkt oli suunatud Keskerakonna vastu, ja nemad jäid kohtus lõpuks süüdi, sai Ratas valitsuse kukutamise eest preemiaks Riigikogu esimehe koha ning kolmandat korda kriminaaluurimise all olev partei sobis äkki ainsana uude valitsusse, et Kaja Kallas jõuga võimule upitada, kõigi katastroofiliste tagajärgedega. Peaasi, et EKRE valitsusest välja sai, selle nimel ju kogu mäng käis.
Kersti Krachti pikaajalist jälitustegevust võidi tõenäoliselt kasutada hoopis selleks, et ühtlasi rahandusminister Martin Helmet sadade tundide ulatuses pealt kuulata. Nüüd siis varises kolmanda juhtumina lühikese aja jooksul kokku ka Kersti Krachti süüdistus. Teda ruineeriti viis aastat, topiti isegi vahepeal vangikongi.
Nii nagu prokuratuur naeruvääristas korruptsioonivastast võitlust 9-eurose juukselõikuse kaheksa aastat kestnud menetlusega, on siin näha, kuidas iga hinna eest püüti Krachti juhtum lõpuni viia, kuigi tõendeid ei olnud. Riigile läks protsess maksma tohutuid summasid (nagu juukselõikuse kaasuse hind oli mitu miljonit), EKRE maksis aastaid advokaadikulusid, mis ometigi tagasi saadakse.
Aga kes maksab mainekahju ja justiitstagakiusamise hinna? Igal juhul mitte Lavly Perling, sest teda suruvad oligarhid jõuga järgmisse Riigikogusse. Kunagi hakkas ka Siim Kallas Reformierakonda tegema just siis, kui ta juba teadis, et kümne miljoni afäär läheb haisema. Oli vaja igaks juhuks poliitilist katust ehitada.
Karta on, et Perling lõpetab nagu Kaljulaid, kes jõudis ebakompetentsuse tasemele juba ammu, ent ikka suruti saamatut tegelast küll Euroopa Kontrollkotta, presidendiametisse uskumatut piinlikkust tekitama. Vähemalt said sportlased aru, et ta ei saa ilma poliitilise katuseta isegi Olümpiakomitee juhtimisega hakkama.
Ootame siis, millega oligarhide tööriist, läbikkunud prokurör Lavly Perling meid aasta pärast üllatab. Tema prokuröriks oleku ajal juhtus ka selline kurioosne lugu, et Mary Krossil lasti kokkuleppemenetlusega kergesti pääseda, vaatamata sellele, et prokuratuuris oli vastav juhend, millega valekaebuste juhtumeid ei tohtinud kokkuleppega lõpetada.
Tegelikult peaks tema enda tegevuseks uurimiskomisjoni moodustama ja kindlaks tegema, kuidas ta prokuratuuri oma poliitiliseks tööriistaks muutis?”



