Ukraina sõda näib olevat tähtis, Pärnuski ei lõppe globalistide lipulahingud ja iga päev ilmuvad ajalehes ülevaated rindel toimuvast. Kõik see on muidugi väga õilis, aga paraku põhinevad meie arusaamad ühest verisest proksisõjast alatutel ja teadlikel valedel.
Vaevalt meist keegi ise on rindel käinud ja laipu lugenud, info tuleb üldjuhul avalikest allikatest ja need allikad on täielik saast. Nüüd juba endine Postimehe peatoimetaja Hõbemägi tunnistas äsja, et ukrainlaste info on närvesöövad valed, manipuleerimine ja väljapressimine. Inimese puhul peetaks patoloogilist valetamist pehmelt öeldes psühhopaatiliseks.
Me ei tea päeva pealt öelda, millal Hõbemägi hakkas Ukraina lapsikut propagandat läbi hammustama, aga ega tema juhitud väljaanne sõjateemadel tervet mõistust ilmutama ei hakanud, siis on loogiline oletada, et aru tuli pähe vahelt enne töökohast lahkumist. Uus peatoimetaja Samost ei ole oma vaateid Ukraina valede küsimuses mulle teadaolevat avaldanud.
See sõda on üks tähtis küsimus, millega võideti valimised, tekitati uued maksud, suurendati olemasolevaid makse, ühesõnaga keerati meie elu täiega tuksi. Lisaks hakati metsikult investeerima nn kaitsevõimesse ja nn kaitsetööstusse. Viimane tegevusvaldkond näib olevat nii korrumpeerunud, et isegi kapo aastaraamat pidi teema jutuks võtma, mõistagi rahustavas ja uinutavas toonis.
Aastaraamatuga meenus üks uus kohtulahend. Kersti Kracht mõisteti ringkonnakohtus õigeks kõigis talle esitatud kriminaalsüüdistustes. Erinevalt maakohtu varasemast otsusest leidis ringkonnakohus, et Kracht ei ole süüdi ka toimingupiirangu rikkumises. Üks episood (PPP juhendmaterjali hange) saadeti edasi väärteomenetlusse, kuid kuritegu seal ei tuvastatud.
Mis siis peame nüüd arvama kaporatuuri riigipöördest, rahapesu ja e-valimiste uurimise lõpetamisest ja perverdiabielu referendumi ärajätmisest? Vastus on lihtne, lambist tehti valitsusele ära, eks ole? Kes tegi? Kallutatud jõud struktuurides, Perling keeras enne lahkumist käki kokku.
Erinevalt Hõbemägist, kes lahkus sirge selja ja niivõrd-kuivõrd näoga. Meil on siis kolm väga olulist teemat, ühe valitsuse võimule saamine ja võimu teostamise prioriteedid ja teise valitsuse kukutamine justiitsmõrva kasutades. Kui keegi oskab nimetada olulisemaid teemasid, siis kuulan huviga.
Ja kõik see on olnud vale, mitte demokraatia, dialoog, avatus, sallivus, läbipaistvus, kaasamine ega isegi mitte põhiseaduslik kord, kaugel sellest. Julm globalistide ja pedofiilsete satanistide omavoli, alatu ja mõrvarlik ja mis põhiline – alati põhjendatud valedega. Ebaintelligentsed valed on ilmselt kõige täpsem diagnoos.
On teoreetiliselt võimalik, et meile vähem olulistes küsimustes ei valetata, aga mingit kindlust siin ei ole. Kunagi räägiti, see oli minu lapsepõlves, et osooniaugud ja jääaeg teevad meile lõpu peale ja et kanamunade söömine on tervisele kahjulik. Ega kana ju muule ei mõtlegi, kuidas oma tibudele käru keerata.
Munad munadeks, aga valitsus on ikkagi tähtsam, see raibe aga tuleb kaudselt e-valimistest, mida majandavate VVK ametnike hääl ja välimus on nii kindla patendiga kaitstud, et seda rahvamassile videoülekandes näidata ei saa ja nii jäävadki nad pimeduse varjus susserdama.
Ma võibolla murran lahtisest uksest sisse, kui seletan siin, et meile valetatakse igas asjas – sundsüstimine, kliimakatastroof, feminism, homoseksualism, laste kohitsemine, süsinikukoormised, nn odav maheelekter, massiimmigratsioon, Epsteini võrgustik ja ateism.
Kindlalt valede haardes, ainult peenhäälestus on jäänud. Me pole kunagi üksi, meiega on lõputu propaganda ja valede laviin. Sinu hirmutamiseks mõtlevad lurjused välja kasvõi Narva Rahvavabariigi. Donetski Rahvariik halb, Narva oma veel halvem, jne.
Pole mingit Narva Rahvavabariiki, vantide viies kolonn on muidugi olemas, aga kes sellest räägib ja selles ohtu näeb, on vaenlane ja putinist. Loetelu võib jätkata kuni päev õhtusse läheb. Üritame juhtunust õppida, milline on valetamise anatoomia? Porto Franco näide.
“Esimene veri” müüb, valitsuse kukkumine on ajalooline sündmus ja pakub meediale suurt konflikti. Õigeksmõistmine 5 aastat hiljem on juriidiline peensusteni minev protsess, mis ei tekita enam samasugust emotsionaalset klikki.
Narratiivi kinnistumine, esialgne kuvand “EKRE korruptsioonist” loodi Porto Franco valguses väga kiiresti. Kui kohus selle kuvandi ümber lükkab, ei jõua see parandus enam masside teadvusse ligilähedaseltki samas mahus.
Vastutuse puudumine, meediaväljaanded tsiteerivad uurimisorganite, kapo ja prokuratuuri kahtlustusi kui fakte, kuid hilisema õigeksmõistmise puhul harva vabandatakse või analüüsitakse, miks esialgne pilt nii ekslik oli. Ja mis veel halvem, eksitus on plaan, vale on meetod.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 01.05.2026
