Lühikeses teates annab viieliikmeline žürii teada, et astub tagasi. Põhjuseks nimetatakse žürii enda poolt 23. aprillil tehtud otsust, millega arvati auhindamisest, kuid mitte osalemisest välja kunstnikud, kelle riigipead on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (RKK) uurimise all.

Žürii oma otsuses ühtegi riiki nimeliselt välja ei toonud. RKK on andnud välja määrused Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu, tema endise kaitseministri Yoav Gallanti ja Venemaa presidendi Vladimir Putini vahistamiseks. Žürii otsusele järgnenud pahameel keskendus peamiselt Iisraeli auhindade konkurentsist välja arvamisele.

Žürii president oli Solange Oliveira Farkas Brasiiliast. Sinna kuulusid veel Kagu-Aasias tegutsev austraallane Zoe Butt, Elvira Dyangani Ose Hispaaniast, Marta Kuzma USA-st ja Giovanna Zapperi Itaaliast.

Veneetsia kunstibiennaal koosneb kesksest rühmanäitusest ja enam kui sajast väiksemast näitusest, mis leiavad aset eri riikide paviljonides. Biennaali žürii jagab välja prestiižsed Kuldlõvid ja eritunnustusi.

Biennaali korraldajad teatasid neljapäeva õhtul mõned tunnid pärast žürii tagasiastumist, et kahe auhinna võitjad valivad biennaali külastajad. Publikuhääletusega valitakse parim osaleja peanäitusel ja parim riiklik paviljon. Kuldlõvid antakse üle biennaali sulgemisel 22. novembril.

Pühapäeval teatas Iisraeli välisminister, et riigi kunstnike välja arvamine auhindamisest muutis kunstibiennaali loomingulisest, piirideta ja vabade ideedega ruumist Iisraeli-vastase poliitilise indoktrinatsiooni vaatemänguks.

Nädala alguses teatas tänavusel biennaalil Iisraeli esindav skulptor Belu-Simion Fainaru, et suhtles žürii otsuse teemal advokaatidega. Fainarule avaldas toetust ka Itaalia kultuuriminister.

Venemaa osalemise suhtes biennaalil on Itaalia valitsus olnud see-eest kriitiline. Peaminister Giorgia Meloni toonitas, et riik ei ole nõus korraldajate otsusega lasta Venemaal osaleda. Kolmapäeval saabusid Veneetsiase ka Itaalia kultuuriministeeriumi ametnikud, et koguda Venemaa paviljoni taasavamise kohta infot. Venemaa ei ole osalenud viimasel kahel biennaalil 2022. ja 2024. aastal.

Žürii tagasiastumise järel ütles Iisraeli esindav Fainaru, et uudis rõõmustab teda. “Oma otsusega diskrimineeris žürii mind rassi põhjal. Ma olen kunstnik, mul on võrdsed õigused ja mind ei saa hinnata selle järgi, millise riigi kodanik ma olen või millisesse rassi kuulun. Mind tuleks hinnata ainult minu kunsti kvaliteedi ja sõnumi põhjal.”

Märtsi alguses selgus, et Veneetsias lubatakse oma paviljon avada ka Venemaal. Venemaa väljapanekut kureerib endise FSB kindrali tütar. “Veneetsia kunstibiennaal ütleb lahti kõikidest kultuuri ja kunsti tsenseerimise ja väljaarvamise vormidest,” teatasid biennaali korraldajad 4. märtsil.

“Me ei saa aktsepteerida, et Venemaa kasutab kultuuri sõjapropaganda tööriistana,” ütles kultuuriminister Heidy Purga uudise järel. Purga lisas, et koos teiste riikide kultuuriministeeriumitega pöördutakse biennaali korraldajate poole, et mõista hukka Venemaa osalemine. 11. märtsil tegid Eesti ja veel 21 Euroopa riigi kultuuri- ja välisministrid ühisavalduse Venemaa biennaalilt eemaldamiseks.

Poolteist nädalat enne ei olnud olukord muutunud. Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo tõdes selle nädala teisipäeval, et poliitilist pinget on Veneetsias tunda.

“Osad ütlevad, et taanduda ja mitte võtta biennaalist osa, kui biennaal lubab Venemaad osalema. Me oleme ka Ukraina paviljoni komissari ja kunstilise tiimiga ühenduses ja meie lähtume nendest, kelle seisukoht on pigem see, et me ei tohi võimendada Venemaa tegevust, me ei tohiks taanduda venelaste pärast, vaid vastupidi. Me peame tegema oma enda hääle kuuldavaks, enda projektid nähtavaks ja rääkima Balti riikide ja teiste Ida-Euroopa riikide kunstiprojektidest ja olla sellega rahvusvaheliselt nähtav ja olla kriitiline ja avatud,” selgitas Arusoo.

Venemaa osalemise tõttu tühistas Euroopa Liit eelmisel nädalal ka Veneetsia kunstibiennaali rahalise toetuse. Toetuse suurus oli kaks miljonit eurot.

2024. aasta biennaalil Venemaal osaleda ei lubatud. Toona anti oma paviljoni Boliivia käsutusse.

Eestit esindab sel aastal Veneetsias Merike Estna.