Türil tegutsev ringhäälingumuuseum avas “Ringhääling 100” ettevõtmiste sarjas näituse “Sada aastat, sada lugu. Türi raadiosaatejaam”. Türi raadiomasti ehitamisest sai 1930. aastate teises pooles üldrahvalik ettevõtmine, mida saatis oma aja kohta erakordne meediahuvi.
Ringhäälingumuuseumi direktor Juhan Sihver ütles, et kui ringhäälingu sajale aastale tagasi vaadata, tähtsündmusi väga palju polegi. Kuid Riigi Ringhäälingu juhi Fred Olbrei vedamisel Türile saatejaama ehitamine oli kahtlemata suur sündmus. Türi raadiomast pandi püsti selleks, et parandada raadio kuuldavust.
“Ühest küljest oli see suur probleem ka seetõttu, et raadio omamine oli tasuline, inimesed maksid raadiomaksu ja loomulikult tekitas see suurt ja paksu pahandust,” rääkis Eesti Ringhäälingumuuseumi direktor Juhan Sihver.
Türi saatejaama ehitamist alustati 1936. aasta suvel. Kui aga sai teatavaks, et Riigi Ringhääling laseb ehitada Euroopa moodsaima raadiomasti, mille kõrgus on 196,6 meetrit, tekkis tohutu meediahuvi ja Türile hakati korraldama ekskursioone.
“Vaadata saatejaama esialgu ehitust, hiljem juba valmis saatejaama. Siis saatejaamas võeti ka külalisi vastu, nii et täielikult selline üldrahvalik ettevõtmine,” märkis Sihver.
Erakordne oli ka päevapiltnike huvi. Türi kollektsionäär Rene Viljat ütles, et ainuüksi tema kogus on 120 jäädvustust raadiomasti ehitamisest, mis näitab, et fotode müümisest sai hea äri kohalikele fotograafidele.
“Minu jaoks kõige tuntum ja kõige parem fotograaf oli muidugi Avelinius Tõnisson, kes juba 1905 tuli siia pildistama. Ja “väiksemad vennad” olid siis Aadu Treufeldt ja hiljem oli ka Juho Valvet. Kuna raadiomast oli selline populaare objekt, siis seda oli ka lihte müüa. Türi puhul olid raadiomast, vana koolimaja ja raudteejaam, nendest on eriti palju pilte tehtud,” lausus Türi fotograaf Rene Viljat.
Türi raadiosaatejaama aeg
•
•
More jäi lühikeseks – tööle hakkas see 15. detsembril 1937, jaama hävitas taganev Punaarmee 10. juulil 1941.
