Vandeadvokaat Silver Reinsaar kirjutab ERR-i uudisteportaalis avaldatud arvamusloos, et kuna äsja õigeks mõistetud Kersti Krachti kriminaalmenetluses tõid endaga kaasa valitsuse kukkumise ja jõujoonte ümbermängimise Riigikogus, tekib paratamatult küsimus, kas tegemist pole mitte olnud prokuratuuri ja uurimisasutuste katsega asuda juhtima riiki.
Reinsaar: „Kersti Krachti kriminaalasi oli algselt sama nn Porto Franco ja Keskerakonna juhtumiga. See oli üks ja sama kriminaalasi ning 12.01.2021 teostati selles asjas avalikud toimingud. Loetud hetked hiljem tõi see menetlus endaga kaasa Jüri Ratase tagasiastumise peaministri ametist ning sellega seoses tuli võimule Reformierakond eesotsas Kaja Kallasega.
Olen nende seas, kes on tutvunud Tallinna ringkonnakohtu 30.04.2026 otsusega Kersti Krachti jt kriminaalasjas, kuid ei oma selle kriminaalasjaga tööalast ega isiklikku kokkupuudet.
Kersti Krachti süüd üheski süüdistuse punktis ei tuvastatud. Selle lahendi tähelepanuväärseim moment pole aga lõppjärelduses. Otsuse võib suuresti kokku võtta selliselt, et prokuratuur ei ole seisukohtade esitamisel lähtunud mitte tõenditest, vaid kasutab neid üksnes lihtsustatud ja pinnapealse iseenda poolt väljamõeldud loo toetamiseks.
Maakohtu otsuses analüüsiti ülimahukat ja põhjalikku tõendikogumit (ainuüksi Kersti Krachti õigusabikulud asjas olid suurusjärgus 200 000 eurot), kuid see ei takistanud prokuratuuri väitmast, et maakohus rajas enda otsuse peaasjalikult üksnes Krachti ütlustele.
Ringkonnakohtu otsusest ilmneb muster, et prokurör võtab ebamäärase või kaudse tõendi, lisab sellele oma konteksti või oletuse ning tulemust esitab seejärel kui ainuvõimalikku järeldust. Seevastu on kohus tegelenud selle oletuse eemaldamisega, keskendunud ainult tõenditele ja otsustanud, et prokuröri poolt tehtud järeldusi tõenditest küll teha ei saa. Otsuse pinnalt ei teki minu meelest kahtlust, et selles asjas asendas prokuratuur tõendamise pigem meelevaldse ja eksitava järeldamisega.
Kohtuotsuses tuuakse esile enam kui kümnel korral, et prokuratuur on tegelenud menetluses kohtu eksitamisega, meelevaldsete väidete või sisuliselt väljamõeldud asjaolude esitamisega.
Otsuse punktis 553 seisab näiteks järgmise sisuga tekst: “Maakohtus uuritud tõendikogumit arvestades on täiesti meelevaldne ja ebaloogiline prokuröri tõlgendus, et /-/. Kolleegiumi hinnangul käsitleb apellant 07.05.2020 K. Krachti ja H. Tederi vestluse sisu lubamatult tendentslikult, arvestamata vestluse konteksti ja selle sisu tervikuna.”
See on ligemale 150-leheküljelises otsuses läbiv ning puudutab prokuratuuri enamikku keskseid narratiive. Selline süüdistus professionaalsele menetlusosalisele on väga ränk.
Arvestades, et menetlustoimingud selles kriminaalmenetluses tõid endaga kaasa riigis valitsuse kukkumise ja jõujoonte ümbermängimise parlamendis, tekitab selline kohtuotsuse põhjendus paratamatult küsimuse, kas tegemist pole mitte olnud prokuratuuri ja uurimisasutuste katsega asuda juhtima riiki. Praegusel juhul tõi pelgalt menetluse toimetamine endaga kaasa muudatuse riigijuhtimises ning seejärel üritas prokurör sisuliselt kohtu eksitamise abil enda tegevust õigustada.
Kuigi ma kaugeltki ei poolda EKRE poliitikat, ei ole sellistel asjaoludel paraku täielikult õigustamatu Martin Helme
More kahtlus, et toimus justiitspööre. Ainuüksi selline kahtlus – ning ringkonnakohtu otsuse sisu ja tonaalsus seda kahtlust sugugi ei kummuta – on parlamentaarses demokraatias vastuvõetamatu ning vajab Riigikogu kiiret ja otsustavat sekkumist. Riigikogu liikme ametivanne kohustab parlamendi igat liiget sellist olukorda aktiivselt lahendama.
Peaministri tagasiastumisel oli loomulikult suur roll partei rahastamist puudutava kahtlusega. Need juhtumid olid omavahel aga seotud, neid menetleti samas menetluses ning avalikud menetlustoimingud leidsid aset samaaegselt. Kersti Kracht oli tagasiastunud peaministri valitsuse rahandusministri nõunik. Keskerakond püsis ka hiljem koalitsioonis. Ei ole välistatud, et koalitsioonipartneri rahandusministri nõuniku vahistamine omas samuti mõju Jüri Ratase otsusele tagasi astuda.
Kokkuvõttes on prokuratuurile täiesti asjakohane püstitada küsimus, kas kriminaalmenetlust kasutati riigis lisaks korruptsioonikahtluse uurimisele ka võimu pööramiseks.
Saame aru, et korruptsioonikahtlusi tuleb uurida, kuid kohtu ette minna niimoodi, et süüdistuse kaitseks tuleb ka vastuolulisi ja eksitavaid seisukohti esitada, on ikka kõvasti üle võlli. Eriti veel kriminaalasjas, millel on olnud nii sellega puutumuses olnud inimestele kui ka kogu riigile ja poliitilisele võimule sedavõrd rängad tagajärjed.
Eeldan, et riigi peaprokurör tuleb lähemas tulevikus ette kavaga, kuidas prokuratuuri järelevalvefunktsioone reformida selliselt, et prokuröride distsiplinaarvastutus oleks tegelik ja reaalne. Mitte selleks, et otsida süüdlaseid ja karistada, vaid ikka selleks, et vigadest õppida ja areneda ning vältida ainuüksi kahtlusi, et organisatsioon tegutseb vajadusel poliitilise tööriistana.“
Allikas:
Related Posts
VIDEO | Martin Helme: ühiskondlik ootus on presidendile, kes sisendab kindlustunnet
VIDEO | Mart Helme: ma näen seda frustratsioon, pettumust ja allakäiku, siin tuleb midagi ette võtta
Vestlussaade “Vaba sõna”: absurdsed lood Porto Franco kaasusega
PILTUUDIS: Talgujuht Andero Põllu tõi rahva Äntu matkaradu korrastama
