Kolmapäevases Riigikogu infotunnis heitis EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme peaminister Kristen Michalile (Reformierakond) teravalt ette, et valitsuse poliitika on viinud kütuse- ja elektrihindade järsu tõusuni. Helme rõhutas, et EKRE valitsusajal oli diisel alla euro liitri eest ja elektrihind umbes 30 eurot megavatt-tunni kohta, samas kui praegu on hinnad mitu korda kõrgemad.
„Kui meil oli EKRE valitsuses, olid paljud asjad hoopis teistmoodi kui täna,“ ütles Helme. „Diisel oli alla euro. Elektri aasta keskmine hind Eesti turul oli natuke üle 3 sendi kilovatt-tunni kohta ehk 30 eurot megavatt-tunni kohta. Need olid poliitiliste otsuste tagajärjel saavutatud hinnad.“
Martin Helme märkis, et praegu on elektrihind 5–13 korda kõrgem ning diisel kaks korda kallim kui EKRE valitsusajal. „Kõik on valitsuse poliitika tulemus. Loomulikult, see on kõigile selge,“ lisas ta.
“Tänane valitsus süstemaatiliselt tapab ära Eestis põlevkivielektri tootmist erinevate võtetega ja sellega siis piirabki pakkumist ja tekitab nõudlusega hinnarallit. Kõrge elektrihind on Eestis teie poliitiliste otsuste tagajärg Eestis – puhtalt. Puhtalt!” väitis Helme.
Ta tuletas meelde, et EKRE on esitanud kaks konkreetset eelnõu: langetada kütuseaktsiis Euroopa Liidu miinimumini ja vähendada käibemaksu ning kehtestada kütusele hinnalagi, mille järgi kütusefirmad ei tohi saada üle 10% kasumit.
„Ma küsin teilt, kas teie toetate neid kahte meedet, et inimestel teha elu kergemaks ja kütus odavamaks?“ pöördus Helme otse peaministri poole.
Helme kritiseeris ka Michalilt saadud vastust, nimetades seda loogikalõksuks. Ta rõhutas, et kõrged hinnad on otseselt valitsuse poliitiliste otsuste tagajärg, sealhulgas põlevkivielektri tootmise piiramine.
Lisaks küsis Helme, kas valitsus toetaks seadusemuudatust, mis lubaks müüa Eesti riiklikku strateegilist kütusevaru soetushinnaga Eesti tanklates, et alandada kütuse hinda koduturul.
Martin Helmet toetas küsimustes Kristen Michalile ka Siim Pohlak: “Teie meenutus 2020. ja 2019. aasta kohta ei pea numbrite osas siiski täielikult paika. Aga märkimisväärne on see, et kütuse hinnad on Eestis üle mõistuse. Teie minister soovitab inimestel auto asemel jalgrattaga sõita. Viimaste aastate hinnatõus on teinud Eesti järjest vaesemaks riigiks, aga teie praegu vastates kahjuks keerutate ja hoidute vastamast ja probleemide tunnistamisest. Süüdistate EKRE-t, süüdistate varasemaid valitsusi. Samal ajal on teie valitsuse liikmed selgelt öelnud, et toidu- ja kütusemakse ei tohi alandada, ning on sidunud kõrgeid kütusehindu isegi keskkonnakasu või keskkonnahoiuga.
Seega ma palun konkreetset vastust teilt. Kas te olete nõus, et Eestis on kütuse ja toidu hinnad palkadega võrreldes ebamõistlikult kõrged, ja kui olete, siis kas te põhimõtteliselt toetate EKRE plaani nende maksude ja aktsiiside langetamiseks, nagu mujal Euroopas tehakse, et aidata Eesti ettevõtteid ja inimesi? Riik ei saa olla lihtsalt maksukogumise ja ümberjagamise vahend, vaid riik peab olema ka õiglane ja riik peab rasketel aegadel oma inimestele ja ettevõtetele appi tulema.”
Eelnevalt võttis Martin Helme sõna ka Urmas Reinsalu samateemalise küsimuse juures ja tema sõnul on Reformierakonna juhtimisel riigivõlg kahekordistunud ning järgmise nelja aasta jooksul prognoositakse selle taas kahekordistumist.
„Valitsus püsib eelarveraamistikus. See on küll huumor,“ ütles Helme. Ta märkis, et viimase viie aasta jooksul on valitsus kulutanud nii palju laenuraha, et riigivõlg on Reformierakonna ajal kahekordistunud. „Ja teie prognoos, Rahandusministeeriumi prognoos on, et järgmise nelja aasta jooksul veel omakorda kahekordistub,“ lisas ta.
Helme süüdistas valitsust poliitiliselt moonutatud majandusprognoosides. Tema sõnul olid EKRE valitsusajal prognoosid liiga pessimistlikud, Reformierakonna ajal aga liiga optimistlikud, mis võimaldas eelarvesse planeerida sadu miljoneid eurosid rohkem kulusid kui tegelikult laekus. „Nii et teie prognoosid on poliitilised ja vigased,“ rõhutas ta.
Saadik nimetas valitsuse räägitavat majanduskasvu traagiliseks. „Iga kord, kui Eesti inimene sai endale jaanuaris, veebruaris või märtsis kohutavalt suure elektri- või küttearve, suurendas see SKP-d, aga tegi vaesemaks inimesi ja ettevõtteid,“ ütles Helme.
Ta võrdles riigivõla intressikulu: kui ta oli rahandusminister, oli aastane intressikulu 25 miljonit eurot. Praeguse prognoosi järgi jõuab see 2030. aastaks 700 miljoni euroni aastas. „See on peaaegu kolm korda rohkem, kui automaksu kokku korjatakse,“ märkis Helme.
Lõpetuseks süüdistas Helme Reformierakonna juhtpoliitikuid – sealhulgas Michalit, Jürgen Liget, Annely Akkermanni ja Kaja Kallast – Eesti riigi pankrotistamises. „Mida kiiremini teid ära koristada sealt valitsusest, seda kiiremini lõpeb Eesti riigi pankrotistamine,“ ütles ta.
Kütuse- ja elektrihindade kõrge tase on viimastel aastatel olnud üks teravamaid ühiskondlikke probleeme Eestis. Opositsioon on korduvalt nõudnud aktsiisi- ja käibemaksu langetamist, kuid valitsus on seni keeldunud, viidates eelarve tasakaalu vajadusele.