Eugen Tamberg ütles, et kodu on talle alati oluline olnud. “Ma olen saanud etteheiteid, et ruumi on liiga palju elamise jaoks, aga ma vajan õhku ja ruumi, mulle meeldib, kui on ruumi, see ei tähenda, et see peab alati millegagi täidetud olema,” selgitas ta ja mainis, et tema kodu on teatud mõttes kaootiline ja erinevatest asjadest tulvil. “Ma ei taha steriilset kodu, pigem sooviks mingit eklektilist nagu ta mul on, siin on erinevaid ajastuid, erinevaid kunstiasju ja isiklikku mugavust.”

Kodus meeldib Tambergile teha tööd. “Tööd tuleb palju teha, sest nii palju asju on vaja mõelda, arendada ideid ja vabakutselisele inimesele on töö tegemine nii oluline, sa pidevalt töötad ja töötad,” mainis ta ja rõhutas, et iga filmi puhul on erinev idee, miks seda filmi tehakse. “Sealt tuleb ka suhtumine asjasse, kas ma muutunud väga romantiliseks või vastupidi karmiks,” ütles Tamberg, kinnitades, et võtteplatsil võib juhtuda, et pikale eeltööle vaatamata tuleb midagi muuta. “Kas lokatsioon eeldab veidi teistsugust suhtumist, teistsugust värvi või teistsugust kuju, see on alati oluline, aga mul ei ole alati võimalik võtteplatsil kohal viibida.”

“Ma olen tegelikult neljandat aastat BFM-is kunstnike peamine juhendaja ja mul ei ole sobigi teha midagi allapoole latti, kui pakutakse mingit asja, siis ma alati vaatan, kas see on mulle sobilik, sest kui ma räägin üht ja proovin kunstnikke maksimaalselt motiveerida, siis ma ei saa ise vastupidi käituda,” rõhutas ta ja mainis, et iga film või sooritus võiks lõppeda vähemalt nominatsiooniga. “Teistmoodi ei saa teha, enam ei ole sobilik teha teistmoodi.”

“Kui ma filmis olen viimasel ajal teinud väga palju kostüüme, siis teatris ma saan teha kujundusi, et ma päriselt rooste ei läheks,” tõdes Tamberg ja lisas, et ta üritab teatris luua kontseptsiooni. “Tihti öeldakse, et mu kujundus on suhteliselt minimalistlik, aga see oleneb materjalist, ma püüan lihtsalt saavutada teatud mõtte sisulist väljundit, see emotsioon, mis lavakujundusest tekib, kannab endas ka minu jaoks kogu seda sisu.”