Diislikütuse hinna tõusu leevenduseks on nii mõnigi vanema auto omanik Eestis pööranud oma pilgu taas kütusetankla asemel toidupoe poole. Sarnane trend joonistub ikka ja jälle välja, kui kütusehinnad kõrgustesse lendavad.
Trend pole päevakorral üksnes Eestis, sarnaseid videoid leiab sotsiaalmeediast praegu ohtralt üle ilma. Aga tõesti, ka Eestis tangitakse oma sõiduriista viimastel nädalatel usinalt täitsa tavalise taimeõliga. Mis on justkui mõistetav, arvestades, et diislikütuse liitrihind küündib üle kahe euro. Liiter odavamat rapsiõli maksab toidupoes aga isegi alla euro.
Toiduõliga sõidavad vaid vanemad autod
Täiesti tavalise toiduõliga tangib aeg-ajalt oma 1997. aasta Volkswagen Transporteri kaubikut ka Karlo. „See on see vana kooli mootor, mis töötab sellise asja pealt, uuemad enam ei tööta,“ tunnistas ta.
„Ainult vanadel autodel saabki toiduõli kasutada, aga ütleme nii, et päris üks ühele seda kasutada ei saa, natuke tuleb ikka diislikütust ka juurde panna.“ Puhtalt ainult toiduõli pealt läheb auto tema sõnul käima ehk ainult sooja mootoriga. „Kui hommikul tahad käivitada, siis ta ei lähe.“
Päris üks ühele seda kasutada ei saa, natuke tuleb ikka diislikütust ka juurde panna.
Sel hooajal on Karlo aga toiduõlibaasil liikuva kaubikuga maha sõitnud u 2000 km. „Ja ütleme nii, et null probleemi,“ tähendas ta. 2000 km maha sõitmiseks tuleb toiduõli osta muidugi omajagu, tunnistas Karlo. „Ei ole arvet pidanud päris, aga ütleme nii, et keskmiselt võtab selline Transporteri buss kaheksa liitrit sajale, umbes nii saab arvestada, kui palju seda toiduõli kulub.“
Transporterisse tangib ta toiduõli just seepärast, et sellisesse vanasse masinasse ei taha ta nii palju kallist diislikütust osta. Õli on odavam. „Ja kui hästi otsida, saab seda õli veelgi odavamalt kätte,“ nentis ta. Lätist näiteks. Ja Karlo ei pea paljuks Lätti minna. Kaugel see ta kodust pole.
„On mõnus küpsetuslõhn“
Karlo tõdes, et lisaks õli taskukohasusele on suur pluss ka lõhn, mis toiduõlibaasil kütusega ringi sõites õhus hõljub. „Oleks nagu pagarikojas,“ naeris ta. „Pole seda diislihaisu, on mõnus küpsetuslõhn.“
Ka Marko on toiduõlitrendi märganud oma sõpruskonnas. Tema sõnul tuligi see tal sõpradega juhuslikult jutuks. „Ühel neist on 1980ndate Mercedes, mis toiduõliga väga hästi töötab,“ tähendas ta. Ise ta toiduõli ei kasuta, kuna tal on uuem auto, millel tundlikum kütusesüsteem. Seega võib tema sõnul arvata, et hilisem remont on kindlasti kulukam kui kokkuhoitud raha. „Kui oleks aga sobilik auto, siis kindlasti kasutaks,“ kinnitas Marko siiski.
Hiljuti astus Marko Lidli poodi ja nägi, et odav õli oli riiulitelt otsas. Ta seostas kohe ära, et tõenäoliselt samuti kütuse kõrge hinna tõttu. „Vanemate autode foorumites ja Facebooki gruppides on neid entusiaste piisavalt, kes toiduõliga või lambiõliga sõidavad,“ põhjendas ta.
Ka Tiktokist on leitavad videod, kus auto kütusepaaki tangitakse Selveri rafineeritud rapsiõli.
Rapsiõli müük on tõesti märgatavalt kasvanud
Selveri kommunikatsioonijuhi Mariann Järvela sõnul on neil tõepoolest näha, et ühe konkreetse toote – Selveri rafineeritud õli – müük on märkimisväärselt kasvanud. „Tegemist on tootega, mille hinna ja kvaliteedi suhe on väga hea,“ märkis Järvela ja lisas, et kogu toiduõlide kategoorias jällegi suuri muutusi näha ei ole. Mida kliendid tootega aga pärast selle ostmist edasi teevad, Selveri kommunikatsioonijuht kommenteerida ei osanud.
Prisma Peremarketi kommunikatsioonijuht Kertu Kärk märkis, et neil pole küll kütusekriisi- ja hinnatõusu tõttu kauplustes veel suurt toiduõli müügi kasvu toimunud. „Samas oleme üheliitrise rapsiõli hinda konkurentsist johtuvalt ise allapoole toonud ning seetõttu on seda konkreetset toodet küll eelmisel nädalal müüdud tavapärasest pea kaks korda rohkem,“ tunnistas ta.
On selle müügiedu taga ka mingi muu põhjus, pole jällegi teada.
Kui Marko vihje tühjale toiduõliriiulile käis Lidli kohta, siis Lidl ise ei ole oma poodides täheldanud toiduõli tavalisest suuremat läbimüüki. „Samas soovitame toiduõli ikka toiduks tarvitada,“ nentis kaupluse kommunikatsioonijuht Katrin Seppel.
Autotöökojad on selliseid autosid näinud küll ja veel
Teema on tuttav diiselmootorite remondiga tegelevatele töökodadele. Kalmer Karu Diisel ABC-st tõdes, et vanemad autod, kus pole kasutusel teatud (CR ja PD) toitesüsteeme, on võimelised täiesti normaalselt sõitma toiduõliga.
Diislikütus vs. taimeõli
Kui eelduslikult on toiduõli mõnevõrra energiavaesem ja sellega saab vähem sõita, siis kas ikka on odavam just seda oma auto kütusena kasutada.
Energiatihedus näitab sisuliselt, kui palju energiat saab ühest liitrist või kilogrammist kütusest. Seejuures on kaks varianti: massi järgi (MJ/kg) või mahu järgi (MJ/L) ja asjatundjate andmeil on autode puhul viimane olulisem.
Diislikütuse puhul on esimesel juhul näitaja ~43 MJ/kg, teisel juhul ~35–36 MJ/L. Taimeõli puhul aga esimesel juhul ~37 MJ/kg ja teisel juhul ~33–34 MJ/L. Seega kokkuvõtvalt sisaldab taimeõli umbes 5–10% vähem energiat sama koguse kohta.
Ehk kui paned autosse taimeõli, saad natuke vähem energiat. Auto võib olla veidi jõuetum või kulutab veidi rohkem. Praktikas tähendab see, et kütusekulu võib suureneda 5–10%. Seega taimeõli töötab autokütusena küll, kuid on mõnevõrra vähem efektiivne.
Tema ei tahtnud olla see, kes ütleb, kas kasutada seda diislikütuse alternatiivina või mitte. Ometi tunnistas ta, et vanemad toitesüsteemid pole nii kriitilised õlituse suhtes ning plusskraadidega pole ka käivitusega probleeme.
Ühtlasi tõdes ta, et vahepeal oli see teema suhteliselt rahulik. Nüüd on aga taas pead tõstnud. Põhjus muidugi arusaadav – kütuse hinna tõus on teadupoolest olnud suur. „Loomulikult oleme näinud autosid, mis sõidavad toiduõliga,“ märkis Karu. „Nende heitgaasid on nagu pagaritöökojast tulev lõhn.“
Enne 2000. aastaid sai näiteks Saksamaalt osta isegi spetsiaalseid lisaseadmeid, et toiduõli autole „söödavamaks“ teha.
Teema pole võõras ka Karla Auto esindajale Tõnu Lokotarile, kelle sõnutsi kasutatakse igasugu jääktoiduõlisid, millega on friikartuleid, pelmeene või mida iganes praetud. Ta meenutas, et kunagi korraldas Autoleht isegi mingisuguse Euroopa tuuri, kus sõidetigi vana VW bussiga ja „kütust“ otsiti McDonald’sist või muudest restoranidest.
Enne 2000. aastaid sai temale teadaolevalt näiteks Saksamaalt osta isegi spetsiaalseid lisaseadmeid, et toiduõli autole „söödavamaks“ teha. „Mootorit see otseselt ei kahjusta,“ tõdes Lokotar, kuid nentis, et eks maksuameti silmis on see kindlasti karistatav, sest kütusemaksud jäävad sel moel ju saamata.
Ükskõik mida paaki valad, aktsiisi tuleb ikka maksta
Lokotari väide pole muidugi vale. Maksu- ja tolliameti aktsiiside osakonna peaspetsialist Peeter-Tanel Orro kinnitas, et aktsiisiga maksustatakse iga vedelik, mida kasutatakse kas mootorikütusena või selle lisandina.
„See tähendab, et kui rapsiõli või muud toiduõli kasutatakse sõidukis kütusena – olenemata sellest, kas puhtal kujul või segatuna diislikütusega –, tuleb sellelt tasuda aktsiisi diislikütusele kehtiva määraga,“ nentis Orro. Aktsiisi deklareerimise ja tasumise kohustus lasub tema kinnitusel igal isikul, kes sellist vedelikku kütusena kasutab.
Samas ei ole maksu- ja tolliametil temale teadaolevalt viimasel ajal teada juhtumeid, kus toiduõli kasutamist kütusena oleks tuvastatud.
„Samas juhime tähelepanu, et legaalse kütuse asemel muu vedeliku kasutamine võib põhjustada sõiduki tehnilisi rikkeid,“ nentis Orro ja hoiatas ka, et aktsiisimaksu deklareerimata ja tasumata jätmise korral on maksu- ja tolliametil õigus maksusumma hiljem sisse nõuda ning karistada isikut juba süüteokorras.
Mis saab kiirtoidukohtades friikartulite küpsetamiseks kasutatud õlist?
Kertu Kalmus
Hesburgeri kiirtoiduketi kommunikatsiooni ja rahvusvahelise turunduse direktor Ieva Salmela tõdes, et nemad on selle teema kohta aja jooksul saanud vaid üksikuid päringuid. Ehk teisisõnu eraisikud neilt üldiselt kasutatud toiduõlijääke küsimas ei käi.
Baltikumis teevad nad koostööd oma partneri Biomotoraiga, kes kogub Hesburgeri restoranidest kasutatud toiduõli kokku. Kogutud õli suunatakse omakorda edasi kütuseketile Neste, kus see Salmela sõnul töödeldakse biodiislikütuseks.
Ainuüksi 2025. aastal koguti Balti riikide Hesburgeri restoranidest kokku 363 884 liitrit kasutatud toiduõli: 121 091 liitrit Läti restoranidest, 114 483 liitrit Eesti restoranidest ning 128 310 liitrit Leedu restoranidest.
„Seega, kuigi üksikisikute huvi selle vastu on teataval määral olemas, kuulub meie kasutatud õli juba toimivasse kogumis- ja ringlusesse suunamise süsteemi, mis tagab selle vastutustundliku käitlemise ja otstarbeka kasutuse,“ nentis Ieva Salmela.