Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallase visiit Kiievisse pidi saatma tugeva signaali Euroopa ühtsusest. Kuid tema reisi lõpus oli – taas kord ukrainlaste jaoks – vaid märkimisväärselt kainestav sõnum.
Planeeritud 90 miljardi euro suuruse EL-i laenu osas pole endiselt edusamme tehtud. „Häid uudiseid pole,” tsiteerisid Ukraina suuremad meediakanalid EL-i välisasjade kõrget esindajat. Kallase märkused tekitavad Ukraina pealinnas käegakatsutavat rahutust: varasemaid ootusi Euroopa ja Ukraina suhete osas seatakse üha enam kahtluse alla, vahendab Berliner Zeitung.
Kuude kaupa oli Kiievi poliitilistes ringkondades kinnistunud veendumus, et Ungari peaminister Viktor Orbán on peamine takistus rahaliste vahendite eraldamisel. Seetõttu on Dnepri jõe ääres suur lootus, et probleem laheneb iseenesest võimuvahetusega Budapestis vähem kui kahe nädalaga. Seega on seda tähelepanuväärsem, et Kallas ei maininud selles kontekstis Ungari peaministrit. See asjaolu õhutab nüüd spekulatsioone, et EL-i sisemine blokeerimine on palju sügavam ja struktuurne.
Paljud märgid viitavad sellele, et Euroopa poliitiline ja majanduslik maastik on pärast Iraani sõja algust muutunud. Eskaleeruv energiakriis suurendab survet paljudele EL-i liikmesriikidele. Samal ajal on liidus üha enam kõlamas hääled, mis kaaluvad vähemalt osalist energiasuhete taastamist Venemaaga. Selle arengu esimese nähtava märgina peetakse hiljutist Venemaa gaasi täieliku kaotamise plaani esitamise edasilükkamist Brüsselis. Sellises keskkonnas on Ukrainale suunatud mitme miljardi euro suurust abipaketti poliitiliselt raskem rakendada.
Lisaks avaldab Brüssel üha suuremat survet president Volodõmõr Zelenskile. „30. märtsi kirjas Ukraina parlamendi spiikrile tõi EL-i laienemisvolinik Marta Kos välja üksteist reformi, mida Ukraina ei olnud 2025. aasta lõpuks ellu viinud,” kirjutab ingliskeelne Kyiv Independent. Muuhulgas olid kohtusüsteem, avalik haldus ja infrastruktuur graafikust maas.
Tagajärjed võivad Ukraina riiki tõsiselt mõjutada. Juba lubatud abi mitme miljardi euro ulatuses võib edasi lükkuda. EL-i esindaja tegi mõttekoja paneeldiskussioonil ühemõtteliselt selgeks: edasiminek on hädavajalik; vastasel juhul lükkub rahastamine veelgi edasi. Praeguse sõjaolukorra tõttu ei saa aga Ukraina seda lihtsalt endale lubada.
See loob Zelenskile ja tema meeskonnale ebakindla strateegilise olukorra. EL-i rahastamise puudumine mitte ainult ei süvenda nende rahalisi probleeme. Sõja käik võib avaldada Ukrainale negatiivseid tagajärgi, vähemalt Ukraina julgeolekuringkondade hinnangul. Kui samal ajal peaks USA-lt tekkima täiendav surve – ameeriklastel on praegu muud prioriteedid peale sõja Ida-Euroopas ja president Donald Trump surub seetõttu korduvalt peale territoriaalseid järeleandmisi –, võib Kiiev sattuda olukorda, kus tuleb ümber hinnata põhimõttelisi seisukohti. Euroopa rahastamise puudumine koormab tohutult niigi pingelist riigieelarvet ja piirab oluliselt Ukraina juhtkonna manööverdamisruumi.
Samal ajal, kui Brüssel otsib jätkuvalt alternatiive, sealhulgas väiksemaid rahastamismudeleid üksikutelt liikmesriikidelt, näiteks Põhja- ja Ida-Euroopast, mida saaks rakendada ilma EL-i ühehäälse heakskiiduta, jääksid sellised lahendused algselt kavandatud ulatusest kaugele maha ja võiksid parimal juhul pakkuda vaid lühiajalist leevendust struktuurilistele probleemidele.
Need lahendused jääksid algselt kavandatud ulatusest oluliselt väiksemaks ja võiksid parimal juhul lühiajaliselt struktuurseid probleeme vaid leevendada. Kokkuvõttes näitab Kallase visiit Kiievisse eelkõige ühte asja: EL-i toetus Ukrainale on viimastel kuudel muutunud keerulisemaks ja hapramaks kui see kaua paistnud oli. Lootus, et Ungari poliitilise kursi muutus lahendab kõik Ukraina probleemid, osutub üha illusoorsemaks.