Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Lääne-Virumaa piirkonna esimees, Riigikogu liige Anti Poolamets küsis Rakveres Mart ja Martin Helme kõnetuuril peetud kõnes, kas see ongi lubatud turvalisus? Kui droonid pimesi, sadu kilomeetreid eesmärgist kaugemal sadamajarajatisi sihivad, kas me ei ole siis suures ohus?Lisaks rääkis ta võitlusest tuulikutega, vihakõneseadusest, LGBT propagandast koolides ja muust.
Anti Poolamets: “Lubage mul alustada selles uhkes kontserdimajas meeldetuletusega, kuidas eestlased ehitasid endale 20. sajandi algul üksteise järel, hiilgavad Vanemuise, Endla ja Estonia teatrimajad, näidates nii tõusva rahva jõudu. See oli rahvusluse triumf, eestlased võtsid võimu omal maal tagasi ning meie võidukäiku ei saanud enam peatada. Rahva annetuste eest ehitatud Estonia sai valmis 1913 aastal ning see oli kõige suurem uusehitis Tallinnas, tublisti suurem, kui saksa teater. Juba viie aasta pärast oli eestlastel oma riik.
Mul on väga hea meel Teid tervitada siin, uhiuues Arvo Pärdile pühendatud kultuuritemplis, millega vääristame ühtlasi oma suure arhitekti Alar Kotli tööd. Ukuaru on suurepärane näide sellest, et võitlusest on kasu. On võimalik, et suur investeering kultuuri jõuab Tallinna kuldsest ringist väljapoole, on võimalik, et Ukuaru kontserdimaja saab kõige esimesena valmis, jättes selja taha Tartusse ja Tallinna plaanitud hooned. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond andis Riigikogu kultuurikomisjonis olulise panuse, et see uhke hoone saaks Lääne-Virumaad rikastada.
On suur vahe, kas saame kuninglikku arhitektuuri või peletislikud tuulikumonstumid, mis rikuvad ära eesti maastikud.
On suur vahe, kas riigikaitsele kulutatud miljardite eest saame päris kaitse või tühja kõnekõmina. Täna me ei näe isegi ühte droonitõrjemeeskonda ohtu kõrvaldamas. Selle asemel teatab Päästeameti esindaja – „kui olete droonihäire ajal voodis, siis see ongi tõenäoliselt kõige turvalisem paik“. Me kuuleme siseministrilt lapsemeelselt hüüatust „väga korralik lõke on üleval, väga võimas ja ilus“. Me ei tohi lasta lapsi tikkudega mängima, meie ei tohi lubada ühtegi kaotatud elu. Riik peab tegema kõik, et halvim stsenaarium teoks ei saaks.
Need inimesed, kes keset ööd üle maja lendavate droonide põrinat kuulevad ning mõtlevad, kas need maanduvad mõnda elumajja või hoopis Muuga sadama väetiseterminali, muretsevad oma laste ja Eesti tuleviku pärast hoopis tõsisemalt, kui Araabia kõrbetes seiklev minister.
Oht ei ole ammu enam teoreetiline, kui ainsaks droonide peatajaks osutub Auvere elektrijaama korsten. Kas see ongi lubatud turvalisus? Kui droonid pimesi, sadu kilomeetreid eesmärgist kaugemal sadamajarajatisi sihivad, kas me ei ole siis suures ohus?
Muuga väetiseterminali detoneerumine võib tekitada hiigelkatastroofi. Beirutis hukkus 2020 aastal ligi 3000 tonni ammooniumnitraadi plahvatuses 218 inimest, oli 7000 vigastatut. Kahju ulatus 15 miljardi dollarini. Muuga sadamasse oli veel 2023 aastal sanktsioonide tõttu kuhjunud 12 000 tonni ehk 4 korda rohkem ammooniumnitraati, kui Beirutis. Ka täna on väetiseterminal ohu allikas. Ma ei taha teid hirmutada, aga ma olen ise vastavast õppusest osa võtnud, kus me mängisime sedalaadi katastroofi läbi, koos elanikkonna evakueerimisega.
Öösel vastu teisipäeva lendasid tundmatud droonid üle mu tuttava pea, kell 5 hommikul Tallinna lähistel, Vaida ja Jüri vahel. Keegi ei vasta, kuhu need jõudsid.
Kui öeldakse, et minust ju ei sõltu, kas saame mitme miljardi eest reaalse kaitse, siis tegelikult see ei ole nii. Tänu EKRE survele 2019 aastal on meil olemas laevatõrje raketid, mille tõttu vene raketikandjad taganesid Soome lahelt Laadoga järvele, Eesti rakettide laskeulatusest välja.
Kui öeldakse, et minust ei sõltu, kas saame rohkem, kui tuhat tuulikut kaunite maastike keskele, siis see ei vasta tõele.
Kas meile määritakse kaela 300 meetrit kõrged, suuresti Hiinas valmistatud tuugenid, uputades igaühe vundamenti 2000 tonni raudbetooni, mis jääb sinna järgmise jääajani, see sõltub meist.
Tuulikud meenutasid ühele eakale inimesele Herbert Wellsi ulmeromaanist „Maailmade sõda“ pärit monstrumeid. Selle raamatu lood jäid talle igavesti meelde, sest ta luges kümneaastasena, küüditamisrongis, 25. märtsi öösel 1949 kaasa haaratud lemmikraamatut ette teistele lastele, et nende ahastust leevendada. See julge naine töötas hiljem migratsiooniametis. Tema allkirjaga saadeti 1990ndate aastate alguses välja kümneid tuhandeid okupatsiooniarmee esindajaid. Temast sõltus, vaatamata sellele, et ta saadeti elama Kasahstani steppi, muldonni, et temalt tulevik ära võtta.
Lääne-Virumaal sõltub meist palju. Vinni vallas oleme koalitsioonis, vähemalt seitsmeküme hiidtuuliku kavad on seisma pandud. Kui vaja, siis peame ahnete tuulikuärikatega maha ka järjekordse kohtulahingu.
Üks Vinni valla mees küsis minult järgmist: „Ostsin siia kaunisse paika maja, kus pensionpõlve veeta, kas ma pean nüüd kodunt välja kolima?“ Vastasin: „Seni, kuni EKRE on võimul, sa ei pea kodu maha jätma.“
EKRE on ka Kadrina vallas koalitsioonis. Läksime üksnes selle kinnitusega, et tuugeniparke ei tule.
EKRE aitab meie kodusid revolutsionääride haardest päästa kogu Eestis.
Kahjuks ei saa ma sedasama öelda Väike-Maarja valla inimestele, kus upitati Isamaa toel võimule vana Reformierakonna kronu. Nüüd plaanitakse sinna, kaunile Pandivere kõrgustikule sadat Tallinna teletorni. „Pandivere, Sinu eest ma pandin vere“, enam ei kehti.
„Anname tuuleenergia arendajatele selged suunad, kuidas taastuvenergia arendustega edasi minna“, kuulutab Isamaa Väike-Maarja vallas. Milline ilus eufemism maa laastamise kohta!
Meist sõltub ka see, et kas koolides tehakse LGBT ajupesu või hoopis lisatakse patriootide juhtimisel õppekavasse rohkem Eesti ajaloo ja kirjanduse tunde. Meie tööst sõltub, kas saame normaalsuse või 20 sotsiaalset sugu. Jah, see on päriselt meie laste õpikutes, meist sõltub, kas lapsed peavad füüsikavalemite asemel pähe õppima järgmised inimliigid – vulasoolised ehk soovoolavad, mittebinaarsed, panseksuaalid, intersoolised või asoolised, kellel polegi üldse sugu.
Meist sõltus see, et saame Tapale kaheksa rajaga ujula, suur otsus, mis tehti EKRE võimulolekul. Kas saame korras tänavad, noortele isamaalise kasvatuse või Rakveres Isamaa eestvedamisel lilla agenda, linna raha külvamise homofestivalile, samal ajal, kui küüditatud jäetakse rahast ilma? Meiega keeldus Isamaa läbirääkimisdelegatsioon isegi vestlemast selle üle, kas võiks transseksuaalide tralli rahastamise lõpetada. Paraku, selliseks ongi muutunud Lääne-Viru Isamaa. Meie ülesanne on sellele täielikule vaimsele laialivalgumisele normaalsuse näol alternatiivi pakkuda.
Haridus- ja teadusministri arvates valitseb sotsiaalse sugude osas teaduslik konsensus. Kus on nüüd meie kõrgesti austatud Teaduste Akadeemia, miks te ei protesteeri ebateaduse vastu?
Teaduste Akadeemia ei astunud teadusvabaduse kaitseks välja ka siis, kui Karmen Joller ajas oma abilistega meie konverentsilt, mis käsiltes covidi õppetunde, sõimuga minema särava USA tervishoiuministri. „Minister Kennedy tuleku mõtlesite te ise välja, see oli teie reklaamtrikk, ma tean küll“, nähvas Karmen Joller mulle Riigikogu saalis. Ent nüüd saame Karmen Jolleri eestvedamisel uue seaduse, mille järgi lapsevanemalt ei peagi küsima, kas ta lubab oma last tundmatute ainetega süstida. Leedu endine Ravimiameti asedirektor Rimas Jankunas, kes esines meie konverentsil, kinnitas, et covidi vaktsiinide puhul heideti kõrvale kõik senised ranged reeglid. “Kujutage nüüd ette kümneaastast last, kellel on nn „kaalutlusõigus“, olukorras, kus tähtis kooli arstitädi ütleb, et sa ikka peaksid selle süsti tegema.
Kõik sõltub sellest, kas inimesed on ärganud.
Kas saame vihakõneseaduse ning samad tagajärjed mis Soomes, kus Lutheri Sihtasutuse poolt välja antud pamfleti eest, milles nimetati homoseksuaalsust psühhosotsiaalseks häireks, sai Soome parlamendi liige, arst, vanaema, endine Kristlike Demokraatide juht Päivi Räsänen kriminaalkaristuse. Sama ootaks EKRE fraktsiooni liikmeid kohe, kui vihakõne seadus on vastu võetud. Algaks klaperjaht sotsiaalmeedia postitustele, Uute uudiste kirjutistele.
Brüsseli käsul jätkub kindlate kätega rohepöörde elluviimine.
Viru-Nigula vallas lõigatakse viilude kaupa õhemaks Eesti suurimaid ettevõtteid – Kunda tsemenditehast, Estonian Celli. Töökohad kaovad, toimub deindustrialiseerimine. Ida-Virumaal visati äsja tänavale sada kaevurit.
Kas see ei ole julgeolekurisk, mida valitsus oma kindlate kätega tekitab?
Me oleme selle eest hoiatanud. Meie ridadesse on tulnud suletavate tehaste töötajaid, nad teavad omal nahal, mida tähendab tööstuste lammutamine.
Igas omavalitsuses, kus EKRE on võimul, anname inimestele kergendust, aitame ära hoida globalismi pahede jõudmist majatagusesse metsatukka, me seisame koolide eest, seisame toimetuleku eest.
Tegelik valik on, see, kas saame tagasi majanduskasvu, mis 2021. aastaks oli tõusnud rekordilisele 8,3 %-le või saame lõputu kidumise, 60 % toidu hinnatõusu?
Kas mäletate, milline minister andis järgneva „särava“ nõuande energiakriisiga toimetulekuks? „Mul on siin kabinetis ka koosolekulaud, inimesed tulevad laua ümber kokku ja üks inimene on 100 kW…, noh väike radiaator”.
Need hullused on Soomes jõudnud piimaautode blokeerimiseni, sest lehmade kannatused lüpsmise tõttu ja CO2 eritamine tuleb ju lõpetada.
Meie keeldume nende näljamängudes osalemast, me tahame arenevat Eestit. On omamoodi aeg, kui võime julgelt öelda, et poliitika viljad küpsevad kiiresti.
Ka e-valimiste alatus, kontrollimatus ja ebaseaduslikkus ei tohi meid kohutada enda eest seismast. Paberhääled kuuluvad igal juhul meile, keegi ei saa neid ära võtta.
Tegelik valik on, kas riiki juhivad need, kes ajavad äri agressorriigiga, need kes juba teist põlvkonda Eesti riiki lammutavad või patrioodid, keda silmakirjalikkusest nõretavad idavedajad iga päev poriga üle kallavad.
Me suudame võita ja normaalsuse tagasi tuua. See töö on raske, aga kas Eesti ajalugu kinnitab, et meil on kerge olnud? Meist sõltub, kas suudame riigi päästa või mitte.”