Programmeerija ja endine kriminalist Gatis Kalniņš üritas esmalt tähelepanu juhtida Läti unustusse vajunud küngas-kindlustistele. “Meil on neid tegelikult omajagu, aga veebis polnud linnamägede kohta peaaegu üldse infot. Mõtlesin esialgu oma retkede kohta vaid blogi pidada, kuid otsustasin siis vaadata, kas mul õnnestub muuta neid kuidagi veelgi nähtavamaks, nagu tegi seda omal ajal Ernests Brastiņš,” meenutas Kalniņš.
Siberisse küüditatud läti folklorist ja arheoloog valmistas 20. sajandil linnamägede mudeleid kipsist. Kalniņš otsutas digitaalsemate vahendite kasuks. Aastate vältel on kõigi Baltimaade territooriumi kaardistatud ülelendudega piisavalt täpselt, et pakkuda nüüdseks paarikümne sentimeetrist lahutusvõimet. Seejuures muutuvad harjumuspärasemate ortofotode kõrval üha olulisemaks ka lidariga tehtavad mõõtmised.
Maapinna laseriga seiramine ja sellelt tagasipeegelduva valguse analüüs võimaldab koostada pinnamoest hõlpsamalt kolmemõõtmelisi kujutisi. Seejuures saab tuua ilmsiks detaile, mida katab päris maailmas tihe taimestik. Kesk-Ameerika džungleid seirates on leitud niimoodi isegi terveid muistseid linnu.
Lidarist on tõusnud kasu Eestiski. “Näiteks on maa-ameti reljeefikaartide abil leitud päris mitu uut linnamäge – vallid ja vallikraavid on neil hästi näha. Samuti võib nende abil leida muistseid põlde, lubjaahje, tõrvaauke vms,” märkis Andres Tvauri, Tartu Ülikooli arheoloog.
Kalniņš leidis sel viisil Lätist linnamäe paari aasta eest. “Arheoloogid rääkisid seepeale, kuidas kohalike seas ringles selle kohta mitmeid legende, aga keegi polnud suutnud varem täpselt välja selgitada, kus see täpselt asub,” sõnas programmeerija.
Eeskätt keskendub ta aga vabast ajast Baltimaade teada-tuntud linnamägede kaardistamisele. Sõltuvalt riigist ja andmete kvaliteedist kulub ühe linnamäe peale paarkümmend minutit. Mõne nädala eest lõpetas Kalniņš Eesti linnamägede varasemate täpsemate 3D-mudelite koostamise. Kokku saab tema veebilehel tutvuda virtuaalselt 138 kindlustise mudeliga.
Silmailu või praktiline kasu?
Gatis Kalniņš nentis, et kohalike arheoloogide huvi tema töö vastu on olnud seni suhteliselt leige ja ka suhtlus pole olnud kuigi ladus. “Muidugi sõltub see inimeste taustast. On suur vahe, kas ta käib ise näiteks metali-kontserditel või on puhtalt akadeemilise taustaga. See on loomulik,”sõnas programeerija.
Ajalooõpetaja ja Tallinna Ülikooli doktorant Kristo Siig viitas, et olemasolevate andmete puhtast visualiseerimisest on teaduslikus mõttes vähe kasu. “Need samad vallide ja kraavide kujud näevad arheoloogid ära ka Maa-ameti reljeefikaardilt. Päriselt uudne saavutus oleks, kui linnustest tehtaks 3D-rekonstruktsioonid. Harrastusteadlaste tööst võib sellegipoolest kasu olla, näiteks arvestatava osa Eesti arheoloogiamälestistest on leidnud koduloolased,” selgitas Siig.
Kalniņš tõdes, et tema olemasolevat andmestikku annaks täiendada. “Näiteks võttis minuga mõne aja eest ühendust doktorant, kes soovis teada, kui suur osa neist asuvad jõgede või järvede lähedal. Paraku polnud mul talle seda lisainfot pakkuda,” sõnas arheoloogiahuviline. Taoliste metaandmete ja näiteks linnamägede mõõtmete lisamine aitaks tuvastada olulisemaid mustreid.
Samuti võivad kujutada olemasolevate linnamägede täpsed kaardid õppimisainest tehisintellektile. “Lidari andmete analüüsiga on Eestist kindlasti veel üht-teist leida. Just analüüsiga, sest näiteks tehisintellekti saab õpetada linnuse kujuga maastikuobjekte tuvastama,” märkis Siig. Välitöödest ja labida maasse löömisest pole aga isegi sellisel juhul pääsu. “Arvestada tuleb muidugi sellega, et pinnavormid ei ütle iseenesest midagi nende rajamisaja kohta. Ilma kaevamata on vaid oletused,” viitas Andres Tvauri.
Kalniņši sõnul on linnamägede 3D-mudelite koostamise juures tema jaoks olulisel kohal valdkonna populariseerimine. “On väga lahe näha, kuidas ühismeediasse ühe või teise linnamäe kohta postitades läheb kommentaariumis kohe lahti elav arutelu. Iseasi on muidugi see, palju sellest teadlastele kasu on, kuid selle käigus võib kuulda aeg-ajalt päris huvitavaid legende,” märkis programmeerija. Ühtlasi saab kasutada loodud mudeleid ajalootundide huvitavamaks muutmiseks.
Samas nentis ta, et avaandmete kõigile söödavaks muutmine on ärritanud vähemalt mõningaid tema kodumaa arheolooge. “Linnamägede projektiga algust tehes kirjutas neist üks mulle näiteks Facebookis, et olen väga halb inimene, sest loon sisuliselt atlast mustadele arheoloogidele, kes kaevavad kõik kohe üles ja rikuvad meie kogu kultuuripärandi. Samas ei tee ma midagi ebaseaduslikku, sest kõik need andmed on tegelikult olemas ja saaksid tutvuda nendega kasvõi Läti rahvusraamatukogu veebi külastades,” sõnas Kalniņš.
Kristo Siig kinnitas, et eelkõige on just avalike kohaandmete teema arheoloogias väga problemaatiline. “Ühest küljest võiks olla veelgi rohkem avalikke ja hästi struktureeritud arheoloogilisi andmeid, et saaksime avastada uut ja huvitavat teavet Eesti kaugemast ajaloost. Teisalt on avaandmete kasutus Eesti arheoloogias teadlikult piiratud, sest muidu tõmmataks meie maapõu veelgi kiiremini metallidetektoritega puhtaks,” nentis doktorant. Seejuures ei tekita kõige suuremat kaotust esemete endi kaotsiminek, vaid oluline on kontekst, kust seadmed leiti. Selle kaotamisel hävineb ka tükike ajalugu.
Doktorant lisas, et arheoloogid leiavad pidevalt uusi muistiseid. “Kaitse alla jõuavad need aga Eestis haruharva. Niisiis, kui kõik andmed oleksid avalikud ja uute meetoditega õnnestub uusi muistiseid leida, satuksid need kohe hävimisohtu,” märkis Siig.
Kalniņš tõi Läti kogemusele toetudes välja vastupidise probleemi. Kui uued leiupaigad kuskile avalikku registrisse või andmesfääri ei jõua, pole neid Lätis samahästi kui olemas. Keegi ei oska ka neist puudust tunda. “Tuleb kohe meelde juhtum, kuidas üks traktoriga tüüp linnamäe üles kaevas, sest oli kuskilt kuulnud, et sinna on kulda maetud. Ametnikud ei saanud temaga ka midagi teha,” meenutas programmeerija.
Nõnda lootis ta, et tulevikus tekib ulatuslikum andmebaas, mis koondab endasse kõik Euroopa rauaaegsed linnamäed ja kindlustised. “Ei mina ega teised harrastusteadlased ei proovi kuidagi arheoloogidega võistelda. Mulle lihtsalt meeldib 3D-mudelitega töötada ja mõelda, kuidas inimesed seal sadade aastate eest elasid,” sõnas Gatis Kalniņš.
Tutvu Eesti ja teiste Baltimaade linnamägede mudelitega lehel HillForts.eu või Sketchfabis.
