“Ma arvan, kõige toredam on see, kui keegi loeb ja ütleb, et mul tuli endal ka nii hea mõte, mida teha,” ütles Käär ja lisas, et see ei pea olema seotud kirjutamise või lugemisega.

Käär ei saa inspiratsioon ühest kindlast allikast. Teda panevad kirjutama inimesed, elu ja igapäevased olukorrad. “Üldiselt lihtsalt kogu aeg juhtuvad mingid imelikud asjad ja need panevad kirjutama ja üldse asju tegema,” lausus ta. “Ma lihtsalt üritan silmad lahti hoida nende imelike asjade osas.”

Käär ütles, et kuigi ta kirjutab luulet, ei loe ta ise seda eriti palju. Tema sõnul ei köida teda sageli mitte niivõrd terved žanrid, vaid üksikud teosed või detailid. Sama kehtib ka teiste kunstivormide kohta. “Mulle ei meeldi väga filmikunst, mõned filmid meeldivad väga, või tantsukunst ei meeldi mulle väga, aga mingi paar tantsusammu on nagu suht head.”

Kääri sõnul ei piirdu luule ainult raamatutes avaldatud tekstidega. Tema hinnangul võib poeetilisust leida ka igapäevases keeles ja juhuslikes olukordades. “Näiteks väga alahinnatud luuležanr on juhuslik riim, kui keegi räägib ja siis juhuslikult lähevad asjad riimi,” tõi ta välja.