Spungin üritab läbi sümboliks kujunenud punkbändi muukida uue nurga alt lahti 1980. aastate suuri ühiskondlikke muutusi, mis viisid lõpuks liidu lagunemiseni.

Arhiivikaadrite ning kontserdisalvestuste kõrval on filmis väga oluline roll ka taaslavastustel. Ivo Uukkivi, Villu Tamme ja Allan Vainola kõrval teevad filmis kaasa ka vennad Eskod ja Uukkivi poeg Artur Ulf. Filmikriitik Andrei Liimets tunnustas, et kohati tekib isegi segadus, mis on tollane materjal ja mis uuesti loodud.

“Eks see iseenesest ongi punk ja igati kohane selle filmi puhul. See on huvitav ajastu: ühelt poolt ei saa öelda, et sellest poleks kaadreid olemas olnud, aga samas ega sellist vahetut materjali kontsertidest ja tänavaelust pole olnud. Kõige teretulnum ongi, et siin on igapäevases keskkonnas punki panemisest taaslavastatud lõbusaid stseene ja siin kuuleb ka kontserdisalvestusi sellest muusikast sellisena, nagu plaadilt ei kuule,” rääkis Liimets.

Liimets märkis, et lisaks Velikije Lukile näitab film ka nõukogude aja olmet, mis tänapäeva noortele on hakanud muutuma millekski veidraks ja eksootiliseks. “Selles mõttes see film ikkagi meenutab väga teretulnud moel, kui trööstitu see tegelikult oli ja kui rõve selle kõige sees elada oli.”