Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit ja arhitektuuriajakiri Maja premeerisid tänavu kokku 17 laureaati – Eesti arhitektuurivaldkonna väljapaistvamate saavutuste ja teoste autoreid. Kokku esitati arhitektuuripreemiatele tänavu 166 tööd.
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital andis 2025. aasta tegevuse eest välja viis preemiat.
Peapreemia pälvisid Salto arhitektid. Mõlemas Salto arhitektide preemiale kandideerinud töös – Tallinna Linnateatris ning Saku Gümnaasiumi põhikooli õppehoones ja spordikeskuses – tuleb žürii hinnangul ilmekalt esile autorite võime luua head ja huvitavat ruumi, mis on ühtaegu selge ja vaheldusrikas. Loomingulise kollektiivina iseloomustab Saltot suur pühendumine, soov saavutada ruumiliselt parim lahendus. Nad arvestavad asukoha ja kultuurikontekstiga ning lisavad sinna alati midagi isikupärast, ootamatut. Salto arhitektide loomingus torkavad silma väärtused, mis aitavad siduda igapäevase kasutuse ja logistilise selguse ilusaks, orgaaniliseks tervikuks.
Saku Gümnaasiumi arhitektid: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Kerstin Kivila, Ragnar Põllukivi, Margus Tamm, Helina Laborde, Martin McLean
Tallinna Linnateatri arhitektid: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Märten Peterson, Andro Mänd.
Sisearhitektuuripreemia pälvisid Saku Gümnaasiumi põhikooli õppehoone ja spordikeskus.
Saku alevik on saanud avara, esteetilist elamust loova ning ajas kestva koolihoone. Ruumilahenduselt on see silmatorkavalt kaunis uus koolimaja, kus arhitektuur ja sisearhitektuur toetavad teineteist igal tasandil. Väliselt võrdlemisi vaoshoitud, üllatab hoone oma sisemise selge ruumijaotuse ja väljapeetud interjööriga. Nii klassiruumid, grupitöö alad kui ka läbikäiguruumid on omavahel loogiliselt ja nutikalt seotud.
Sisearhitektid: Gerly Vaikre, Mariel Tõld, Pille Lausmäe-Lõoke (Pille Lausmäe SAB); arhitektid: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Kerstin Kivila, Ragnar Põllukivi, Margus Tamm, Helina Laborde, Martin McLean (Salto arhitektid); maastikuarhitekt Maarja Gustavson (Polka).
Tegevuspreemia pälvisid arhitektuuriresidentuuri VARES eestvedajad Ulla Alla, Merilin Kaup, Mari Möldre ja Margus Tammik.
Valga arhitektuuriresidentuur – VARES – toob kokku arhitektid, urbanistid, disainerid, ehitajad, kunstnikud ning teised ruumiloome praktikud-teoreetikud, pakkudes neile paika, kus turusurvest vabana keskenduda isiklikust huvist ajendatud loomingulistele, uurimuslikele või kogukondlikele tegevussuundadele. VARES-e huvide hulka kuuluvad aeglane arhitektuuripraktika, eriala kriitiline mõtestamine, materjaliringlus, katsetused igapäevaeluga ning ununenud või veel leiutamata töömeetodite proovimine ning edasi arendamine.
Oma tegevuse käigus püüab VARES rikastada Valga avalikku ruumi ning tuua sinna mängulisust, eksperimentaalseid ruumikatsetusi ning algatada uusi arutelusid, kasutades ära inspireeriva linna omapärasid. Viimase kahe aasta jooksul on VARES võõrustanud üle 50 residendi nii Eestist kui ka mujalt maailmast, korraldanud lühiajalisi suve- ja talvekoole, visioonivõistluseid ning mitmeid erialaseid avalikke üritusi, meelitades huvitatud publikut pealinnast kaugemale.
Disainipreemia pälvisid uurimisprojekt, näitus ja raamat “Bruno Tomberg. Disaini leiutamine”.
Eesti disainiajaloo seisukohast erakordselt oluline uurimisprojekt toodi näituse ja raamatu vormis ka laiema publiku ette. Projekt “Bruno Tomberg. Disaini leiutamine” annab ülevaate Tombergi ligi kuue aastakümne pikkusest tegevusest ning jutustab Eesti tarbekunsti ja disaini arenemislugu. Näitusel ja raamatus on Tombergi tegevuse erinevaid tahke käsitletud piisava üldistusastmega, et luua neist tervikpilt. Autorite lähenemises heiastub Tombergi erialane süstemaatilisus ja mõtestav hoiak – disain kui mõtlemise vorm.
Uurimistöö autor ja näituse kuraator Kai Lobjakas; kujundajad Ulla Alla, Merilin Kaup; graafiline disainer Indrek Sirkel
Installatsioonipreemia pälvis 2025. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapanek “Las ma soojendan sind”.
Olgugi et kohaspetsiifiline, kõnetas installatsioon oma päevakajalise probleemiseadega suurt rahvusvahelist publikut, olles ühtaegu ehmatav, efektne ja humoorikas. Teos andis selgelt edasi autorite mõtte, kuidas kampaania korras kliimakriisi lahendades kipub ununema arhitektuur ja kannatavad inimsuhted. Rohepöördest inspireeritud üllad ideed võivad muutuda naeruväärseks, kui nende rakendamise käigus hävivad ajalooliselt väärtuslikud hooned ja linnaansamblid.
Autorid: Keiti Lige, Helena Männa ja Elina Liiva.
Eesti Arhitektide Liit andis välja arhitekti aastapreemia, preemia Elamu ning tudengipreemia.
Arhitekti aastapreemia pälvis Saku Gümnaasiumi põhikooli õppehoone ja spordikeskus.
Arhitekti aastapreemia žürii, Briti arhitekti ja kriitiku Sam Jacobi sõnul oli kohale saabudes raske uskuda, mis ta silme ees lahti rullub – õppehoone kõrval suursuguse žestina laiumas ringjas siseõu, mille kohal dramaatiliselt kõrguv kolmnurkne puidust varikatus. Selgus, et too suuremeelne žest – osalt agoraa, osalt mänguväljak, kuid tervenisti kollektiivne – on osa suuremast kompleksist, mille sportlikele tegevustele mõeldud väiksem osa hõlmab nii uisuplatsi kui ka kergejõustikuareeni ja jalgpalliväljakut.
Need struktuurid kujundavad, ühendavad ja tervitavad ning seeläbi moodustavad positiivse füüsilise ja sotsiaalse suhte kogukonnaga, keda kool teenindab. Nii saabki kooli arhitektuuriga otseselt väljendada, et noorukitele mõeldud paik on alevikus kesksel kohal ja järelikult on ka noored kogukonna elus tervikuna kesksel kohal. See projekt on suurepärane näide sellest, kuidas arhitektuur saab luua erakordset ühiskondlikku väärtust.
Arhitektid: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Kerstin Kivila, Ragnar Põllukivi, Margus Tamm, Helina Laborde, Martin McLean (Salto arhitektid).
Preemia Elamu pälvis Filosoofi 11/1 üksikelamu Tartus.
Hoovimaja asub Tartus endise korp! Lettonia konvendihoone sisehoovis ning on ümber ehitatud kahekohalisest garaažist, mis ehitati 1960ndatel metsatööstuse autodele. Garaaži seinad ehitati kõrgete metsaveomasinate tõttu erandlikult kuni 4 meetrit kõrged. Kui garaaž müüki pandi, nägid arhitektid väärtust nii asukohas, ajaloolises müüris kui ruumigeomeetrias. Vanade müüride vahele ja kohale kavandati kompaktne linnaelamu, mis on elamiseks piisav neljaliikmelisele perekonnale.
Asukoht kesklinna piiril, sisehoovide vaikses rohelises vöös kasutab ära võimaluse, et olla heas ühenduses nii avalike funktsioonide kui ka linnaloodusega. Lihtsus ja avarus 80-ruutmeetrises elamus loovad ruumikvaliteedi, mida argielus hinnata. Kõrge õhuruumiga elutuba avatuna privaatsesse eeshoovi annab väärtuse, mida suuremad ruutmeetrid ei kompenseeriks.
Arhitektid: Liis Uustal ja Egon Metusala (ABMA arhitektid).
EAL-i tudengipreemia pälvis tänavu Marta Elisabeth Tikman.
Tikmani magistritöö “Edasiarendatud vernakulaarsus: ajalooliste võtete rakendamine kaasaegses arhitektuuris” lähtepunktiks on kliimamuutuste käsitlusviisid, mille tõttu hoone on muutunud tehnosüsteeme hoiustavaks kestaks. See on tinginud olukorra, kus tähelepanu alt on jäämas välja probleemi tähtsad tahud, nagu tehnosüsteemide mõju kliimale ning inimeste liigtarbiv eluviis.
Need modernistlikud tavad on sisekliimat puudutava temaatika lükanud järkjärguliselt inseneride pärusmaale, jättes arhitektide hoolde ainult hoone vormilisuse vormistamise. Pärandkultuurist lähtuv ja sellest edasiarendatud arhitektuur ei näe ette tehnoloogiate hülgamist, vaid pigem uue hierarhia loomist, mis seab esikohale passiivsed võtted, taastades arhitekti ajaloolise rolli sisekliima loojana.
Eesti Sisearhitektide Liit andis välja kolm aastapreemiat ning Vello Asi nimelise tudengipreemia.
Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia 2025 laureaadid on:
- Nõmme eramu sisearhitektuur
Nõmme eramu puhul on tegu peene maitsega majaga, mis oma arhitektuurilt ja interjöörilt on justkui rahulik introvert linnakära kõrval. Eluruumid on koondunud keskse sisehoovi ümber, pakkudes peaaegu kloostrilaadset atmosfääri. Interjöörivalikud teevad kummarduse 20. sajandi keskpaiga modernismile, kuhu siseaatriumi kaudu kandub ka väliruum. Keskne hoov annab valguse ja läbipaistvuse, ent toimib ka praktilise välialana.
Materjalide valikul on sisearhitektid jäänud truuks põhjamaisele kvaliteedile: naturaalne puit, diskreetsed tonaalsused ja taktiilsed pinnad. Interjööris põimuvad Taani kuldaja mööbel ja kaasaegsed lahendused. See eramu on hea näide, kuidas sisearhitekt on eelkõige tellija mõistja ja kuulaja. Lähedane koostöö ja oskus tajuda elanike rütmi, vajadusi ja iseloomu võimaldab luua kodu, mis ei ole pelgalt funktsionaalne, vaid pererahva nägu.
Sisearhitektid: Lilian Esing, Kätlin Ölluk, Aet Kiivet (AERIS).
- Näituse “Piirideta aineväljadel” kujundus
Tarbekunsti- ja disainimuuseumi 2025. aasta suvenäituse keskmes oli kunstniku suhe materjaliga. Kujunduse loomise suurim väljakutse oli ühtse süsteemi leiutamine, mille puhul oleks iga teos näituse tervikus võrdselt oluline ning samas toetaksid eksponaadid üksteist. Näituse kujunduse põhielemendiks oli must perforeeritud metallist võrk, mis lõi teostele ühtse selge taustsüsteemi, ent oma voolujoonelise olemusega hoidis külastajat liikumises.
Teosed olid paigutatud valgetele eri mõõdus postamentidele, kusjuures osa neist olid klaaskuplitega kaetud, ent osa jäetud julgelt avatuks, usaldades seeläbi muuseumikülalist. Mitmed teosed rippusid vertikaalselt tarbekunsti- ja disainimuuseumi endises aidasaalis, luues niiviisi näitusele mitu vaatamistasandit. Kujunduse tipp oli eritellimusena valminud neoonsilt “piirideta___”, mille õrnus ja kalligraafiline stiil muutus justkui näituse tunnuselemendiks. Loodud kujundusest sai näitusel omaette teos.
Autor: Hanna Karits.
- Viljandi Tervikum
Tervikum on esimene iseseisvuse taastamise järel ehitatud täiesti uus haiglahoone Eestis. Uus haigla on kavandatud tervikuna, kus arhitektuuri ja sisearhitektuuri vaheline piir on loomulik ja läbimõeldud. Sisearhitektid on eelistanud inimlikke proportsioone ja detailirikkaid avalikke alasid, kus oluline roll on taimedel, istumisaladel ja soojal valgustusel. Koloriidid vahelduvad osakonniti, valikuid on inspireerinud looduslikud toonid.
Hoone interjöörid seob tervikuks puit, mida on kasutatud igas osakonnas eri viisil ja intensiivsuses. Kui Tervikum toob kokku erinevad terviseteenused ning on ristkasutatav, siis on ka sealsed ruumid terviklikult kokku seotud. Uus tervisehoone on funktsionaalne ja inimlik keskkond, lükates ümber stereotüübi haiglast kui kõledast steriilsest paigast.
Sisearhitekt: Tarmo Piirmets (Pink).
Vello Asi nimelise tudengipreemia (Eesti Sisearhitektide Liidu juhatuse ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna koostööna) pälvis Linda Zupping.
Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja ja külalisprofessor Malle Jürgenson iseloomustab Lindat kui aktiivset ja iseseisvat loojat, kelle tegevuses peegeldub otsiv ja mõtestav vaim. Lisaks õppetööle panustab Linda koolielu korraldamisse ja hea õppekeskkonna loomisesse, olgu näideteks nii välistudengite vastuvõtmine, loovainete juhendamine kui ka muudes tegevustes osalemine.
Eesti Maastikuarhitektide Liit andis välja neli aastapreemiat.
Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia 2025 laureaadid on:
Haridusmaastiku preemia pälvis Pelgulinna riigigümnaasiumi maastik.
PERG on kool pargis, pargikool, puukool. Rajatud lahenduse märksõnadeks on säilitada olemasolev rohelus, tõsta elurikkust ja lisada kõrget haljastust. Väliruumi rohelusele loob struktuuri korrapäraselt istutatud harilike mändide võrgustik, mis on vajalike tegevuste mahutamiseks paiguti katkestatud. Tekkinud lagendikesse pääseb ligi valgus. Mujal jätavad hariliku männi laasunud või kujundatud tüved maapinnale piisavalt avarust ning aja jooksul moodustavad võrad pooltiheda suletusega “lae”. Koolihoovi jäänud väärtuslikke puid säilitati nii palju kui võimalik.
Rohurinde taimede valikul kasutati soostunud niidu kooslusele omaseid liike, ruumilise eraldatuse loomiseks istutati põõsad. Liikide valikul peeti vajalikuks, et taimed oleksid viljuvad ja viljad söödavad. Õpilastele on lisaks peenardele ehitatud ka kasvuhooned. Kooli väliruum kutsub õpilasi liikuma ja selleks on erinevaid võimalusi – kiiged, palliplatsid, jõumasinad, jooksurajad. Lisaks õpilastele saavad kõiki sportimisvõimalusi kasutada ka ümberkaudsed elanikud, kuivõrd koolihoov on avalik ala.
Maastikuarhitektid: Mirko Traks, Juhan Teppart, Karin Bachmann (KINO maastikuarhitektid).
Ajutise ruumi preemia pälvis Sepapaja 12 ajutine parkla Ülemiste linnakus.
Ülemiste City on pidevas arengus ning sellest lähtuvalt vajas tellija kiiresti parklaala suurendamist, mis tulevikus järk-järgult hooneid täis ehitatakse. Tellija soovist rohelust parklasse tuua vormus maastikuarhitektide initsiatiivil ajutise haljastuse kontseptsioon, mis kasutas ära kohalikest puukoolidest pärit standarditele mittevastavaid ja üle jäänud istikuid.
Idee oli anda neile uus elu, et järgnevatel aastatel pärast jälgimist ja hooldust istutada tugevamad ümber Ülemiste tulevikuarendustesse. Lisaks puittaimedele täiendati parkla haljastust kõrgete püsikutega (kõrrelised ja püsililled) ning külvati ka niidumuru seeme, eesmärgiks õied, mis paistaksid üle autoninade. Tulemuseks sai tavatult lopsakas kombinatsioon muidu nii üheülbalises parklas.
Maastikuarhitektid: Grete Veskiväli-Dubov ja Merilin Sasilo (Punktiir).
Koos loodud ruumi preemia pälvis Pelgulinna kogukonnaaed.
Pelgulinna kogukonnaaed oli üks neist projektidest, kus arhitektid said töötada aktiivse kogukonnaga. Kogukond on hindamatu ressurss, kuna tegeleb kõikide oluliste ülesannetega, millega muidu linn võib hätta jääda – kasvatab alal turvalisust, reguleerib tegevusi, haldab, hoolitseb ja loob üha olulisemat aspekti linnaruumis ehk kaasatust. Põhiline eesmärk oli luua kogukonnaaed, mida saavad kasutada võimalikult paljud inimesed.
Näiteks on katusega avalike ürituste paika kasutatud koosolekuteks, esinemisteks, esitlusteks, avamisteks, kodukohvikuteks, sünnipäevadeks, välitreeninguteks ning muudeks vajalikeks ühistegevusteks. Ise on aednikud paigutanud aeda ripptoole ning eraldatavaid piirdeid aiamaade vahele. Kõige rõõmustavam on see, kui projektala kasvab ise omasoodu edasi, linnaelanike õuesolemise rõõmu tagamise ja elurikkuse suunas.
Maastikuarhitektid: Gianfranco Franchi, Chiara Tesi ja Rea Sepping (F+A maastikuarhitektuur).
Avaliku ruumi preemia pälvis Krulli park.
Selle ala kõige suuremaks väärtuseks on suured puud. Projektis arvestati nende paiknemisega, et puud säiliksid ja ümbritsevate hoonete elanikud ning töötajad saaksid ala rekreatsioonialana kasutada. Kujundati võimalikult loomulikku keskkonda, et inimene tunneks ennast justkui metsas matkarajal, kus saab parimal moel linna stressist taastuda.
Parki on kavandatud maapinnast kõrgemale tugivaiadele toetuv puitplatvorm ja selle peale erineva otstarbega istumisvõimalused (istepingid paviljonides, pöördtoolid, suuremad istumisplatvormid jne). Kontoritöötajatel on võimalus õues töötada kas üksi või grupiti. Terrassiala liigendub puude järgi, puitplatvormide äärsetele haljasaladele kavandati Eesti metsadele iseloomulik madalhaljastus. Lisaks on parki loodud madalamaid lohke, et sademevesi imbuks looduslikult, mis aitab luua veelgi liigirikkama taimkatte.
Maastikuarhitektid: Mai Mirjam Kuuskme, Maret Abel, Khaled Abdelmonem Sayed Mohamed, Alvin Kanarbik, Toomas Põld (Loovmaastik).
Arhitektuuriajakirja MAJA artiklipreemia pälvis Roland Reemaa artikliga “Sõnumeid inimloodud kiviplatoolt”, mis ilmus ajakirja numbris 120 (2-2025, “Betoon”).
Betoon on materjal, mis on loodud kestma. Samas toodetakse seda iga maailma elaniku kohta aastas juurde enam kui kuupmeetri jagu. Kas kogu see materjalimass kasutatakse ära mõistlikul viisil? Ja mis saab sellest osast, mida algseks otstarbeks enam vaja ei ole? Kuigi levinud on arusaam, et varem toodetu on väärtusetu, näitab Roland Reemaa, et olemasolevaid ehitisi võib vaadelda materjalimaardlana, millest saab luua uues keskkonnas vajalikke hooneid.
Artikkel kirjeldab põhjalikumalt kahte objekti Eestist ja Taanist, kus vana hooneskelett on muudetud uueks väärtuseks. Kuigi praeguses maailmas on veel selliste projektide realiseerumiseks vaja turujõudude, projekteerijate erioskuste ja bürokraatlike protsesside joondumist, on lootust, et olemasoleva säilitamine muutub tavapraktikaks ja vähendab uue materjali tootmisega kaasnevat keskkonnamõju, hoides ära inimkonna mattumist betooni alla.
Publikulemmikud, mis valiti rahvahääletusega portaalis Moodne Kodu, selgusid kolmes kategoorias.
Sisearhitektuur: Ettevõtte Wise Tallinna kontor
Sisearhitektid: Kariina Babic, Kersti Pilar, Kaur Käärma, Eeva Sova, Marii Leemet, Skaidrite Kits, Mirelle Tomson, Roosi Keva (LÄVI sisearhitektid).
Arhitektuur: Tallinna Linnateater
Arhitektid: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Märten Peterson, Andro Mänd (Salto arhitektid).
Maastikuarhitektuur: Rae Riigigümnaasiumi ja Tuule Spordihoone maastikuarhitektuur
Maastikuarhitektid: Eleriin Tekko, Katri Soonberg, Elina Koel (KOKO arhitektid); arhitektuursete rajatistega ja asendiplaani lahendusega töötasid kaasa arhitektid Martin Tago, Lembit-Kaur Stöör, Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Merilin Jürimets, Xenia Sooniste (KOKO arhitektid).