Praegu on maastikuarhitektuuri võimalik õppida Eestis vaid Tartus, Maaülikoolis. Uuest õppeaastast lisandub sinna kõrvale ka Eesti Kunstiakadeemia.

“Maastikuarhitektede ongi puudu ja töökäsi ongi puudu. Uuring näitas, et lähema 10 kuni 15 aasta jooksul läheks vaja umbes 40 uut maastikuarhitekti, aga praeguse tempoga, kus ainult ühes koolis on see eriala, ei tule niipalju peale. Järelikult on vaja laiendada seda õpet,” sõnas EKA-s avatava õppekava juht Katrin Koov.

EKA ja MaaülikoolI hakkavad tulevikus ka koostööd tegema, kuid kummalgi kõrgkoolil on oma erinev fookus.

“Oleme otsustanud, et tegeleme linnalise keskkonnaga, Maaülikool vaatab laiemat pilti. Nii et ma arvan et me isegi ei konkureeri vaid täiendame teineteist,” lisas Koov.

Maastikuarhitekti ja õppejõu Hannes Aava sõnul pöörasid nad õppekava koostades rõhku tihedale koostööle kunstiakadeemia arhitektuuri ja urbanistika erialadega. Maastikuarhitekte seostatakse esmajoones haljastusega, kuid tegelikult tähendab see palju laiemat ja terviklikumat nägemust.

“Me peame looma sellise harmoonilise terviku, mis tähendab pinnavormidega mängimist, vee ja tuule suunamist. See tähendab muidugi ka ehitatud elemente, aga ka haljastuslahendusi. See peab olema terviklik välisruumi lahendus, kus inimesed tahavad igal aastaajal võimalikult palju aega veeta,” sõnas Aava.

Eesti Maastikuarhitektide Liidu juhatuse esimees Maarja Gustavson ei karda et tulevased spetsilistid tööta jääks, pigem vastupidi.

“Ma arvan, et nad on peaaegu juba ära võetud tööle. Eestis on ikka väga suur puudus maastikuarhitektidest. Kellest me muidugi väga palju sõltume on tellija. Tellija üldine teadlikkus, tellija oskus soovida ja küsimusi esitada on üks võtme tähendusega momente. Ükskõik kui hea on arhitekt, peab olema ka tellija ja ehitaja, kes suudab selle valmis teha. Järjest enam sõltume ka poliitilistest otsustest,” märkis Gustavson.