Jaanuari lõpus näeb ilmavalgust Anu Raua elutööraamat, mille on koostanud Ene-Liis Semper. Semper rääkis “Vikerhommikus”, et Anu Raua elutööraamat koondab tekstiilikunstniku mõtted elust, loomingust ja väärtustest ning annab ülevaate suurest osast tema vaibaloomingust.
Semper puutus Anu Rauaga esimest korda kokku ligikaudu kümme aastat tagasi, kui Raud tegi talle ootamatu ettepaneku kujundada oma juubelinäitus Tallinna Kunstihoones. Telefonikõne Anu Raualt tuli tema sõnul täieliku üllatusena.
“Kogu eesti rahvas teab, kes on Anu Raud, ma lihtsalt ei olnud kunagi mõelnud selle peale, et Anu Raud võiks mulle helistada,” tõdes ta. “Loomulikult sa ütled sellisel hetkel automaatselt jah, see lugupidamine on lihtsalt niivõrd suur.”
Peagi pärast kõnet külastas Semper Rauda viimase kodukohas Heimtalis, kus algas põhjalik tutvumine tema loominguga. Koos vaadati nii Raua vaipu kui ka Heimtali muuseumi kogudes olevaid vanu pärandtekstiile. Just seal sündis ka näituse kujunduslik idee.
“Ma tahtsin, et Anu vaibad, mis olid minu meelest väga võimsad, astuksid dialoogi nende pärandvaipadega,” selgitas Semper ja lisas, et näitusesaalis tekkis uue ja vana vahel ülimalt värske suhtlus.
Koostöö jätkus ka järgnevatel juubelinäitustel, millest teine toimus Eesti Rahva Muuseumis ja kolmas Heimtali mõisa ringtallis. Viimane osutus Semperi sõnul eriti eriliseks. “Anu oli täiesti kindlalt veendunud, et see peaks toimuma tema kodukandis,” ütles Semper, kelle sõnul oli Heimtali ringtall suurepärane avastus.
“Selline uhke maakivist ringikujuline ehitis, mille sisse on ehitatud moodne spordihoone. Nii et tegu oli klassikalises mõttes võimlaga, aga ruum on nii kõrge ja avar, et me tegime sinna mahulised vaheseinad ja see ruum transformeerus täielikult galeriiks, kus vaibad ideaalselt esile tõusid. Näituse menu ületas ootusi ning Semperi sõnul oli rõõmustav oli publiku valmisolek sõita näituse pärast Viljandimaale.
Just Heimtali ringtalli näitusel tekkis Semperil mõte suure elutööraamatu loomiseks.
“Anust on tehtud raamatuid, Anu loomingust on antud välja raamatuid, aga ma sain äkitselt aru, vaadates juba kolmas kord kogu seda väga-väga rikkalikku, uskumatult huvitavate kujunditega ja kuidagi aastakümnete üle ja läbi põimuvat Anu vaibaloomingut, et tegelikult see suur raamat, kus võetakse kokku mingisugune asja suurem väärtus, on justkui Anust tegemata,” meenutas Semper.
Semper pidas tähtsaks, et Raud saab raamatus ise sõna. Rauaga peeti põhjalikke vestlusi, lisaks Semperile tegid intervjuusid ka Aet Ollisaar ja Ave Matsin. Raamatusse on kirjutanud ka kunstiteadlane Mai Levin ja kirjanik Valdur Mikita. Teos koondab lisaks intervjuudele ka 70 Raua loodud vaipa koos lugude ja luuletustega.
“Ja ma olen ülimalt tänulik Arne Maasikule, kes pildistas üles kogu selle Heimtali kompleksi, Anu kodutalu Kääriku talu ja kõik selle, mis on otseselt olnud nii-öelda Anu enda sõnastuses ülimalt oluline, kui mitte kõige olulisem käivitaja tema loomingus. See vahetu ümbrus, vahetu kontekst, see Viljandimaa loodus ja see muuseumisse kogutud autentne käsitöö.”
Semperi sõnul oli talle oluline näidata Anu Rauda inimesena. “Mulle tundus oluline minna sellest ikoonilisest eesti rahva vanaemast samm sügavamale,” ütles ta. “Inimesed on alati väga mitmekihilised ja see sügav inimlikkus, mis Anus on, väärib detailset vaatlust.”
Semperi hinnangul suudab Raud oma vestlustes väga selgelt sõnastada, mida ta arvab maailmast, inimsuhetest, tööst ning looduse ja inimese vahelisest tasakaalust.
“Selleks, et olla kunstnik, on vaja üht väga isikupärast vaadet asjadele, väga isikupärast elufilosoofiat. Ja ma justnimelt sellepärast seda raamatut tegema hakkasingi, et mul oli tunne, et Anu ise oma ilukirjanduslikes teostes kindlasti väljendab oma mõtteid, aga et ta inimesena väljendaks oma elukogemust on lihtsalt natukene teine asi. Ja minu meelest see, kuidas ta on elanud, mida ta on mõelnud, millises kontekstis see tema looming on sündinud… Ma olen alati arvanud, et kunstniku üks kõige suurem tugevus on teha valikuid ja need lähevad elu jooksul keerulisemaks. Looming tegelikult algab sellest, et on tehtud üks valik, ja siis on tehtud veel üks valik, kuni on sündinud teos. Ehk siis ma tahtsingi võib-olla just lugeja jaoks avada seda, et millised vaated, valikud, elulised otsused on olnud paralleelselt sellega, kui on sündinud kogu see ilus looming, mida me nii tohutult armastame ja mida me hea meelega ikka ja jälle vaatamas käime.”
Semperi sõnul peitub Anu Raua loomingu tugevus lihtsates, kuid universaalsetes motiivides. Ta tõi näiteks ahjusoojuse, leiva, linnud, majad avaras maastikus ja aastaaegade vaheldumise.
“Asjad võivad olla nii lihtsad ja samas nii väärikad,” märkis Semper. Tema sõnul oskab Raud harjumuspärastes asjades leida suuri väärtusi ning tuua vaataja tagasi põhiväärtuste juurde. “Kui mitte midagi ei ole, millest kinni hoida, siis need asjad on alati. Lihtsalt tuleb osata need uuesti üles otsida.”
Raamatu ilmumine on Semperi jaoks emotsionaalselt oluline hetk. “Raamatu tegijana ootad alati tohutu sisemise ärevusega, mis tunne on, kui lõpuks selle paberist raamatu kätte saad,” ütles ta. Kõige enam ootab ta aga Anu Raua reaktsiooni. “Ma väga loodan, et ta on rõõmus.”