EKRE aseesimees Mart Helme pidas Eesti lipu seaduse eelnõu arutelu lõpus kõne, kus märkis, et mäletab seda aega, kui Nõukogude miilits tänaval krabas peast ära sinimustvalge suusamütsi ja nüüd tulevad liberaalid Eesti lipu kaitsjaid putinistideks sõimama.
Mart Helme: “Ma mäletab seda aega, kui rebiti kaelast ära sinimustvalgeid salle miilitsa poolt, mäletab seda aega, kui koolist saadeti koju riideid vahetama, kui sa läksid kooli sinimustvalge mustriga kampsuniga ja mäletab seda aega, kui esimest korda perestroika tuules tõmmati Pika Hermanni torni meie rahvuslipp. See rahvamass oli selline, et see ulatus mäest alla, mõlema mäekülje peale, tohutu hulk inimesi. Me olime Martiniga siin – Martin oli 14-aastane noor poiss – ja vaatasime seda, pisarad tulid silma.
Siin saalis on palju inimesi, kellele see kõik on sisuliselt sülle kukkunud. See sinimustvalge lipp on teile sülle kukkunud väga paljudele. Ja nüüd ma saangi aru täna selle arutelu põhjal, et te absoluutselt ei oska seda hinnata. Teie arvates on see mingi putinismi tulemus või putinismi ilming, et me tahame, et Eesti rahvuslipp, mis on ühtlasi Eesti riigi lipp, oleks auväärsel kohal ja et seda ei devalveeriks kõikvõimalike muude lippude kõrvale riputamine. See on, kujutad ette, peaaegu et riigireetmine. Kas te ise ka aru saate, kui suure absurdini te olete jõudnud selles poliitilises armukadeduses, selles ideoloogilises piiratuses, selles mingisuguses kosmopoliitses kõigesöömises ja kõigesallivuses? Maailma poliitika on dünaamiline. See, mis on täna, seda ei ole homme. See, mis on homme, seda ei ole ülehomme. Liidud lagunevad, sõbrad muutuvad vaenlasteks, vaenlastest saavad sõbrad. Vaadake ajalugu, kulla inimesed! Te elate ikka mingisuguses kasti pandud mõttemaailmas, et nii nagu oli, nii on ja nii saab igavesti olema.
Aga ei ole niimoodi! See ei käi teie tahtmise järgi, see ei käi teie ideoloogiliste veendumuste järgi. Aga mis selle juures on see tugisammas, mille ümber meie peame koonduma? See on meie rahvus, see on meie lipp. Seda ei saa asendada. Te siin vägisi kisute seda asja Ukraina peale. Seda ei saa asendada Ukraina, seda ei saa asendada Ukraina lipp, seda ei saa asendada Euroopa Liit, seda ei saa asendada NATO, sest need ei pruugi jääda püsima.
Aga meie peame jääma püsima ja selleks peab meil olema miski, mille ümber me koondume. Ja on täiesti elementaarne, et see miski on meie rahvuslipp. Selle all sõditi Vabadussõjas ja kui Vabadussõjas ei oleks selle lipu all sõditud, siis te ei istuks siin rahvusparlamendis praegu. Siis te oleksite mingis ülemnõukogus või ma ei tea, mis kogus, kui üldse oleks. Mõelge selle peale!
Meid ei hävita, sest meil on laua peal Eesti lipud ja need Eesti lipud ei asenda meile mitte midagi ega mitte kedagi. Ja ükski teine lipp, ükski teine loosung ei asenda meile ka seda, et meil on Eesti lipud ja me oleme eestlased.”