Viimased postitused

Kirev elu, Välisuudised
ALASTI MAAILM | Krister Paris: olemegi jõudnud jälgimisühiskonda. Peitu pugeda pole enam kuhugi

Telefonside jälgimisprogrammid on laialt saada. Demokraatlikele ühiskondadele avaldab see vapustavat mõju.


Juuli keskel lõhkes pomm. 17 meediaettevõtte uuring paljastas, et kümned riigid nuhivad Iisraeli firma NSO programmiga Pegasus ajakirjanike ja teisitimõtlejate järele. Ent paugu kaja haihtus kuidagi tühjusse. Eks oli jah midagi ja küll on ennegi nuhitud ja keda see ikka väga üllatas…

Ometi kuulutas kõmakas täiesti uue ajastu saabumist. Märkamatult on meie silme all toimunud areng, mis peaks eriti demokraatlikes riikides elavatel inimestel kõhu alt õõnsaks võtma.

Lühidalt kirjeldavad eksperdid Pegasust kui programmi, mis tungib sihtmärgi telefoni ja avab seal omanikule märkamatult akna. Programmi omanik saab kõnesid pealt kuulata, telefonis leiduvat lugeda ja soovi korral kaamera käivitada.

Sellest pole enam kasu, kui terroristid või uimastikaubitsejad suhtlevad krüpteeritud kanalites nagu WhatsApp või Telegram, mille „signaali” pealt kuulata võib olla sisuliselt võimatu. Piisab, kui lõppjaamast ehk telefonist endast läheb otsepilt sinna, kuhu vaja. Eriteenistuste tööd see kindlasti lihtsustab ja kui hästi läheb, aitab nuhkvara ühiskonda turvalisemaks muuta.

Aga kui ei lähe hästi? Väljatulnud juhtumite järgi teame ju Eestistki, kui suur kiusatus on nuhkida kasvõi elukaaslase või „eksi” terviseandmete järele isegi siis, kui on teada, et iga niisugune samm jätab jälje. Ent kui vahelejäämise hirmu üldse pole? Ja nuhkida tahaks mitte isiklikust kättemaksuhimust, vaid selleks, et kümne küünega võimust kinni hoida?

Esimene pääsuke


Vaatame ajas natuke tagasi. NSO-nimeline kompanii jõudis esimesena avalikkuse huviorbiiti 2018. aastal, mil Saudi Araabia konsulaadis „jäi kadunuks” dissidentlik ajakirjanik Jamal Khassogi, kes hiljem välja imbunud info järgi tapeti ja tükeldati. Paar kuud hiljem andis teine Saudi Araabia dissident Omar Abdulaziz NSO kohtusse, väites, et tolle tarkvaraga oli Khassogi kadumisele eelnenud kuudel loetud sadu nendevahelisi sõnumeid. Võimalik, et sealt saadi otsest teavet, millega ajakirjanik surma meelitada. Kohtuprotsess kestab seniajani. Igal juhul pidas kohtunik tõendeid piisavaks, et mitte rahuldada NSO taotlust kohtuasi lõpetada.

Washington Post, kelle kolumnistina Khassogi töötas, uuris seepeale asja lähemalt ja sai teada, et Saudi Araabia oli tõesti saanud Iisraeli valitsuselt loa osta NSO tarkvara, sest Tel Aviv soovis oma Iraani-vastasele sunni liitlasele rõõmu valmistada.

Hiljuti avalikuks saanud teave näitab, et asi läheb saudidest märksa kaugemale. Nuhktarkvara on jõudnud üle 50 riigi käsutusse. Ja sihtmärgid pole kaugeltki üksnes tüüpilised kriminaalid, kaugel sellest. Ikka inimõigusaktivistid, ajakirjanikud ja muu kahtlane seltskond.

Mitte ainult Saudi Araabia sugustes autokraatlikes riikides, vaid ka enam-vähem toimivas demokraatias nagu Maroko või India. Ja… Ungaris. Euroopa Liidu riigis, mis peaks vähemalt kirjatähe järgi tegutsema samas õigusruumis kus meiegi.

Demokraatia kriis


Ajakirjanikud tegid kindlaks, et vähemalt 37 Pegasusega pealt kuulatud telefoni kuulusid kindlasti Ungari elanikele ja tegelikult võis neid olla 300 ringis. Kindlalt on teada, et pealt on kuulatud kaht ajakirjanikku, Szabolcs Panyit ja Andr?s Szabót.

Kuna NSO on müünud oma tarkvara (vähemalt ametlikult) üksnes valitsustele, on järeldus ühene: riigi salateenistus kasutab omaenda ajakirjanike vastu tarkvara, mida Iisrael ise turustab kui relva. Ja kes teab, kelle vastu veel. Prantsuse president Emmanuel Macron igatahes laskis pärast paljastuste ilmsikstulekut oma telefoni välja vahetada.

See, mis ajakirjanikele paljastus, tähendab uut, täielikku madalseisu isegi riigile, mis on mandunud peaminister Viktor Orb?ni valitsuse ajal sujuvalt demokraatlikust mingiks hübriidrežiimiks. Riigiks, kus suurem osa meediast on otse ja kaudselt riigi kontrolli all, kohtutes langetavad otsuseid peaministri liitlased ja kõike seovad valitsusjuhi lähiringkonda viivad korruptiivsed rahaniidid. Orb?n on ka Euroopa suurim illiberaal, nagu ta uhkusega kuulutab.

Võib vaielda, kas liberaalseid väärtusi jalge alla trampiv riik saab kuuluda Euroopa Liitu. Pigem ikka. Ent õigusruumi väänamisega on märksa tõsisem lugu. Mitte et Euroopa Liidul oleks reaalset sisemist ühtsust ja jõudu Ungarit käsile võtta. Seega saab režiimi kriitikute jälitamisest de facto Euroopa õiguse osa.

Ent see pole veel kõige hullem.

Mitte üksnes riigid


Tegelikult oleme me kõik, igaüks meist, ühtäkki otsekui kärbes peeglil luubi all. Ja me ei tea, kelle luurav silm teisel pool suurendusklaasi meid põrnitseb. FSB? CIA? Kapo? Neid me tunneme ja teame. Samuti nagu me teame maast madalast, mida halba kätkeb endas alkohol, isegi kui teinekord ei oska midagi ette võtta. Kuid põhimõtteliselt on ettekujutus olemas. Ja siis tulevad narkootikumid…

Ühesõnaga, ei maksa teha endale illusioone. Sellist nuhktarkvara võib kui mitte juba praegu, siis järgmisel aastal osta endale enam-vähem igaüks.

Läheme jälle veidi ajas tagasi. 2013. aastal sai ka ülejäänud maailm veidi targemaks sellest, mida valitud isikud Ameerikas niigi teadsid. Üks kahtlemata andekas tüüp, Edward Snowden, andis Guardiani ajakirjanikele üle teabe selle kohta, milline on Ameerika Ühendriikide suutlikkus elektroonilisel suhtlusel kätt pulsil hoida. Ja kuidas seda täiesti süüdimatu ükskõiksusega rakendatakse ka liitlaste peal. Was für ein interessantes Gespräch haben Sie gestern gehabt, Frau Merkel!

Muidugi oli juba seegi šokeeriv, aga vähemalt selles ulatuses, mida me teame, siiski kraad viisakam. Jah, NSA, kus Snowden töötas, nuhkis ka ameeriklaste järele, aga vist siiski ei sihitud teadlikult poliitilisi oponente. Mitte nagu Watergate’i skandaali ajal.

Ent NSO (kuidagi ei taha uskuda, et akronüümi sarnasus on juhuslik) ei küsi, kelle puhul tema programmi rakendatakse. Tema vaid müüb ja peseb käed puhtaks. Kui kuskil puhkeb skandaal, eitab jõuliselt enda osalust.

Kes tahab, võib neid ju ka uskuda, vahet pole. Nagu Venemaal maapaos elav Snowden ise vastse skandaali valguses märkis, näitab see üksnes, et tehnoloogia on jõudnud valitsuse hämaratest salalaboratooriumidest turule. Mine, kauple ja osta.

Nagu viirus


„Need inimesed pole arendajad, nad ei arenda midagi kasulikku,” sõnas ta ajakirjale Die Zeit antud intervjuus. „Nad on nakatajad. Nad külvavad telefonidesse haigusi. Nad otsivad nõrkusi, vaktsineerimata sisenemispunkte. Nad on otsekui tööstus, mis toodab nimme vaktsiinidele vastupidavaid koroonaviiruse variante.”

Snowdeni hinnangul pole näha, et keegi isegi üritaks tärkavale tööstusharule piiri panna. „Nad panevad inimesi vangi, korraldavad nende tapmise. Jutt on erakompaniist, mis häkib nagu omal ajal NSA. See peaks hirmutama meid rohkem kui miski muu, sest jutt pole enam ühest ettevõttest, vaid tervest tööstusharust.”

Nagu Venemaal maapaos elav Snowden ise vastse skandaali valguses märkis, näitab see üksnes, et tehnoloogia on jõudnud valitsuse hämaratest salalaboratooriumidest turule.
Nagu Venemaal maapaos elav Snowden ise vastse skandaali valguses märkis, näitab see üksnes, et tehnoloogia on jõudnud valitsuse hämaratest salalaboratooriumidest turule.

Mõistagi ei saa sellise tööstuse ulatusest lugeda majandusaasta aruannetest. Mida ütleb näiteks teadmine, et NSO kasum oli kolm aastat tagasi tagasihoidlik 250 miljonit? Aga tema konkurentidel? Polegi tähtis. Mida aeg edasi, seda rohkem peaks toimima massiefekt.

Edasi tulevad teenusepakkujad, kes teevad väikese tasu eest „päringuid”. Jne, jne. See on üksnes loogiline areng ja ei maksa naiivselt ripsmeid ripsutades unistada, nagu suudaks mõni regulatsioon seda pidurdada.

Nii et, hea lugeja, ei kulu palju aega, kui sinagi saad soovi korral oma naabrimehe, aga miks mitte ka selle teksti tagasihoidliku autori telefoni üle võtta. Ning naabrimees sinu oma ja mina omakorda… Saate isegi aru. Veel üks privaatsuse illusiooni barjäär on purunenud.

Mida tähendab see ühiskonna arengule? Suletud maades teavad dissidendid, et on veel rohkem üksi. Ja valitsused teavad neist palju rohkem. Aga kas avatud ühiskondades suurendab igaühele kättesaadav, peaaegu kommunistlik Suur Vend pigem usaldust või sunnib inimesi otsima kapseldumiseks erakorralisi meetmeid? Saame näha. Lähemas perspektiivis tasub olla valmis tõelisteks sigadusteks ja tülgastavateks andmeleketeks.

EESKUJU | Hiinlastel järjekord ukse taga

Totaalne jälgimine Hiina moodi: lisaks ohtratele kaameratele hoiavad turistidel silma peal ka turvamehed.
Totaalne jälgimine Hiina moodi: lisaks ohtratele kaameratele hoiavad turistidel silma peal ka turvamehed.

Ega varjudes liikuvad kompaniid pole ainukesed, kes soovivad teenida oskusega vaadelda ja järeldusi teha. Juba mõnda aega turustab oma vastavaid tehnoloogiaid Hiina, kelle näotuvastussüsteeme ja erinevate andmekogude ühildamist lihvitakse täiuslikkuseni uiguuride peal Xinjiangis.

Kaubaks ei lähe üksnes näotuvastus. Niisama tarvilikuks on kujunenud tarkvara, mis aitab poliitilistel teisitimõtlejatel silma peal hoida. Vabaühenduse Freedom House andmeil on Hiina järelevalvesüsteeme praeguseks ostnud 18 riiki – peale tüüpiliste kahtlusaluste, nagu Usbekistan ja Araabia Ühendemiraadid, ka näiteks Saksamaa. Kokku 36 riigi ametnikud on saanud hiinlastelt koolitust õppeaines „avaliku arvamuse suunamine”, mis Hiina mõistes tähendab tsensuuri.

Tundub düstoopiline? Kõige hullem on see, et võime Hiina stiilis kontrolliühiskonda jõuda rahvahulkade aplausi saatel. Eks kadesta nii mõnigi Hiina „sotsiaalset punktisüsteemi”, kus hästi käituvad inimesed saavad teistest rohkem privileege. Eriti halvasti käituvad aga…

Ent keda nad ikka huvitavad? Süsteem häälestatakse ikka nii, et keskmine kodanik end hästi tunneks. Ja kui mõnikord punktisummat punase tulega üle tee mineku eest kärbitaksegi, pakub lohutust teadmine, et kuskil keldrites hoitakse kinni temast märksa jälgimaid, paati kõigutavaid ja korda õõnestavaid tüüpe. Ja kui ta väljendab selliste suhtes valvsust, küll see liiklusrikkumise eest kaotatud punktid kuhjaga tasa teeb.

Ärge lootkegi, et inimnäoline Orwell meilgi paljudele võimaluse korral meeldima ei hakkaks.

Allikas

Eesti, Huumor, Kultuur, videod
Selgus kilomeetrite kogus, mida Sille pidi imema, et seda mersut saada
INIMENE ON ILMSELGELT VÄSINUD. (FOTO: KAADER FILMIST JAN UUSPÕLD LÄHEB TARTUSSE)

Lõpuks ometi on teadlased välja arvutanud, kui mitu kilomeetrit emmi pidi Sille imema, et just seda mersut saada. Tulemus on üllatav!

Aastaid on terve Eesti murdnud pead kultusfilmis „Jan Uuspõld läheb Tartusse“ nähtud/kuuldud stseeni üle, kus Jan Uuspõld kohtub metsavahel tuntud Eesti üheööliblika Sillega ning palub temalt küüti.

Salapärane kohtumine metsavahel

Filmis peatab Jan auto ja küsib, et kas Sille viiks ta Tartusse. Jan tutvustab end korduvalt Sillele ja korduvalt küsib ta ka küüti Tartusse. Lõpuks avab Sille suu ja ütleb kultuslikuks saanud lause:

„Kas sa, mees, tead ka, mitu kilomeetrit m***i ma olen pidanud imema, et seda mersut saada?“

Jan raputab segaduses pead ja vastab, et ta ei tea ja Sille ka ei ütle ning sõidab minema. Kuid ärge muretsege – see kõiki painav küsimus on nüüd lõpuks ometi lahendatud.

Vaata klippi filmist siit:

INIMENE ON ILMSELGELT VÄSINUD. (FOTO: KAADER FILMIST JAN UUSPÕLD LÄHEB TARTUSSE)

Asja võtsid uurida teadlased

Antud teema uurimiseks pandi Tallinna Ülikoolis kokku sotsioloogide uurimisrühm ning arvutustega paluti abi ka teistest ülikoolidest.

Teadlased võtsid ühendust Eesti Prostituutide Liiduga (EPL) ja said sealt hulgaliselt kasulikku infot, mida võtta arvutuste aluseks.

Mis siis selgus? Toome teieni ära ka arvutuste aluseks võetud andmed:

Eesti mehe keskmine peenisepikkus: selgub, et Eesti mehed on üsna tavalised ja ei peaks üldse kurvastama – selles edetabelis on Eesti 13,74 sentimeetriga 84. kohal, meile eelneb Saudi Araabia (13,8 cm) ja meiega nii-öelda sama jalga astuvad soomlased (13,74) (andmed portaalist: Average Height).

Keskmine suuseksi kestvus: 5-7 minutit, keskmine 6 minutit seega (allikas: New Yorgi seksiterapeut Ian Kerner)

„Kui võtame aluseks, et Eesti mehe riistapikkus on ca 14 cm ja suuseksi ajal iga imemise liigutuse ajal käib Sille suust läbi vähemalt pool ehk 7 cm, siis saame välja arvutada, kui suur on ühe suuseksikorra ajal äraimetud sentimeetrite kogus,“ märkis uurimisrühma juht Ainar Saare (43).

„Võttes aluseks eelduse, et Sille on professionaal, kes aega ei raiska, siis tõenäoliselt käis temal asi kiiresti. Nüüd saame oletada, et sekundis tegi ta vähemalt 2 liigutust, mis teeb kokku 14 cm. Seega 6 minuti jooksul imes Sille ära 5040 cm riista, mis teeb ca 50 meetrit per persoon,“ märkis teadlane.

Mängu tuleb raha

Eesti öölindude katuseorganisatsiooni EPLi sõnul võib keskmiseks suuseksikorra hinnaks Eestis pidada ca 50 eurot.

Võttes aluseks eelduse, et klipis nähtud Mercedes on uus, mis võis maksta kuskile 400 000 krooni kanti (25 000 eurot), siis võib julgelt väita, et Sille pidi mersu saamiseks imema vähemalt 500 tüüpi.

„Lihtne arvutus näitab, et selleks, et seda mersut saada, pidi Sille seega imema 25 000 meetrit ehk 25 kilomeetrit!“ märkis uurimisrühma juht Saare.

“Pole mingi ime, et Sille ei soovinud oma raskelt teenitud rahaga ostetud autosse mingit järjekordset riista,” lisas uurimisrühma juht.

Allikas

Eesti, Tervis
Rain Lõhmus: kes lubavad vaktsineeritutele piirangute lõppemist, peavad oma sõnu sööma

Pankur Rain Lõhmus räägib, kuidas vaktsineerimise kulgu vaadates on ta muutunud skeptiliseks lootuses, et vaktsineerimine viiruse leviku peatab.


VIIRUS NAGU FINANTSTURUD: Rain Lõhmus leiab, et nii nagu finantsturgudele püütakse teha mudeleid, aga need eksivad, sest olud muutuvad, on sama ka viirusega. Eelnevad teadmised tulevikku ennustada ei aita.
VIIRUS NAGU FINANTSTURUD: Rain Lõhmus leiab, et nii nagu finantsturgudele püütakse teha mudeleid, aga need eksivad, sest olud muutuvad, on sama ka viirusega. Eelnevad teadmised tulevikku ennustada ei aita.

„Ma arvan, et need, kes ütlevad praegu, kuidas vaktsineeritud pääsevad kolmanda lainega kaasnevatest piirangutest, peavad ühel hetkel oma sõnu sööma,“ räägib pankur Rain Lõhmus. Ta viitab sellega teisipäevahommikusele uudisele, kus Reformierakond teatas, et vaktsineeritutele tulevikus koroonapiirangud ei kehti.

Lõhmuse vaade koroonateematikale on mõnevõrra teistsugune kui enamikul teistel.

Kõigepealt ütleb ta, et Eestil on tegelikult läinud hästi, olgu siis jutuks vaktsineerimine, koroonavastane võitlus või majanduse käekäik. Detailide üle võib nuriseda, aga suures pildis pole põhjust kurta.

Vaktsineerimise puhul on Lõhmus muutunud aja jooksul skeptilisemaks – või realistlikumaks. „Pool aastat tagasi arvasin, et vaktsiinide abil saab viiruse ära tappa. Praegu ma enam nii ei arva,“ ütleb Lõhmus. Ta ise veel ei ole vaktsineeritud. „Küll ma selle aga ära teen omas rahulikus tempos. Ma ei peagi igas asjas esimene olema. Pole veel ka elektriautot ostnud.“

See ei tähenda, et Lõhmus oleks vaktsineerimise vastane. Ta ütleb, et vaktsineerimisega tuleb edasi minna. „Raskete juhtude vastu see aitab.“

Küll ei usu ta vaktsineerimisse kui imerelva.

Lõhmus viitab oma jutus korduvalt Iisraelile, mida on koroonaepideemia abil palju kiidetud. Et nad suutsid hankida kõige kiiremini vaktsiinid. Et suutsid kõige kiiremini inimesed ära vaktsineerida. „Täna aga Iisrael taaskehtestab piiranguid, ka vaktsineeritutele. Inimesed, kes täna Eestis lubavad, et vaktsineeritule uuesti piirangud ei tule, võivad ühel hetkel endast rumala mulje jätta.“

Lõhmus ei ole piirangute fänn. „Vabadusel on oma hind,“ viitab ta filosoofilisemalt. „Ei usu, et rahvad oleksid valmis aastaid kinni istuma.“ Lihtsalt valik tuleb teha ja ühel hetkel ei pruugi keelud-käsud-piirangud enam olla ainuvõimalikud.

„Mulle paistab, et teame Covid-19st endiselt väga vähe. See meenutab mulle üha enam finantsturge, kus ka aastakümneid on püütud ehitada mudeleid ja tulevikku ette näha. Aga turud muutuvad ja mudelid ei tööta. Viirus ka kogu aeg muteerub (muutub) ja jälle senine teadmine enam ei kehti.“

Tehnika
Nutikas külmkapp hoolitseb toidu kvaliteedi ja vitamiinide eest
Kuna puu- ja köögiviljad jätkavad küpsemist ka pärast korjamist, on ümbritsev keskkond nende kvaliteetsena säilimisel olulise tähtsusega.
Kuna puu- ja köögiviljad jätkavad küpsemist ka pärast korjamist, on ümbritsev keskkond nende kvaliteetsena säilimisel olulise tähtsusega.

On kõike muud kui üllatav, et kaupluses toitu valides vaid parimatest eeldustest lähtume – olgu värske, tervislik ja võimalikult vitamiinirikas! Palju vähem mõeldakse aga selle üle, kui suurt rolli mängib siinkohal külmkapp, mis pole ammu enam lihtsalt „külm kapp”. Kuidas tagada, et vitamiinid toidust pärast poekotist väljavõtmist ja kodus hoiustamist välja ei lipsaks?

Tänapäevastes külmikutes kasutatavad tehnoloogiad oleksid kümme ja enam aastat tagasi tundunud arusaamatud ning üllatavad, kuid sama võib öelda ka paljude teiste tehnikavidinate arenduste kohta. Igatahes on nutikus nüüdseks kolinud ka toodetesse, mida pikka aega vaid madala temperatuuri loomisega seostati. Paraku ei suuda üksnes õhu külmus arvestada toidutoodete erisustega ega hoolitseda nende vitamiinivarude pikema säilimise eest.

Kuna puu- ja köögiviljad jätkavad küpsemist ka pärast korjamist, on ümbritsev keskkond nende kvaliteetsena säilimisel olulise tähtsusega. Nendes toimuvad keemilised ja bioloogilised protsessid on harjunud loomuliku päikesevalguse ning päevatsükliga, millest aga tavalise külmkapi puhul mõistagi rääkida ei saa. Õnneks on aga praeguseks olemas tehnoloogia, mis võimaldab toidus väärtuslikke looduslikke vitamiine mitte ainult säilitada, vaid nende sisaldust ka hoiustamise ajal suurendada.

Päike tõuseb ja äratab hommikul looduse, paistab päeval täies jõus ning läheb õhtul järk-järgult horisondi taha. Kõik marjad, köögiviljad ja puuviljad kasvavad ning rikastuvad just tänu sellistele igapäevastele tsüklitele. Tomat eeldab ka pärast kasvuhoonest kööki toomist selle tsükli jätkumist ja võib lähtuvalt sellest oma värskuse säilitada või hoopis hakata halvenema. Mida kauem värskena ostetud puu- või juurvili külmkapi pimedas kambris seisab, seda vähem väärtuslikuks see muutub.

Uuendused tervislikkuse teenistuses

Loomuliku 24-tunnise valgustsükli järgimine ja jäljendamine muudab köögiviljade, puuviljade ja marjade säilitamise ning vitamiinikoguse kasvamise protsessi pikemaks. Sellise nutika lahenduse tõttu ei hakka lisaks ka juust külmkapis kuivama ning värske liha ootab lõikamist ja küpsetamist mitu päeva. Köögi- ja puuviljad ei püsi selle tõttu mitte ainult pikka aega värsked, vaid isegi suurendavad oma vitamiinikogust.

Sellise külmiku suurepärane näide on HarvestFresh-tehnoloogiaga varustatud uusimad Beko firma mudelid. Tänu Beko külmikutes kasutatavale uuenduslikule kolme värvi HarvestFresh-tehnoloogiale on garanteeritud toidu pikem säilimine ja vitamiinikoguse suurenemine selle külmkapis hoidmise ajal.

Taimed vajavad tasakaalu säilitamiseks nii valgust kui ka pimedust. HarvestFresh-tehnoloogia kasutab kolme värvi – sinist, rohelist ja punast –, mis jäljendab võimalikult täpselt 24-tunnist päikesetsüklit. Lihtsalt lahtiseletatuna imiteerib sinine värv koidikut ja annab köögiviljadele fotosünteesiks vajaliku energia, roheline värv imiteerib kõige eredamat päikesevalgust ning punane värv päikeseloojangut ja hämarust.

Kujutage vaid ette: vitamiinisisaldus ei vähene, vaid suureneb, sest teie ostetud värskete köögiviljade eest hoolitseb uus nutikas külmkapp!

Allikas

Tervis
Süst ei aitagi levikut piirata? Island hakkab testi nõudma ka vaktsineeritutelt

Island leevendas alates 1. juulist märgatavalt reisipiiranguid ning vaktsineeritud reisijatel piisas Islandile reisimiseks vaktsineerimistõendi ettenäitamisest. Paraku ei jätku seda vabadust pikalt. Islandi valitsus otsustas, et seoses nakatumiste arvu kasvuga peavad alates 27. juulist 2021 enne lennureisi Islandile negatiivse testi esitama kõik reisijad, vahendab Trip.ee.

  • Vaktsineeritud (vähemalt 14 päeva viimasest doosist) ja Covid-19 läbipõdenud reisijad peavad esitama negatiivse PCR testi või antigeeni kiirtesti, mis poleks vanem, kui 72 tundi.
  • Lapsed, kes on sündinud aastal 2005 või hiljem, on testimisnõudest vabastatud.
  • Vaktsineerimata reisijad peavad enne Islandile suunduva lennuki pardale minekut esitama negatiivse PCR testi (antigeeni test ei sobi), tegema PCR testi saabudes, viibima 5 päeva karantiinis ning seejärel uuesti testima.
  • Kõigil on vaja registreeruda aadressil visit.covid.is. Seda saab teha Islandile saabumisele eelneva 72 h jooksul.
  • Kõiki reisijaid julgustatakse alla laadima jälgimisäpp?”Rakning C-19“.

Islandist veelgi karmimad piirangud võeti kasutusele Gröönimaal. Alates 20. juulist saavad seal ühistransporti kasutada, kohvikusse, restorani või spordisaali ainult need, kes on saanud vähemalt ühe doosi koroonavaktsiini. Erandiks on taksosõidud. Vaktsineerimistõendeid kuskil kontrollima ei hakata, vaid loodetakse inimeste teadlikkusele.

Lisainfot leiab: island.is/en/p/entry ja visiticeland.com.

Allikas: Trip.ee

Telegram, Tervis
Millal see lõppeb? Kas järgmiseks hakkab sõjavägi rahvast vaktsineerima?

Koroonapettus on jõudnud järgmisesse faasi. Praegu on Austraalias talv ning enamik riigist, sealhulgas suuremad linnad nagu Sydney ja Melbourne on kes teab juba mitmendas lockdown´is. New South Walesi osariigis on suletud kõik eluliselt mitte-hädavajalikud ärid ja isegi ehitused. See tähendab, et mitte ainult erinevad salongid, kauplused ja pagariärid pole kinni, vaid ka vabas õhus toimetavad ehitusfirmad on suletud ning linnad on inimtühjad.

See on juuli 2021, mitte märts 2020, kui öeldi, et peame maailma kaheks nädalaks sulgema, et haiguskõverat alla viia. Eile küsis Austraalia Sky Newsi uudisteankur, kas poleks juba aeg rangemateks meetmeteks, nii et võiks hakata sõjaväega käima inimeste kodudes sundvaktsineerimist läbi viimas.

John le Bon raporteerib, et eile (21. juulil 2021) registreeriti Austraalia suurima rahvaarvuga linnas Sydneys 43 positiivset “juhtumit”, mis on tuvastatud PCR-testiga, mis ei ole võimeline eristama surnud viirust aktiivsest ja mille kohta on PCR-testimismeetodi leiutaja Kary Mullis öelnud, et see testitulemus ei tähenda, et inimene oleks haige või nakatunud. See tähendab, et praktiliselt mitte midagi ütleva testiga on saadud 43 positiivset tulemust, mitte ei käi jutt 43-st surnud inimesest. Kas selline statistika õigustab 4,9 miljoni elanikuga suurlinna Sydney sulgemist ning soovi rakendada veelgi radikaalsemaid meetmeid?

43 positiivset testi 4,9 miljonist inimesest moodustab 0,0008%!

Delta- ja kõikide tulevaste tüvede ettekäändel saab põhimõtteliselt igavesti rakendada üha uusi ja karmimaid meetmeid. Meil on tõendeid, et just selles suunas me tüürimegi. Nimelt pakkus Sky Newsi uudisteankur eile välja, et ehk on aeg veelgi radikaalsemateks piiranguteks. Väidetakse, et nendes piirkondades, kus on kõige suuremad juhtumite arvud, on kõige madalamad vaktsineerimisnumbrid.

“Kas sõjavägi peaks hakkama inimeste kodudes käima sundvaktsineerimist tegemas? Me teame, et rahvas on kodudes,” küsis uudisteankur, kes meenutab tegelast John Carpeteri kultusfilmist “They Live”.

Surmade arv (asi, mida me algselt pidime kartma) on nüüd muutunud hirmuks mittevaktsineeritute arvu ees.

“Loomulikult on rahvas kodudes, sest terve linn on suletud. Nad panevad terve riigi kinni ja siis ütlevad, et kahjuks polnud sellest lockdown’ist kasu ja kuna te olete kõik kodudes, siis me tuleme sõjaväega.  See pole Alex Jonesi vandenõuteooria, vaid Austraalia peavoolu uudistekanal,” kommenteerib John le Bon.

See tähendab, et mida iganes nad suudavad seal läbi suruda, seda sama üritatakse peagi ka mujal maailmas. Tekib küsimus, et mida täpsemalt selle NETS-i (nakkushaiguste ennetamise tõrje seadus) raames plaanitakse Eesti rahvaga teha?

Hando Tõnumaa

Allikas

Välisuudised
Soomes leiti võõrkala, mis väidetavalt sööb karvu
Harilik päikeseahven Autor/allikas: Cephas/CC BY-SA 3.0/Wikimedia Commons

Soomest leitud võõrliik päikeseahven Eestisse ilmselt ei levi, kuid võib ka siin akvaariumite kaudu loodusesse pääseda.

Kalateadlane Meelis Tambets ütles, et seda päris tõsiselt ei maksa võtta. 

“Kui jalga nina ees hoida, siis võib olla näksab,” ütles Tambets.

Tegemist on siiski võõrliigiga. Tambets sõnas, et päikeseahven on tegelikult pärit Ameerikast, kuid on nüüd ka Euroopas levima hakanud. 

Tambetsi sõnul on tegemist sisevee kalaga, kes satub loodusesse inimeste akvaariumitest. Ta ütles, et Soomest liik Eestisse ilmselt ei levi, kuid võib ka siin akvaariumite kaudu loodusesse pääseda. 

Tambets selgitas, et päikeseahven on ahvena kauge sugulane. Ta näeb ahvena moodi välja, on ilus ja kirev.

Tambets ütles, et päikeseahven on Eestis ohtlike kalade nimekirjas. Selles nimekirjas on kalaliigid, millel on oht Eesti looduses levima hakata ning selle tõttu on nende riiki sissetoomine ja omamine keelatud.

Looduskaitse filosoofia tänapäeval on see, et võõrliike ei taheta,” ütles Tambets.

Tema sõnul oleks päikeseahvena levik looduses halb mitmel põhjusel. Esiteks sööb päikeseahven väikeseid kalu. Teiseks on Tambetsi sõnul veekogudes liigid üsna tihedalt ning päikeseahven võib mõne kohaliku kala niši ära võtta. Tambetsi sõnul võivad võõrliigid ökosüsteeme mõjutada ka kaudselt läbi toiduahela.

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor Kalle Olli ütles, et võõrliike tekib Eestisse juurde igakuiselt. Ta ütles, et sellega aitavad kaasa inimesed.

Ta ütles, et kui uus võõrliik tuleb, siis alguses on kaos, kuid kümne aastaga loodus kohaneb ning olukord rahuneb ning siis on lihtsalt looduses üks liik juures. Ta ütles, et kuigi uute liikide tulemist ei peaks soodustama, peaksid ka inimesed nendega kohanema.

Olli ütles, et kui võõrliik on kanda kinnitanud, siis selle vastased kampaaniad ilmselt enam liigist lahti ei saa, vaid panevad pigem inimesi ennast ennast paremini tundma.

Allikas

Ajalugu
Kalurionn koplis
kalurionnkoplis.jpg

Carl Friedrich Christian Buddeus. Kalurionn Koplis. AM C. Buddeus sündis Tüüringis, Gothas, arvatavasti prantsuse päritolu perekonnas. Õppis filantropiinis ja töötas koduõpetajana. Pärast 1809 oli koduõpetaja Saaremaal, Pihkva ja Peterburi kubermangus, hiljemalt 1825 asus Tallinna, kus abiellus veinikaupmees Hartmuthi tütrega. Elas Kopli poolsaarel.

Eesti
Seisukoht | Tanel Kiik ei astu tagasi, sest pank tõstaks ta tänavale?
Seisukoht | Tanel Kiik ei astu tagasi, sest pank tõstaks ta tänavale?
Pressikonverents Stenbocki majas. Foto: Karin Jaanus

Miks Tanel Kiik sotsiaalministri kohal pideva kriitika kiuste kuidagi tagasi astuda ei taha ning sellekohased nõudmisi kas ignoreerib või räägib, kuidas just edasitöötamisega võtab ta vastutuse?

Esmalt annab talle kindluse ilmne Jüri Ratase kui Keskerakonna esimehe toetus. Oma laste tööautoga vedamise tõttu haridusministri kohalt Mailis Repsi tagasiastumist nimetas Ratas suureks kaotuseks. Ajal, mil Ratasel endal puhkes skandaal „joogid autosse“, viskus just Kiik peaministri büroo endise juhina Ratase kaitsele. Ratas ei saa lubada Repsi kõrval ka Kiige kui teise oma lähima usaldusaluse kaotust, see paneks ka Ratasele endale enne presidendivalimisi luuseri pleki külge.

Kuid peamine põhjus, miks Kiik ei saa tagasi astuda, paistab olevat hoopis tema 156 tuhande euro suurune eluasemelaen. 30-aastase laenu korral on igakuine tagasimakse ligi 800 eurot, kuid 10-aastase puhul juba 1600. Ministriportfellist loobudes pole Kiigel kohta riigikogus, kuhu tagasi minna – rahvas ei valinud teda sinna. Järelikult pole ka mingit garanteeritud sissetulekut.

Kust aga äpardunud minister veel hakkaks üleöö piisavalt palju palka saama, et pank ei tõstaks tagasimaksetega jännijäämise korral teda ilusast korterist lihtsalt tänavale? Nii ei jäägi muud, kui kümne küünega ministritoolist kinni hoida, mida me kõik piinlikkusega peame pealt vaatama. Esimese kahe viiruselainega on Kiik meie tervise peal juba oma võimeid katsetanud, nüüd tulgu või kolmas, kuid pädevamat ministrit ei saa Eesti riik lubada, sest ministril on vaja laen tagasi maksta?

Allikas

Eesti, Kirev elu, Teadus
PARMUDE VIHANE RÜNNAK | Higi meelitab kaunisilmseid verevõtjaid. Just praegu on neid kõige enam

Nipp kõigile, kes juuli leitsakupäevadel parmudega hädas: kui tahad neid pildistada, ei tule nad ligi mitte iialgi! Kui tahad rahus päevitada, on nad kohal.


VIIO AITSAM / MAALEHT

Metsanaine Aira Toss ütleb, et veel kindlam, kui keha päikese jaoks paljaks võtta, on reha või mõni muu tööriist kätte haarata – töötegija higi meeldib parmudele kõige rohkem. Ka suurte loomade lähedus meelitab neid.

Kõige verejanulisemad ongi nad praegu, juuli esimesel poolel, kui emastel parmudel kõige ägedam munemise aeg.

Naisõiguslastel ei tasu parmude elukommetesse süveneda, sest üheselt tekitavad need kõva sümpaatiat meessoo suhtes: vaid emased on need, kes pärast viljastamist ihkavad ainult ja ainult verd. Isased parmud toituvad taimsetest mahladest, nektarist.

Parm, kibun ja sõgelane

Üldiselt on vereimeja tulekut ikka märgata, kuid üks sort parmusid, need hallid, keda mõnel pool nimetatakse ka pimeparmudeks, üllatavad ootamatult.

Nemad on need, kes ei hooli ainult palavast päevast, vaid võivad välja ilmuda ka õhtuti, varjus ja lausa pimedas.

Ent parmusid ongi mitut sorti. Tartu entomoloog ehk putukateadlane Jaan Luig õpetab internetis nendel vahet tegema, väites, et parmud on kärbselised, keda jaotatakse kolme suuremasse rühma.

Kõige suuremas rühmas on läbipaistvate tiibade ja vöödiliste silmadega n-ö tavalised parmud (perekonnad Tabanus, Hybomitra, Atylotus).

Teises on väiksemad tumedalaiguliste tiibade ja kirjude täpiliste silmadega kibunad (perekond Chrysops).

Kolmandas rühmas (perekond Haematopota) on hallid, marmorja tiivamustriga sõgelased. Peale kõigi nende üks suhteliselt harva kohatav parmlane, kes meenutab välimuse poolest mesilast.

Luigi järgi on Eestis parmusid 36 liiki. Neid rühmades täpsemalt määrata on aga vaevaline. Näiteks suure veiseparmu ja sudeediparmu eristamisel peab oskama vahet teha ka taguotsamustri kolmnurkadel…

Nn hall parm tekitab pildistades lausa meeltesegadust, kuna makroobjektiivi abil muutub ta imeilusaks putukaks, kel kaunid värvilised silmad ja mustrilised tiivad.

Just parmude silmad on kui imetegu! Kõikidel parmudel on värvilised, triibulised või täpilised kaunid silmad – kui vaid mahti oleks vereimejale lähedalt otsa vaadata.

Lätlased ja tuhat kollast

Raikküla Farmeri karjakud ütlevad, et laudast ei tasu parmu otsida – need on lehmade kallal ikka karjamaal. Ootamatult avastame parmuuputuse aga lüpsiplatsiruumi akna pealt.

Klaasil on lendamas kolme sorti parmusid – hiigelsuured, kelle ristime veiseparmuks (igaks juhuks jääb võimalus, et on sudeediparm), keskmist sorti läbipaistvate tiibadega parmud, kellele nimetust ei oska anda, ja on ka väikesi hallitiivalisi.

Üks keskmine tuleb jalga hammustama – vereohver pildistamise nimel…

Kui lõuakäärid nahasse vajutatakse, on ikka valus küll. Parm surub oma lõuad imedes aina sügavamale, on lõpuks ise lausa upakil, ja kui lõpetab, jääb nahale veretilk. Neli hammustust kannatan välja, parm oleks jätkanud…

“Eile käisin metsas, jätsin töötava mootoriga auto korraks metsaserva,” jutustab lüpsiplatsil parme püüda aidanud mees. “Kui tagasi tulin, oli auto parmusid täis, neid oli seal ikka tuhat. Need on sellised kollakad, keda kutsume ka lätlasteks…”

Kehtna karjaaias püsimatult liikuvate hobuste kohal on näha suuri lendajaid. Õnneks on nõrga tuulega ilm ja parme seetõttu vähem.

Aga muidu peetakse talli juures kõige hullemaks neid suuri, keda kutsutakse helikopteriks, kuna nad lendavad kohale isevärki põrinaga ja ajavad hobuseid hulluks.

“Üldtunnus on, et vihma eel tegutsevad kõik parmud väga intensiivselt,” selgitab Kehtna hobusemees Kalju Laiapea, kes räägib, et põhiliselt käivad hobuste kallal hallid parmud (“need tohmused”), “ühed kirjud” ja kolmandaks suured, kes hammustavad väga valusasti.

Parmud ka valivad objekti. Näiteks tumeda hobuse peale tullakse sagedamini, heledama peale harvemini.

“Usun, et see, keda just hammustama tullakse, sõltub paljudest asjadest. Näiteks stressis inimest rünnatakse rohkem ja ilmselt kehtib see ka loomade suhtes,” on Laiapea tähele pannud.

Vanasti tehti parmumääret

Kalju Laiapea meenutab, et kunagi kolhoosiajal oli olemas tõhus parmuvastane määre, mis aitas ühe määrimisega hoida putukaid loomadest pool päeva eemal.

Määrde koostist ta ei mäleta – kas midagi ihtüooli või tökatiga.

“Kui siin oli Bolševiku kolhoos, kirjutas üks mees kord Listi-nimelisele hobusele määrdega ühele küljele “Listi” ja teisele “kolhoos Bolševiku esimene brigaad”,” muheleb Laiapea.

Tal on pajatada ka lugu, kuidas professor Olev Saveli tõi kord Austraaliast kaasa veiste kõrvarõnga, mis oli töödeldud parmuvastase vahendiga.

“Austraalias kasutati päeval vängemaid ja öösiti vähem vängeid rõngaid. Ta tõi kaasa päevase rõnga, mille pakkis viiekordsesse paberisse, kuid ikka lennukis daamid kirtsutasid nina.”

Kes parmude ajal rahus metsas ringi käia tahab, peaks Laiapea õpetuse järgi enne ohtralt sööma küüslauku, mis peletab peale parmude ka sääsed ja puugid.

“Siis kutsu kaasa naisterahvas, kes küüslaugulõhna ei karda, ja oled 50 protsenti pääsenud mees,” õpetab Kalju Laiapea.

Vist süüakse Eestis vähe küüslauku, sest parmud elavad visalt edasi.

Kohe ei plahvata

Kui emased saavad oma 0,2 kuupsentimeetrit verd kätte, sätivad nad end kusagile rahus istuma.

Viie kuni kümne päeva pärast poetavad vee lähedusse, mõne lehe, varre vms külge munad, korraga 400-600.

See kogum ei plahvata kohe uueks parveks. Igast munast koorub tilluke vastne, kes kukub vette või niiskele pinnasele. Kuni 10 kuu jooksul teeb vastne läbi kuus kestumist, enne kui nukkub.

Alles nukust tuleb välja tiibadega valmik, päris parm, kes hiliskevadel alustab uut eluringi.

See viimatine jutt on pärit entomoloog Hans Remmi juhendist “Eesti NSV parmlased (tabanidae): juhend vaatlusteks, kogumiseks ja määramiseks”. Me infoajastul on 1957. aastal ilmunud juhend pea ainus kirjapanek, kust parmude kohta täpsemat teavet saab.


TASUB TEADA

Parmud
– Kuuluvad kahetiivaliste seltsi, kärbseliste alamseltsi, parmlaste sugukonda.
Maailmas on parmlasi (Tabanidae) ligikaudu 3000 liiki, Eestis 36 liiki.
Kehapikkus võib olla 7–26 mm, iseloomulikud on suured eredavärvilised silmad.
– Verd imevad vaid emased, kelle suised töötavad kääride põhimõttel.
– Tegutsevad päeval, on aktiivsed mai lõpust kuni septembri keskpaigani, eriti aktiivsed juuni teisel ja juuli esimesel poolel.
– Elavad kuni kaks aastat.

Allikas: Hans Remm, “Eesti NSV parmlased (tabanidae): juhend vaatlusteks, kogumiseks ja määramiseks”; ilm.ee, Jaan Luig

Allikas