Maailm

Uskumatu lugu: 25 aastat kadunud olnud ja vahepeal surnuks kuulutatud Leedu spordiajakirjanik ilmus elusalt välja…. Venemaal

Tänavu 3. detsembril pöördus Moskvas asuva Leedu saatkonnaga poole abi otsides endine leedulasest spordiajakirjanik ja – kommentaator Antanas Paulaitis, kes teatas, et soovib kodumaale naasta. Kurioosseks teeb asjaolu aga see, et teda nähti viimati 25 aastat tagasi Leedus ning viimased 19 aastat oli ta ametliku informatsiooni kohaselt surnud olnud, kirjutab Leedu Delfi.

Leedu Delfi. Mis tuntud spordikommentaatoriga ikkagi juhtus ning mida ta 25 aastat Venemaal tegi?

Antanas Paulaitis võttis tänavu 3. detsembril Moskvas asuva Leedu saatkonnaga ühendust ning andis teada, et on alates 1995. aastast Venemaal elanud ja soovib nüüd kodumaale naasta. Paulaitis avaldas, et kaotas pandeemia ajal kogu oma sissetuleku ning palus saatkonnalt abi, et nad aitaksid tal pöörduda oma lähedaste poole Leedus, kes finantseeriksid tema kodureisi.

Kuid lähedaste juurde naasmine pole nii lihtne. Leedulase vend, tuntud pianist Kestutis Paulaitis oli spordikommentaatori väljailmumisest üllatunud ning uudisest alguses üldsegi mitte rõõmus. Ei tema ega ka Antanas Paulaitisest maha jäänud poeg teadnud alguses, keda või mida uskuda

Paulaitis on viimased nädalad elanud Vladimiri linnas, kus tal püsiv elukoht aga puudub. Tema lähedased saavad temaga nüüd ühendust võtta kahe telefoninumbri kaudu, mille ta saatkonna abil omastele saatis.

Seostati Venemaa salateenistusega

Paulaitise perekonnas on leedulase väljailmumine tekitanud siiski palju küsimusi. Miks endine spordiajakirjanik, kes nii pikalt oli kadunud, just nüüd, vahetult enne jõule välja ilmub ning ei osanud isegi telefonitsi seletada, mida ta viimased 25 aastat Venemaal teinud oli? Veelgi huvitavamaks teeb kogu loo asjaolu, et leedulasel pole ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Leedu Delfi teatel on Paulaitise lähedased andnud märku, et soovivad kõikide vajalike protseduuride ettevõtmist, et tema identiteet saaks ikkagi kinnitatud.

Endise kommentaatori kohta on aga juba hakanud levima vandenõuteooriaid, et ta lahkus 1995. aastal Moskvasse, sest oli seotud kahtlaste tehingutega. Välja on isegi pakutud, et tal võis olla kontakte Venemaa salateenistuses ning ta ilmus nüüd välja seetõttu, et ta muutus Moskvale kasutuks ning soovib nüüd kodumaale naasta.

“Ma ei tea, kuidas olukord laheneb, aga meil pole ei ruumi ega raha selleks, et teda e ajal ära elatada,” kommenteeris olukorda pianistist vend. “Tahaksin teada, kuidas Leedu või Vilniuse linn – kus mu vend alates 1968. aastast elas, saab aidata leida talle sotsiaalabi ja mingisugust toetust. Lisaks on tema Vilniusel elaval pojal isa eest hoolitseda. Ühesõnaga olukord on väga segane.” Kestutis Paulaitis lisas, et on telefonitsi juba mitmel korral oma vennaga rääkinud ning ta tõi eraldi välja, et saatis oma tagasihoidlikust pensionist 150 eurot Venemaal elavale vennale.

Leedu Delfil õnnestus Venemaal elava endise spordiajakirjanikuga ise ühendust saada.

Tere, Antanas, kuidas sul läheb? Palun räägi, kus sa oled olnud nii kaua, sest Leedus on sind juba surnuks tunnistatud?

Jah, olukord on väga erakordne. Ma ei tea, palju saan avalikkusele rääkida, sest ma ei taha Leedus elavatele lähedastele haiget teha. Paljuski olen ise lollisti käitunud. Tunnistan, et lahkusin Leedust, kui mind söödi nooremate inimeste poolt välja ja visati Leedu televisioonist minema. Töötasin seal ligi 25 aastat. Töötasin koos legendaarse spordikommentaatori Vladas Janiunas, kes hiljuti suri. Toona tuli aga uus valitsus ning mind lihtsalt visati välja. Isegi aastaid hiljem ma ei taha nimetada nende inimeste nimesid. Tulid inimesed, kes janunesid võimu ja kuulsuse järele ning minust saigi üleliigne.

Pärast televisioonis töö kaotamist läksin Rokiškise linna juustutootjate juurde tööle. Olin nende esindaja seal. Venemaal läks aga bardakk , sest mõned ettevõtted hakkasid i rikkuma ning minu sidemed Leeduga lõigati läbi. Siis sattusin Venemaal ka avariisse. Ma aitasin ise seal üht tüdrukut, kes oli Moskva Domededovo lennujaama turvameeskonna juhi lapselaps. See tüdruk aitas mul õnnetusest taastuda ja mina aitasin omakorda teda, sest ta oli raskesti haige.

Millega sa täpsemalt tegelesid ning mille pealt üldse elasid toona?

Tööd leiab alati. Kui sa riigi vastu ei sõdi, siis enda ära elatamiseks leiab võimalusi ikka. Mina ei sidunud end illegaalsete asjadega. Ma elasin kogu aeg Moskvas, kus üürisin üht korterit. Töötasin kullerina, kes viis inimestele kontserdipileteid kohale. tellisid pilteteid ja kullereid viisid neid kohale.

Koroonapandeemia eel toimus Moskvas palju üritusi, seega tööd oli palju. Moskva on suur linn, piletid läksid nagu soojad saiad. Praegune olukord linnas on aga pandeemia tõttu kurb. Vanemad inimesed ei saagi vabalt ringi liikuda.

Leedus levivad juba praegu kuulujutud, et tegid koostööd Venemaa salateenistusega.

Ütlen täiesti ausalt, et ma pole ei enda ega ühegi teise riigi teenistusega koostööd teinud. Uskuge mind, ilma dokumentideta ei saanud ma isegi kohaliku ga kontakteeruda. Mis salateenistusest me veel räägime.

Kas elasid kogu aja ilma isikut tõendavate dokumentideta?

Tõesti elasin. Püüdsin aasta tagasi Leedu saatkonnaga ühendust võtta, aga nad ütlesid, et neil pole aega ja ma võtku hiljem ühendust. Siis hakkas aga kooronae jama pihta ning ma jäin siia kinni. On väga hea, et head sõbrad mulle peavarju pakkusid, sest vastasel juhul oleks läinud sinna, kus Vladas Janiunas praegu on…

Kuulsime isegi kuulujutte, et töötasid Venemaa võimustruktuurides.

Olen ise seda juba pikalt kuulnud. 15 aastat tagasi levisid sased kõlakad minu kohta. Kuid mõelge loogiliselt, kui mul pole pabereid, siis kelle heaks ma töötan? Ma polnud ei vahi all ega vangis. Kui oleksingi olnud, siis saatkond oleks sellest teadlik. Mind ei üllata, et sellised jutud ringi liikusid. Venemaal juhtub kõike, aga minul õnnestus vältida ebameeldivat kohtumist kriminaalse ja teiste “pahade kuttidega”.

Kus sa praegu viibid?

Elan praegu Moskva lähedal, Vladimiri linnas. Ma elan aga praegu teiste inimeste kulul ja ma pole üldse õnnelik selle üle. Elan ühes maamajas koos sõprade sõpradega. Seega ootan väga, et ma saaksin oma dokumendid kätte ja Venemaalt lahkuda. Olukord on tragikoomiline.

Miks sa nii pikki aastaid ei proovinud oma perega ühendust võtta?

Püüdsin kontakteeruda lähedaste ja sõpradega rohkem kui korra, aga nende telefoninumbrid muutusid. Ma ei saanud helistada neile, keda proovisin. Ühel hetkel kuulsin, et mõned mu vanad sõbrad Kaunases ja Vilniuses olid juba aastaid tagasi ära surnud. Tänan jumalat, et ma ei saa jätkuvalt tõsiste tervisemurede üle kurta. Ainult nägemine on halvenenud.

Mida plaanid Leedusse naastes tegema hakata?

Praegu ootan ainult dokumente, et need ühel päeval valmis saaksid. Pole mõtet enne plaanida, kui midagi teha ei saa. Ma ei usu, et mulle Leedus tööd leidub. Mõistan, et kõik on muutumas. Ma ei unista, et tulen tagasi ja hakkan õpetajaks või suureks juhiks. 30-selt olid mul tulevikuks suured plaanid, aga nüüd tahan lihtsalt rahulikult olla. Olin aastaid tööta, seega mul polnud raha hädavajalike asjade jaoks. Tahan väga Leedusse naasta, aga oleks väga kurb, kui peaksin lihtsalt varjupaigas surema…

Kas sa ei igatse telejakirjanikuna töötamist ja spordikuulsustega suhtlemist?

Kuidas mõelda asjale, mis on nagunii võimatu. Tahaksin näha praeguseid ajakirjanikke. Tahaksin näha, kes neist suudaks organiseerida hobuste võidusõidu Butrimonyses, kus omal ajal kogunes 30 – 40 tuhat inimest.

1992. aasta Barcelona olümpiamängude ajal tuli Janiunas tegema üht ülekannet, kuid selleks vajalikke asju polnud. Kahe tunniga organiseerisin kogu vajaliku varustuse ning tegime ülekande kogu Leedule. Olime läbi organiseerinud mobiiltelefoni, pannud püsti erilise stuudio ning ülekanne poleks saanud enam sujuvamalt minna!

Näen, kuidas tehnoloogia praegu edasi areneb. Olen märganud, et tehnika liigub edasi, kuid inimeste mõtlemine mitte. Televisioonis töötades olid lõbusad ajad. Isegi sel ajal sain pool läbi sõita. Käisin Austraalias, Kanadas, Singapuris ja üle kogu Euroopa. Inglise keelt räägin soravalt, lisaks mõistan läti, poola ja saksa keelt. Enne Venemaalt lahkumist elasin Vilniuses Aludariu tänaval. Minu abikaasa suri eelmisel aastal. Usun, et see oleks aidanud mul palju varem Leedust koju tulla.

Kui palju nüüd oma lähedastega suhtled?

Paraku pole ma emaga juba iidsest ajast saadik läbi saanud. Olen Kaunasest pärit, aga elasin ja töötasin aastaid Vilniuses. Meie suhe oli nii pingeline, et Vilniuses ei olnud me kordagi koos. Ma tõesti ei taha oma vennale ega teistele haiget teha, kui naasen. Oleme vennaga suhelnud nüüd tihedalt Whatsappi kaudu.

Migratsiooniamet võttis ühendust mu pojaga, kes elab Leedus. Sain aga teada, et ta ei kasuta uuemat tehnoloogiat ja me pole kahjuks suhelda saanud. Mõistan olukorda, elu pole ka tema jaoks hea olnud. Palju on kirjutada ja rääkida, aga võib-olla koju naastes saan teile rohkem rääkida.

Leedu pressiesindaja Ramūnas Matonis ütles Paulaitise Leedusse toomise protsessi kirjeldades, et osakond saab Leedu välisriikide esindustelt teateid ja registreerib need vastavalt kehtestatud korrale ning edastab need seejärel vastavalt protokollile. “Sellistel juhtudel ei saa aga informatsiooni allikat kontrollida, kuna teabe saajaid pole ning korrigeerib andmed vastavates registrites ja süsteemides. Antud teave saadeti meile 4. detsembril e-maili kaudu. Meil pole andmeid, et see informatsioon oleks vale või et on ilmnenud uusi asjaolusid,” ütles Matonis.

Matonise sõnul saatis neile informatsiooni Paulaitise kohta Leedu saatkond Venemaal. “On võimalik, et kolmandate osapoolte puhul antakse saatkonnale isiku osas ebaõigeid andmeid, eriti juhtudel, kui teave edastatakse telefoni teel. Tuleb siiski märkida, et antud juhul meile edastatud teave ei tekitanud kahtlusi, sest sünnikuupäev, isikukood ja kõnelejalt saadud andmed tema sugulaste kohta andis meile edasi Leedu saatkond Venemaal. Nimetatud saatkond ise on tuvastanud, et isik oli varasemalt surnuks tunnistatud ja tema isiku tuvastamiseks on alustatud menetlusega. Seega soovitame lisainformatsiooni saamiseks pöörduda Leedu Vabariigi Vene Föderatsiooni saatkonna või Leedu välisministeeriumi poole,” ütles Matonis.

Leedu välisministeerium vastas Leedu Delfile järgnevalt: „Leedu Vabariigi kodanikud välisriikides pöörduvad Leedu diplomaatiliste ja konsulaaresinduste poole konsulaar- või konsulaarabi osutamise korral. Vastavalt Leedu Vabariigi konsulaarstatuudile aitavad diplomaatilised esindused kannatanud Leedu kodanikel võtta ühendust Leedu sugulastega. Ebatavaliste juhtumite korral teevad Leedu diplomaatilised esindused koostööd pädevate Leedu või välisriikide asutustega. Antud juhtumi puhul tuleb identiteet kindlasti kindlaks teha.”

%d bloggers like this: