Toit

Tee nädalavahetusel KARTULISALATIT! Enne seda loe lisaks, kuidas metslinnust majoneesis selline salat üldse sündis

Käsi püsti, kes pole kunagi kartulisalatit söönud? Miks küll pole näha ühtegi kätt …Õnneks! Vahel saab kartulisalatit poekarbikeses kiireks eineks kaasa haarata, sageli on see salat laste sünnipäevade keskpunkt ja paljude tähtpäevade stamp. Kodune kui paar sissekantud toasusse.

Lucien Olivier’d peetakse üheks mõjukamaks Prantsuse ­gastronoomia Venale toojaks üldse.


Ehkki tollal oli peakokkadel komme kiivalt oma firmaretsepte saladuses hoida, ei teinud Lucien Olivier omanimelise salati koostisosadest mingit saladust. Tehke vaid järele: kaks küpsetatud laanepüüd, keedetud veisekeel, kaaviar, värsked salatilehed, keedetud vähid või homaar, värske kurk, marineeritud kurk, kapparid, keedetud munad. Lisaks oli koostisainete hulgas sojaubadest valmistatud pasta. Kogu see luksus valati üle värskelt klopitud provansaalmajoneesiga, mille peamised koostisosad olid Prantsuse valgeveiniäädikas, Dijoni sinep, munakollased ja Provence’i maakonnast pärit oliiviõli. Väikese vahemärkusena olgu mainitud, et provansaalmajoneesi loojaks on samuti Olivier’ kulinaaride pere liige, küll vanst põlvkonnast kui meie loo kangelane Lucien. See varasem härra Olivier tuli mõttele lisada tavalisele majoneesile sinepit, mis andis kastmele pikantsuse, toimis loodusliku emulgaatorina ja ühtlasi aitas pikendada säilivust. Oma pereliikme loodud majonees o kastme põhi, mida Lucien oma vastloodud salati juures kasutas.

Ja kus on kartul?


Kui muude salati koostisosadega oli asi lihtne, siis kastme maitseaineid kattis tihe saladuseloor ja see tegi Olivier’ salati eriliseks ja erakordselt maitsvaks. Kui Lucien Olivier 45-aastaselt siitilmast lahkus, läks saladus tga teispoolsusesse kaasa. Nii ei teata tänapäevani, millega see majonees oli maitsestatud.

Miks pühendada nii palju ridu kartulisalatist rääkiva loo juures majoneesile? Sest see siidine muna-õliemulsioon tundub olevat ainuke koostisosa, mis Olivier’ loodud salatit tänapäevasega ühendab. Märkasite ju, et esimeses versioonis puudus isegi kartul! Konservhernes, porgandist ja muudest tänapäevase salati komponentidest rääkimata. Kõige tipuks ­ei segatud algset salatit kastmega segamini, vaid koostisained olid laotatud eraldi kuhjakestena taldrikule.

Keeduvorsti ajastu


1917. aasta revolutsioon lõpetas Venal igasuguse “pursuiliku prassimise” ja koos muude elegantsete restoranidega suleti ka Hermitage. Olivier’ salat vajus oma algsel kujul unustusehõlma, taasilmudes uuel kujul. Et laanepüü, kaaviar ja homaar võisid nõukogude töörahvale vaid unes kangastuda, kohandus salatki vastavalt. Lihaks sai keeduvorst, sink või küpsetatud/keedetud veiseliha. Kanalihaga kartulisalatit nimetati ja nimetatakse siiani Pealinna salatiks. Et nõukogude kaubanduses ei olnud kogu aeg saada isegi konservherneid ega vorsti, tehti salatit vaid eriliselt pidulikeks puhkudeks. Pidupäevaroa kuvand on kartulisalati saatjaks siiani, ehkki kunagisest glamuurist pole koostises järel midagi.

Kelle salat on parim?


Kui mõelda sellele, miks rammusa kastmega kokku segatud Vene salat meile, eestlastele, nii armas on, leiab põhjusi mitu. Esiteks, nõukaajal pakuti kulinaariapoodides ja söögikohtades paljuski samu e (GOST!) nagu mujalgi üle suure ja laia kodumaa. Nõnda sai meil tuntuks ka kartuli­salat, mida hakati hoogsalt valmistama ka kodudes. Tõsi, kui Vene retseptis kasutatakse kastmes vaid majoneesi, on eestipärases salati­kastmes peaaegu alati ka hapukoor. Teiseks, meie rahva kartuliarmastus on legendaarne. Kolmandaks, s valmistatakse kartulisalateid mitmel pool, nii majoneesi- kui ka õlikastmega. Ja et kui väikeriigi köök on alati olnud tugevasti mõjutatud ümbritseva suur, ei ole see konkreetne kartulisalat, millest praegu juttu, ilmselt esimene ega ainuke eestlaste kodudes tehtud kartulisalat. Näiteks juba 1893. aastal ilmunud kokaraamatus “Kartovli kokk ehk õpetus, kuda kartovlidest 125 rooga valmistada võib” leidub viit sorti kartulisalatit!

Igaühel oma


Kartulisalati populaarsuse kasuks räägib veel asjaolu, et seda on võimalik igaühel vastavalt maitsele kokku segada. Herned ei meeldi – pole probleemi, jäta välja. Appi, miks ma peaksin õuna kartulisalatisse lisama? Aga keegi ei käsigi ju. Mõned teevad kartulisalatit täitsa ilma lihata ­(eriti kui laual on niigi lihalõike, ­viinereid vms) ja teised jälle mängivad erinevate kurkidega, kasutades kas ainult värsket, marineeritud või hapukurki või kõiki kolme korraga. Meie pere kartulisalati kaunistuseks aga ilutsevad alati Lucien Olivier’ ja t ­150 aastat tagasi loodud salati auks marjapärlid või vähisabakesed. Sobib suurepäraselt ja tunne on süües kohe palju pidulikum!

Milline kartulisort sobib salatisse?

Toidukartul jaotatakse nelja klassi. Mitmed tootjad ja pakendajad kasutavad neid klassitähiseid ka oma pakenditel.

A – salatikartul.
B – tavaline lauakartul.
Keetmisel mugul laguneb ning jääb keskmiselt jahune.
D – pudrukartul.

Head salatikartulid on niisiis klassis A ja AB. Need ei kee katki ning jäävad keetmise järel tihedad ja püsivad ühes tükis.

Kartulisalat veiselihaga


Klassikalise kartulisalati teeb eriti maitsvaks veiseliha.

8 le

5 suurt koorega kartulit
1 koorega porgand
pool pikka värsket kurki
2 marineeritud kurki
200 g keedetud või ahjus küpsetatud veiseliha
4 sl konservherneid
3 keedetud muna

KASTE:
150 g majoneesi
150 g hapukoort
0,5–1 sl mahedat sinepit
hakitud maitserohelist: tilli, ­rohelist sibulat, murulauku või peterselli
soola ja musta pipart
soovi korral kaunistuseks marja

1

2

Head salatikartuli sordid
‘Princess’,’ ‘Campina’, ‘Salome’, ‘Laura’, ‘Marabel’, ‘Solist’, ‘Gala’, ‘Arielle’, ‘Baltic Rose’, ‘Red Sonia’, ‘Anti’, ‘Nicola’, ‘Berber’, ‘Ants’, ‘Tiina’.

Allikas

%d bloggers like this: