Silt: venemaa

Kultuur, Religioon
Kaitstud: Kaks loogikat

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

RSS, Teadus
Koroonaviiruse varjus kasvavad küberruumis riikidevahelised pinged

ja Briti ajakirjanduses arutletakse võimaluse üle, et presidendi Joe Bideni administratsioon valmistub Vena vastu suunatud küberrünnakuteks, vahendab R2 kommentaaris Kristjan Port.

Loe otse allikast

Kirev elu, Välisuudised
Endine vang kolooniast, kuhu saadeti Navalnõi: on mõned kohad, kuhu Venemaal sattuda ei tohi

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
Koroonaga hädas Tšehhi palus Venemaalt Sputniku vaktsiini

Terves s ga nakatumiste poolest tippu tõusnud ja nüüd surmadega hädas vabariik pöördus viimases hädas palvega Vena poole, et saada Sputniku vaktsiini.

Asjast teatas täna president Milos Zn, põhjendades otsust Liidu vaktsiinitarnete hilinemisega, vahendab AFP.

Zn ütles, et ta pöördus isiklikult palvega Vene presidendi Vladimir i poole. Vene poolelt lubati vaktsiinid kohale toimetada mõne päevaga. Lisaks Vene vaktsiinile kaalub ka Hiina vaktsiini ostmist.

s on s kõige enam ga nakatumisi. New York Timesi ülevaate kohaselt on s viimase nädala jooksul olnud 100 000 elaniku kohta keskmiselt 109 nakatumist päevas. Võrdluseks, vastav tase on 80 ja oma 10.

Enne seda oli otsustanud Vene ja Hiina Sinopharmi vaktsiini kasutada Ungari. Hiina vaktsiiniga on vaktsineeritud Ungari president Janos Ader ja peaminister Viktor Orban.

s on Euroopa haiguste kontrollikeskuse ECDC andmetel viimase 14 päeva jooksul registreeritud 19 surma 100 000 elaniku kohta, vastav tase on 5 ja Soome oma 0,5.

The post Koroonaga hädas Tšehhi palus Venemaalt Sputniku vaktsiini appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Uudised
Galerii: uus reisisaade viib avastama ürgset maad Siberit

Pühapäeval alustab ETV ekraanil Tiina Jokineni ja Peeter Vähi vedamisel uus reisisaade “Ürgne maa Siber”.

Reisiseltskond, kelle tuumik on tosinkonna aasta jooksul läbinud kümneid ja kümneid tuhandeid kilomeetreid kõrbe-, mägi- ning džungliteid, teinud ringi peale le, kulgenud läbi mõl Ameerika mandri Arktikast Antarktikasse ja seigelnud ajaloolisel Siiditeel, on nüüd veers mööda Siberi, Vena Kaug-Ida ning Mongoolia lõputuid avarusi.

Alustatakse Magadanist ja Kolõmast – paigust, mis 20. sajandi inimeste teadvuses olid Gulagi surmalaagrite sünonüümiks. Esimesed paartuhat kilomeetrit kulgevad mööda sunnitööliste rajatud “kontide teed”.

Tiina Jokineni ja Peeter Vähi silmade läbi saab osa üle kallaste tõusnud jõgedest, Kaug-Põhja kullapalavikust, offroad autosõidu meistriklassist, tühjaks jäänud kummituslinnadest, paljaste kätega püügist ja muust põnevast.

Kaug-Idas seiklesid Tiina Jokinen ja Peeter Vähi. “Ürgne maa Siber” on eetris pühapäeval kell 19.40.

Loe otse allikast

 

 

Ajalugu
Intervjuu ajaloolasega: kas tõeline Eesti iseseisvuspäev on 21., 23. või 24. veebruar?
Vabariigi väljakuulutamine 24.II.1918

Aastal 1919 fikseeriti Vabariigi aastapäevaks 24. veebruar kui aasta varem oli as loetud ette „Manifest kõigile maa rahvastele” ja võim läks Päästekomitee kätte. Sellele vaatamata on läbi aegade pakutud välja ka teisi daatumeid. Forte uuris Ülikooli ajaloo dotsendilt Ago Pajurilt milline siis ikkagi oli tõeline iseseisvuspäev.

Ago Pajur rõhutab, et toonastes sündmustes mängis suurt rolli juhus.

Miks oli Vabariik tarvis kõige pealt välja kuulutada Pärnus?

Ega seda polnudki tarvis tingimata Pärnus teha. Pärast seda kui enamlased katkestasid poole pealt Asutava Kogu valimised leiti, et ei jää midagi muud üle, kui tuleb koostada rahvale avalik pöördumine – manifest – ja see kuskil esimeses kohas, kus õnnestub, ja esimesel hetkel kui see võimalik on, see ette lugeda ja sellega Vabariik välja kuulutada. Enne seda oli rahvuslaste ringkondades loodetud, et tuleb kokku kogu eesti rahvast esindav Asutav Kogu ja võtab vastu olulise otsuse ning kuulutab iseseisvaks.

Esimene katse tehti 21. veebruaril 1918, kui Päästekomitee liikmed Konstantin Päts ja Jüri Vilms asusid teele Haapsalu poole, kuna nad teadsid, et eelmisel õhtul oli 1. polk seal võimu enamlastelt üle võtnud.

Polgu ülem Ernst Põdder oli ise kutsunud eesti poliitikuid Haapsallu, et nad polgu all kuulutaksid iseseisvaks enne kui sakslased kohale jõuavad. Paraku olid sakslased kiird ja selleks hetkeks, kui tulnuks teele asuda, polnud manifesti lõplik redaktsioon veel valmis. Poolel teel tulid neile vastu sõdurid ja teatasid, et sakslased on juba Haapsalus. Okupeeritud linna sõita polnud mõtet, sest seal poleks saanud iseseisvat riiki välja kuulutada.

Teine katse tehti järgmisel päeval, 22. veebruaril, kui Päästekomitee täies koosseisus, lisaks Pätsile ja Vilmsile ka Konstantin Konik, üritasid sõita sse, kuid see jäi ära, sest enamlased olid tugevdanud kontrolli kõikidel ast väljaminevatel maanteedel. Lisaks ei õnnestunud hankida ka sõiduks autot.

Pärast seda tehti veel üks katse. Päästekomitee liikmete nimel ja otsusel saadeti manifestist tehtud ärakirjad maakonnalinnadesse laiali. Ning kui võimalus kusagil tekib, siis manifestitekst ette lugeda ja sellega olekski Vabariik välja kuulutatud. Kuna Ajutise Maae asjadevalitseja Jaan Soop jõudis ühe ärakirjaga esimesena Pärnusse, kus sõdurid olid võimu üle võtnud, siis oli võimalik iseseisvusmanifest 23. veebruari õhtul Pärnus esmakordselt ette lugeda.

Kuid see polnud kõik. Pärnus trükitud manifestid saadeti 24. veebruaril sse, kus see sama päeva pärastlõunal ette loeti. Endine Järvamaa miilitsaülem, kirjanik ja ajakirjanik, Jaan Lintrop jõudis 24. veebruari õhtul Paidesse ja tõi samuti kaasa ühe ärakirja manifestist, mis 25. veebruaril loeti Paide turuväljakul ette.

Vabariigi väljakuulutamine ja iseseisvusmanifesti ette lugemine sai teoks küllaltki juhuslikes kohtades, kus oli piisavalt ettevõtlikust ning kuhu jõudsid kohale manifesti ärakirjad ja kus võim oli õigeaegselt läinud rahvuslike jõudude kätte.

Kumb teie enda arvates õige iseseisvuspäev on – kas 23. või 24. veebruar?

öelda, milline on õige päev. Sellised tuntud õigusteadlased, nagu Jüri Uluots, Ants Piip ning Artur Kliimann väitsid, et õige päev on 15. november 1917, kui Maanõukogu kuulutas end s kõrgeimaks võimuks. Ka 23. veebruar tuleb kõne alla, sest sel päeval loeti esimest korda ette iseseisvusmanifest.

On veel üks võimalus: pidada õigeks päevaks hoopis 21. veebruari, sest Pärnu manifestil, mis ette loeti, ära trükiti ja edasi sse saadeti, oli kõige alumine rida „as, 21. veebruaril 1918″.

Ja kui arvestada, et manifesti tekstis on kirjas, et kuulutatakse „tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks” ja tänane päev oli manifesti teksti all ära toodud 21. veebruar, siis tekib küsimus, kas oli tarvis oodata kuni see ette loeti ja võib-olla piisas ka sellest 21. veebruarist teksti all.

24. veebruar on aga traditsiooniliselt kujunenud Vabariigi aastapäevaks ja praegu oleks mõttetu hakata seda muutma.

Kas on võimalik tagantjärele selgeks teha ka seda, kes oli iseseisvuse välja kuulutamise initsiaatoriks?

Vaevalt küll. Iseenesest võiks minna tagasi nii kaugele kui 25. august 1917, kui peale Riia langemist sakslaste kätte teatas Jaan Tõnisson Maanõukogu koosolekul, et Vena on surmani haige ja l tuleks otsida muid tagatisi oma olsolule. Räägiti Baltoskandia riikide liidust ja muudest võimalus, mis kõik oleksid tingimata tähendanud, et tuleb kõige pealt Venast ühendada. Ka seda võib vaadelda, kui esimest ideed liikumisel iseseisvuse suunas.

Või Maanõukogu otsust 15. novembril 1917 kui Maanõukogu kuulutas end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks s, mis tähendas sisuliselt lahkulöömist Venast. Võib-olla oli Uluotsal, Piibul ja Kliimannil õigus kui nad tõlgendasid seda riikluse loomisena.

Kui 1918. aasta veebruarile lähle tulla, siis seoses baltisakslaste plaaniga kutsuda Mandri-sse saksa väed ja anda tuleviku üle otsustamine Saksa keisrile, maa rüütelkonna peamees Eduard von Dellingshausen võttis ühendust Jaan Raamotiga ja uuris kuidas eestlased sellesse suhtuvad ning taotles eestlaste toetust sellele ideele. Omalt poolt lubas ta seda, et eestlased saavad vählt kultuuriautonoomia ja kelleltki ei võeta talusid ära. Ning kui toimubki saksa kolonisatsioon siia, siis vaid vabatahtlikkuse alusel.

Selle ettepaneku arutamiseks kutsuti kokku nn. aastavahetusnõupidamised 31. detsembril 1917 ja 1. jaanuaril 1918. Kogunes 20-30 inimest: esindajad kõikidest erakondadest. Kutsuti isegi enamlasi, kuid nd ei saatnud oma esindajaid. 1. jaanuari koosoleku otsuses öeldi välja, et lähimal ajal iseseisvus tuleb tarvilikuks tunnistada. Ehk pidada siis seda kõige otsustavamaks sammuks. Toona loodeti Asutava Kogu kokkutulekule ja loodeti, et Asutav Kogu kuulutab iseseisvuse välja.

Kui tulla nüüd veel lähle, siis selle kohta, kes otsustasid, et iseseisvus tuleb välja kuulutada iseseisvusmanifesti ette lugemise läbi, ei tea me suurt midagi. See oli suurem seltskond, kes käis koos a Haritlaste Klubis teatris. Sealseid koosviibimisi ei protokollitud ja samuti ei tea me ka täpselt, kes seal koos käisid. Nii et sinna paika jäävad ka meie teadmised. Ühte isikut, kes oleks seda teinud välja ei saa tuua, see oli kollektiivne otsus, mis kujunes välja järk-järgult pik aja vältel vastavalt sellele kuidas arenes poliitiline olukord.

Toona polnud ei t ega televisiooni, rääkimata internetist. Kui palju jõudis see keskmise eestlaseni, et riik on välja kuulutatud?

See erines piirkonniti. Pärnu ja elanikud ning järvalased said kindlasti teada. Pärnus ja Paides trükitud manifestid saadeti üle maakonna laiali. Seal levis see teave kindlasti. Samuti as ja a ümbruses. Pars seisus olid ka idapoolsed alad: Rakvere ja Narva ning Virumaa. 24. veebruaril oli säilinud telegraafiühendus a ja Peterburi vahel ning kui Päästekomitee nimetas leitnant Theodor Kääriku a posti ja telegraafi komissariks, siis Käärik saatis 24. veebruari õhtul Peterburi poole teate, et enamlaste võim on as langenud ja Päästekomitee on loomas Ajutist Valitsust. Järgmisel hommikul saatis ta ka teele manifestiteksti ja Päästekomitee päevakäsud. Nii, et Peterburi jõudsid need kindlasti. Veel jõudsid need Helsingisse, sest a ja Helsingi vahel olnud merealune telegraafikaabel toimis ja oli Theodor Kääriku kui posti ja telegraafi komissari kontrolli all.

Aga kas ja kuivõrd jõudis see Kagu-sse ning Lääne- saartele, mis oli juba 1917. aasta lõpust sakslaste käes, on selgusetu. sai väljakuulutamisest kindlasti teada ja maal levisid ka mingid käsikirjalised ärakirjad manifestist. Kui palju neid oli ja kui laialt need levisid on raske öelda. Kuid tartlased olid iseseisvuse väljakuulutamisest kindlasti teadlikud.

Teave Vabariigi väljakuulutamisest ei pruukinud igasse valda, igasse külasse ja talusse jõuda siiski varem kui 1918. aasta sügisel. Eriti puudutas see saari.

Allikas

Tervis
Venemaa kiitis heaks kolmanda koroonavaktsiini
Venemaa on enneaegselt kinnitanud kasutamiseks juba kaks koroonaviiruse vastast vaktsiini - nüüd järgnes neile ka kolmas.
Vena on enneaegselt kinnitanud kasutamiseks juba kaks e vastast vaktsiini – nüüd järgnes neile ka kolmas.

Vena peaminister Mihhail Mišustin teatas, et täna kinnitati riigisiseseks kasutamiseks kolmas e vaktsiin – CoviVac. Laiaulatuslikud kliinilised uuringud on aga alles algusjärgus.

Vena on enneaegselt kinnitanud kasutamiseks juba kaks e vastast vaktsiini – nüüd järgnes neile ka kolmas.

CoviVac vaktsiini iti jaanuarikuu lõpu seisuga 200 inimese peal vanusegrupis 18 kuni 60. Venelaste sõnutsi ei näidanud esimese uuringufaasi tulemused ühtki kõrvalnähtu, isegi mitte palaviku tõusmist. Keskmise faasi uuringud olid jaanuarikuise lõpuga veel käimas. Selleks, et kinnitada vaktsiini täielikku ohutust, tuleks läbi viia platseebo-efektiga kontrollitud laiaulatuslik uuring. See faas on peagi algamas.

Esimesed 120 000 doosi toodetakse valmis märtsikuuks, mil need hõlmatakse riiklikusse vaktsineerimisprogrammi. Seejärel kavatsetakse toota umbkaudu pool mijonit doosi kuus.

CoviVac vaktsiini antakse kahe doosina, vahele peab jääma 14 päeva. Seda transporditakse ja säilitatakse tavalises külmikute temperatuurivahemikus – 2-8 kraadi Celsiust.

Asepeaminister Tatjana Golikova märkis, et Vena kavatseb toota esimese astaga 88 miljonit vaktsiinidoosi, millest 83 miljonit moodustab Sputnik V.

Tervis
Andres Merits: kas äsja avastatud viirusetüvede ohtlik hübriid võib muuta koroonapandeemia kulgu?
Andres Merits

Teadlaste tänase teate kohaselt avastati Californias Briti ja California etüvede niivõrd ohtlik hübriid, et see võib lausa muuta pandeemia kulgu. Forte uuris viroloog Andres Meritsalt, kas see, kui ohtlike etüvede genoomid hakkavad omavahel kombineeruma, võib tõesti tuua kaasa tõsise pöörde.

Väljaande NewScientist andmeil on hübriid Ühendkuningriigis avastatud ülinakkava B.1.1.7 variandi ja Californiast pärineva B.1.429 variandi kombinatsiooni tulemus, mis võib olla hiljutise Los Angelese puhangu peamine põhjus, kuna see mutatsioon muudab selle vanade antikehade suhtes resistentseks.

Hübriidi avastas Bette Korber Los Alamose riiklikust laborist New Mexico osariigis. Kui need andmed kinnitust leiavad, oleks see esimene juhtum, kui selle pandeemia käigus avastaks erinevate tüvede genoomide kombinatsioon.

Erinevalt tavalisest mutatsioonist, kus muutused kogunevad ükshaaval, mistõttu tekkisid näiteks sellised variandid nagu B.1.1.7, võib hübriidne kombinatsioon koondada mitu mutatsiooni ühe korraga. Enamasti ei anna need ele eeliseid, kuid aeg-ajalt võib ka seda ette tulla.

Londoni ülikooli kolledži professori Fran?ois Ballouxi sõnul võib sellel avastusel olla suur tähtsus. Paljud peavad seda tekkeks, kuna sane kombineerimine võib viia uute ja veelgi ohtlikumate variantide tekkimiseni, ehkki pole veel selge, kui suurt ohtu esimene teada olev juhtum võib kujutada. Forte palus tet kommenteerida Andres Meritsal.

Kui tõenäoline on see, et e erinevate tüvede genoomid omavahel kombineeruvad?

Nii Briti tüvi kui ka Lõuna- ja Brasiilia variandid on tekkinud üksteisest sõltumata. Kuna neil on mitmed sased omadused, siis on saste probleemide lahendamiseks tulnud välja suhteliselt saste lahendustega. Nende vahel on ka erinevusi ja kõige olulisem nendest on mutatsioon ogavalgu positsioonis 484. Seal peaks ol glutamiinhape aminohappekoodis E, kuid mutandil on lüsiin ehk aminohappekoodis K.

Briti tüves seda pole, kuid Brasiilia ja Lõuna- omas on. Ilmselt on tegemist erinevate eesmärkidega, kuna selle mutatsiooni bioloogiline efekt tundub olevat mitte soodustada seondumist retseptorile, vaid pigem vältida immuunvastuse toimet.

Aga kas need saavad omavahel kombineeruda? Me näeme, et Briti tüvesse tekib aeg-ajalt 484 mutatsiooni. Aga küsimus on selles kas ta sellega kokku sobib.

Lühidalt: mitte kõik mutatsioonid ei sobi omavahel kokku. Isegi eraldi võttes võib neil olla e jaoks kasulik ja inimese jaoks kahjulik efekt, aga nad lihtsalt ei sobi kokku. Seda nimetatakse epistaatiliseks efektiks ehk üks mutatsioon välistab teise mutatsiooni positiivse efekti olsolu. Eraldi on nad efektiivsed, kuid koos nad ei tööta.

Selle tõttu ei saa öelda, et Briti ja Lõuna- kombinatsioon ohtlik, muidugi ei tohi seda alahinnata. See, et „kaks pluss kaks on neli”, viroloogias enamasti ei kehti.

Kõikidel tel, eriti -tel -sh. tel- on tohutu potentsiaal omavahel geneetilist materjali vahetada. Selle eelduseks on, et inimene nakatub korraga kahe ega. Mida rohkem eid liigub, seda suurem see tõenäosus on, sest iseenesest pole see lihtne, kuna eeldab nakatumist enam-vähem samal ajal. Ei saa nakatuda suure vahega, sest siis ühe e-vastased antikehad blokeerivad teise ära. Kombinatsioon võib olla see koht kust tulevad uued variandid, seni väga tugevaid tõendeid, et midagi sellist on toimunud, pole. Pigem on tegemist mutatsioonide kogunemisega.

Kas teoorias võib selline kombineerumine ning uue ja ohtliku hübriidi tekkimine anda kogu pandeemiale täiesti uue pöörde?

öelda. On näiteid pandeemia, mis on alguse saanud ühest ainsast mutatsioonist, mis muudab e omadusi oluliselt ja saab hiljem vaid tagantjärele tark olla, mida ta tegi.

Kas see, aga pandeemia kulgemist radikaalselt muudab? Pigem mitte. Praegu on selleks vaktsiinide laialdasem kasutamine, mis läheb eksponentsiaalselt üles läh kuue kuu jooksul.

Kas suveks on reaalne s riskirühmad ära vaktsineerida?

Ma loodan, et see juhtub tunduvalt varem. Ma usun, et valitsuse eesmärk võimaldada maiks vaktsineerimist kõigile soovijatele, on puhul võimalik. Meid on vähe ja vaktsiini on tellitud arvestusega, et iga täiskasvanu kohta tuleb seitse doosi.

Lepingutes on see kirjas. See, kas kõik partnerid suudavad oma vaktsiini turule tuua ja sellistes kogustes tarnida, on teine küsimus. Nagu näeme, siis päriselus see ei taha toimida.

s on viimastel nädalatel kõlanud imelikud nõudmised tuua venelaste vaktsiini Sputnik V. Kas see ei ole ebareaalne, arvestades seda, et Vena tervishoiuministeeriumi hinnangutel saavad nad Venal ise 145 miljonist inimesest ära vaktsineeritud kõigest 30 miljonit, kuna Vena tootmisvõimsus on väike?

Sputnik pole esitanud rahuldavaid kliiniliste uuringute tulemusi, mis on loa saamise eelduseks Euroopas.

Teine asi on ka see, kuidas on korraldatud Venal tootmisprotsess ja kuidas vastab see Euroopas kehtivatele nõuetele. Ja kolmandaks, Vena võimekus vaktsiini toota on parl juhul neli miljonit doosi kuus. Seda tahetakse suurendada kümne miljonini kuus.

See aga tähendab omakorda seda, et raviks läheb tarvis kahte doosi ning suveks on vaktsineeritud 30 miljonit inimest.

Nii, et ühesõnaga on see s kellegi fantaasiavili?

Jah, just nagu kuskil oleks miljoneid vaktsiinidoose, mida saaks kohe kasutada. Vena ei suuda Sputnikut toota kogustes, mis oleksid võrreldavad Pfizeri või mahtudega. Olsolevad andmed ei viita sellelegi, et Vena vaktsiinitootmine oleks selline, mis lubaks ravimikriisi lahendada.

Kui oleks Vena hiiglama hea sõber ja saakski sealt miljon doosi kätte, siis see tähendaks seda, et Venal endal tuleks vaktsineerimine nädalaks seisma panna. See ei tundu reaalne. Venalt on võimalik saada vaid väga väike hulk vaktsiini.

Sputnik V ei ole halb, see on selgelt efektiivne. Ta on targalt kokkupandud ja pole mingit põhjust, miks ta ei peaks töötama.

Probleemid on tootmisega?

Probleemid on kliiniliste katsetuste andmete usaldusväärsusega ja nad pole võimelised seda tootma arvestavates kogustes. Kõige suurem number, mis ma olen näinud, on kümme miljonit doosi kuus. See tähendab, et Vena vajaduste katmiseks kulub poolteist aastat.

Pfizer on lubanud toota poolteist miljardit doosi aasta lõpuks. See number on hoopis teisest kategooriast.

Allikas

The UK and California variants of coronavirus appear to have combined into a heavily mutated hybrid, sparking concern that we may be entering a new phase of the -19 pandemic

Two variants of the SARS-CoV-2 coronavirus that causes covid-19 have combined their genomes to form a heavily mutated hybrid version of the virus. The “recombination” event was discovered in a virus sample in California, provoking warnings that we may be poised to enter a new phase of the pandemic.

The hybrid virus is the result of recombination of the highly transmissible B.1.1.7 variant discovered in the UK and the B.1.429 variant that originated in California and which may be responsible for a recent wave of cases in Los Angeles because it carries a mutation making it resistant to some antibodies.

The recombinant was discovered by Bette Korber at the Los Alamos National Laboratory in New Mexico, who told a meeting organised by the New York Academy of Sciences on 2 February that she had seen “pretty clear” evidence of it in her database of US viral genomes.

If confirmed, the recombinant would be the first to be detected in this pandemic. In December and January, two research groups independently reported that they hadn’t seen any evidence of recombination, even though it has long been expected as it is common in coronaviruses.

Unlike regular mutation, where changes accumulate one at a time, which is how variants such as B.1.1.7 arose, recombination can bring together multiple mutations in one go. Most of the time, these don’t confer any advantage to the virus, but occasionally they do.

Recombination can be of major evolutionary importance, according to Fran?ois Balloux at University College London. It is considered by many to be how SARS-CoV-2 originated.

Recombination could lead to the emergence of new and even more dangerous variants, although it isn’t yet clear how much of a threat this first recombination event might pose.

Korber has only seen a single recombinant genome among thousands of sequences and it isn’t clear whether the virus is being transmitted from person to person or is just a one-off.

Recombination commonly occurs in coronaviruses because the enzyme that replicates their genome is prone to slipping off the RNA strand it is copying and then rejoining where it left off. If a host cell contains two different coronavirus genomes, the enzyme can repeatedly jump from one to the other, combining different elements of each genome to create a hybrid virus.

The recent emergence of multiple variants of the new coronavirus may have created the raw material for recombination because people can be infected with two different variants at once.

“We may be getting to the point when this is happening at appreciable rates,” says Sergei Pond at Temple University in Pennsylvania, who keeps an eye out for recombinants by comparing thousands of genome sequences uploaded to databases. He says there is still no evidence of widespread recombination, but that “coronaviruses all recombine, so it’s a question of when, not if”.

The implications of the finding aren’t yet clear because very little is known about the recombinant’s biology. However, it does carry a mutation from B.1.1.7, called ?69/70, which makes the UK virus more transmissible, and another from B.1.429, called L452R, which can confer resistance to antibodies.

“This kind of event could allow the virus to have coupled a more infectious virus with a more resistant virus,” Korber said at the New York meeting.

Lucy van Dorp at University College London says that she hadn’t yet heard about the recombinant, but “would not be overly surprised if some cases start to be detected”.

Uued uudised
Jüri Toomepuu: Bideni valesammude rägastik

Täitmata lubadused. Pärast seda kui Joe Biden presidendiks vannutati, on ta hakkama saanud paljuga, mis teeb halba Ameerika Ühendriikide ja ameeriklaste majandusele, tervishoiule ning julgeolekule. Näib, et Bideni peamine motivatsioon on hävitada kõik Trumpi nelja aasta jooksul saavutatud edusammud.

Oma valimiskampaanias lubas Biden ühendada ameeriklased ja arvestada ka nendega, kes tema poolt ei hääletanud, mis on paljude arvates valijate enamus. Ta lubas muuta majanduse paremaks, lõpetada kiiresti Wuhani e levi, järgides ekspertide nõuandeid, vaktsineerida esimese 100 päeva jooksul 100 miljonit inimest ja avada koolid. Näib, et neid lubadusi ta ei suuda täita.

Ta on aga täitnud või täitmas lubadusi, millel võivad olla kurvad tagajärjed.

Kahjustavad lubadused, mis on täidetud

Nafta torujuhe ja energia tootmine. Esimesel ametipäeval lõpetas ta Keystone-nimelise nafta torujuhtme ehituse, mille tagajärjel kaotasid oma töökoha otseselt 11 000 oskustöölist ja kaudselt paljud teised, kelle sissetulek olenes ehitustöölistest. Lepingu tühistamisega lõi ta ka mõruda suhte Kanadaga, tähtsa kaubanduspartneriga.

President Trumpi üks tähtsamaid saavutusi oli sõltuvuse lõpetamine araabia ja teiste nafta tootjate riikidest. Ta saavutas energia sõltumatuse regulatsioonide tühistamisega, mis piirasid nafta ja maagaasi tootmist. Biden on need piiranguid taastanud. Bensiini hind tanklates tõusis paari nädalaga umbes 35 protsenti ja paljud energia vallas töötajad on töölt vallandatud.

Pariisi kliimalepe. Biden ühines jälle ka Pariisi kliimaleppega, mille Trump oli lõpetanud, sest majanduslikku kahju tekitavad oleks kehtinud peamiselt le. Hiinale ja teistele lepinguosalistele lühiajalisi piiranguid ei kehtestatud.

Sellegipoolest  vähendas Trumpi valitsusajal süsinikdioksiidi heitkoguseid rohkem kui ükski teine riik maailmas.

Riigikaitse kahjustamine. Biden peatas Donald Trumpi algatatud protsessi umbes 12 000 sõduri Saksamaalt äraviimiseks. President Trumpi riigikaitse programmi oluline eesmärk oli aidata NATO liitlastel kaitsta endid Vene agressiooni vastu. Ta sai aru, et kaitsepoliitika, mis keskendus Saksamaa kaitsmisele, pole enam asjakohane ja hakkas tugevdama Venemaale otseselt vastamisi seisvate riikide, nagu Poola, Rumeenia, Eesti, Läti ja Leedu kaitset. Uue spetsiaalse programmi – Balti julgeolekualgatuse (Baltic Security Initiative) raames eraldas 169 miljonit dollarit abi Balti riikidele.

ja vaheline relvakontrolli leping New Start (Uus Algus) oli lõppemas ja president Trump ei kavatsenud seda pikendada  põhjusel, et Venemaa lepet ei täitnud. l pole mõtet allkirjastada lepet, mis kehtib ainult le. Putin tahtis muidugi seda lepingut uuendada ja Biden seda ka tegi, ilma et oleks midagi vastutasuks nõudnud.

Ebaseaduslike immigrantide sissevool. Wuhani e tõttu on kõik riigid drastiliselt piiranud rahvusvahelist rännet. Üks ekstraordinaarne erand on Joe Bideni Ameerika Mehhiko piiri ületamine. Üle selle piiri siseneb sse kümneid tuhandeid ebaseaduslikke immigrante, kelle tervist ei kontrollita ja kes võivad t levitada üle kogu Ameerika.

Joe Biden peatas presidendi käskkirjaga, nn täidesaatva korraldusega, piiriaia ehituse ja kõik muud president Trumpi poolt kehtestatud reeglid, mis tõhusalt piirasid ebaseaduslikku sisserännet. Ta  taastas ka Obama-aegse nn kinni püüdmise-vabastamise . See lubab ebaseaduslikud piiriületajad peale seda, kui nad on piirikaitsjate poolt arreteeritud, valve alt lahti lasta ja minna, kuhu nad iganes soovivad.

Teave, et Biden avab piiri, jõudis lõuna-ameeriklaste ja nn muulade kõrvu, kes teenivad inimeste smugeldamisega, juba enne valimisi. Suured karavanid hakkasid juba siis piiri suunas liikuma ja nüüd on käivitunud massiline ebaseaduslike sissevool.

Kuigi üks Texase osariigis asuv föderaalkohtunik on peatanud Joe Bideni täidesaatvat korraldust nüüd juba kaks korda, ei suuda see olukorda enam parandada.

mustad ja latiinod, kelle toetuseks demokraatide valitsused on kehtestanud laiaulatuslikke abistamise programme, hääletavad suures enamuses demokraatide poolt. Demokraatide ja president Bideni kummalise immigratsiooni poliitika eesmärk on ilmselt muuta poliitiline maastik. Kui neil õnnestub Texase osariigi valijate enamuse muuta demokraatideks,  oleks neid tulevikus äärmiselt võimult kukutada.

Ebaseaduslikku sisserännet pooldavad ka paljud  töösturid, sest odav tööjõud kasvatab kasumit.

Ministrite valik. President Bideni ministrite valik põhineb nn identsuse poliitikal, mis keskendub rohkem inimeste  rassile, soole, seksuaalsele eelistusele ja muudele sellistele omadustele kui võimekusele ja oskusele ametieid täita. Biden  kasutab „identsuse poliitikat“ mitmesuguste vähemusgruppide toetuse võitmiseks. See algas asepresidendi valimisega, kes on niihästi mustanahaline, aasia päritoluga kui ka naine. Transpordiministriks valis ta homoseksuaalse, mehega abielus oleva Pete Buttigiegi, kes oli varem mitte just eriti edukas linnapea.

Kaitseministriks määras ta erukindrali Lloyd Austini, näib, et peamiselt põhjusel, et Austin on mustanahaline.

Austini varasem teenistus seab ta kompetentsuse kahtluse alla. Kui ta oli vastutav ISISe terroristide vastase võitluse eest, üritas ta senatis selgitada, et see kulgeb hästi. Tollane senaator McCain väitis, et „Austini selgitused erinevad drastiliselt reaalsusest.“

Ta plaan treenida ja varustada 3000 ISISe vastast võitlejat läks maksma pool miljardit dollarit ja ainult 52 „võitlejat“ suudeti treenida, st iga „võitleja“ treenimine läks maksma umbes 10 miljonit dollarit. Nende arvel võitsid ainult terroristid.

Kui Austin oli Keskväejuhatuse (Central Command) ülem, tekitas ühe „vilepuhuja“ kaebus laiaulatusliku uuringu Austini alluvuses oleva luure organisatsiooni poolt sooritatud pettustest.

Kui ta teenis 3. diviisi ülemuse abina Bagdadi vallutamis ajal, siis annetati talle Hõbe Tähe Medal. Käskkirjas, millega medal annetatakse, peab olema kirjeldus kangelasteost, mille alusel medal annetati. Austini Hõbe Tähe Medal käskkirjas see puudus.

Ametist lahkunu ametist tagandamine

See kummaline protsess toimus muidugi kongressis, aga Joe Bideni huvides. põhiseadus sätestab, et kui president või mõni muu kõrge riigi ametnik sooritab kuriteo, võib saadikutekoda talle ametist tagandamiseks süüdistuse esitada ja senat võib ta kahe kolmandiku häälteenamusega süüdi mõista, ta ametist kõrvalda ja võtta talt õiguse uuesti ametisse astuda.

Varem üritasid seda demokraadid teha põhjusel, et president Trump oma sõbralikus  kõnes uuele Ukraina presidendile mainis korruptiivse Ukraina energiafirma Burisma uurimist. Burisma  maksis Joe Bideni pojale Hunterile mingil põhjusel ülihead palka mitte millegi eest. See tagandamise katse oli osa president Trumpi kahjustamise programmist, millega demokraadid alustasid juba enne, kui Trump oli presidendiks vannutatud. Trumpi polnud muidugi võimalik sellise alusetu süüdistuse põhjal süüdi mõista.

Kuigi põhiseadus sätestab, et ametist tagandada saab ainult ametis olevat, esitati uus süüdistus ilmselt lootuses, et see väldib Trumpi võimaluse aastal 2024 uuesti kandideerida ja valituks osutuda. Kuna ametist tagandamise protsess ja selle reeglid võivad olla just sellised, mida saadikute enamus soovib, olenemata põhiseaduse sättest, käivitati protsess, kuigi Trump oli ametist lahkunud.

Põhjuseks esitati fakt, et president Trump kutsus Washingtonis kokku koosoleku, et protesteerida kongressi poolt 6. jaanuaril presidendivalimise kinnitamist, kuigi oli tuvastatud laiaulatuslikke valimispettusi. Oma kõnes kutsus president Trump üles oma toetajaid võitlema.

Demonstratsiooni käigus tekkis märul, mis, nagu on selgunud, oli grupi äärmuslaste poolt juba varem kavandatud. Nad lõhkusid uksi ja aknaid, et tungida kongressi hoonetesse. Viis inimest sai vigastada, kaks surmavalt. Ühe naissoost kaitseväe veterani tappis politsei ja üks politsei sai ajakirjanduse andmetele surma, kui protestija teda tuletõrje kanistriga lõi. On tuvastatud, et ajakirjanduses avaldatu ei vasta tõele, aga tõtt pole senini millegipärast avaldatud.

Saadikutekoda süüdistas president Trumpi riigikukutamise katses, tsiteerides ta üleskutset võitluseks. Senatis peetaval kohtuprotsessil esitasid Trumpi kaitsjad sadade kaupa prominentsete demokraatide sõnavõtte, kus nad kutsusid üles oma pooldajaid võitlema, paljudel juhtudel vägivalda kasutama. Näiteks lubas Joe Biden president Trumpi peksta ja asepresident Kamala Harris koguni  väitis, et kui ta juhtub Trumpiga ühes liftis olema, siis Trump eluga ei pääse. Demokraadid muidugi teadsid juba enne, kui nad tagandamise protsessi alustasid, et pole kõige vähematki võimalust president Trumpi süüdi mõista.

Tulevik tuleb – mõnele sünge, mõnele helge

On põhjust karta, et Joe Bideni vasempoolne administratsioon jätkab ja kiirendab s sotsialismi juurutamist, massilist ebaseadusliku odava tööjõu sisserännet, tööhõive- ja majanduse langust ja, mis veelgi halvem, sõnavabaduse ja ausa valimissüsteemi drastilist piiramist.

Bideni presidendi kampaania käigus mängis tähtsat rolli demokraate soosiv vasempoolne  peavoolumeedia, mis tegutses häbenematult Bideni propaganda agentuurina. Uuringud tuvastasid, et peavoolu meedia poolt avaldatud „“ olid rohkem kui 90 protsenti Trumpi vaenulikud ja Bidenit toetavad.

Informatsiooni ja interneti hiiglased, Twitter, Facebook ja Google, mitte ainult ei pakkunud ühekülgset toetust Bidenile, nad isegi otseselt tsenseerisid Bidenile ja demokraatidele kahjulikke uudiseid, nagu näiteks Bidenite pere korruptiivsed äritehingud Hiinas ja teistes riikides. Samas  pasundasid nad Trumpi halvustavaid teateid.

Järgnes president Donald Trumpi Twitteri konto sulgemine ja jätkuv parempoolsete ning konservatiivsete vaadetega inimeste tsenseerimine. Konservatiivsele sotsiaalvõrgustikule Parler näiteks lõpetas Amazon majutusteenuse pakkumise. Amazoni ja Washington Post ajalehe omanik Jeff Bezos on tõusnud maailma rikkamaks inimeseks, sest Wuhani ja  paljude kohalike äride hävitamine eelmise suve märatsemiste käigus sundis paljusid Amazoni internetiäri kasutama.

Väidetavaid laiulatuslikke valimispettusi pole ikka veel põhjalikult uuritud ega tõde tuvastatud.

Sünge tulevikuga le kaasneb paratamatult sünge tulevik vabale maailmale ja Eestile.

Näib, et Hiina kommunistliku partei miljonite dollarilised investeeringud Bideni pere kompromiteerimiseks tasuvad endid miljonite kordselt. Hiinale koidab helge tulevik, sest tõenäoliselt suudab Hiina eluaegseks diktaatoriks pühitsetu Xi Jinping saavutada Bideni valitsemise ajal oma eesmärgi muuta Hiina asemel maailma mõjuvõimsamaks riigiks.

Jüri Toomepuu

Kaabu.jpg

The post Jüri Toomepuu: Bideni valesammude rägastik appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast