Silt: Uudised

Eesti, Majandus, RSS, Uudised
Puude istutamine võib õõnestada kliimakriisi vastast võitlust, hoiatavad teadlased

Laialdaselt kasutatav meede CO2-heite kompenseerimiseks võib tegelikkuses häirida looduslikke ökosüsteeme.

50 juhtiva teadlase kirjutatud aruande kohaselt võivad populaarsed meetmed kliimamuutuste vastu võitlemiseks, nagu näiteks puude istutamine ja bioenergiale üleminek, kahjustada loodust ja õõnestada jõupingutusi globaalse soojenemise vähendamiseks, vahendab Financial Times.

Mõned strateegiad, mis keskenduvad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, kahjustavad elusloodust ja looduslikke elupaiku ning neid tuleb hinnata terviklikumalt, ütlesid Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) ja Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu teadlased.

«Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja kliimamuutus on mõlemad tingitud inimkonna majandustegevusest ja need tugevdavad teineteist vastastikku,» ütlesid teadlased. «Kumbagi ei õnnestu edukalt lahendada, kui mõlemaid ei käsitleta koos.»

Teadlased hoiatasid, et ettevõtete ja valitsuste hiljutine keskendumine puude istutamisele, et aidata süsiniku neeldumist, ei ole imerohi.

Aruandes öeldi, et õiged puud tuleb istutada õigetesse kohtadesse, et mitte hävitada kohalikke ökosüsteeme, ning lisati, et kliimamuutus võib «drastiliselt vähendada metsade leevenduspotentsiaali äärmuslike sündmuste sagenedes, nagu näiteks tulekahjude, putukate ja patogeenide».

Aruande koostanud seminari kaasesimees Hans-Otto Pörtner ütles, et loodusliku lahenduse kasutamine soojenemise vastu on «visioon, mis ei pruugi tõeks saada, kui me laseme kliimamuutustel edasi minna ning isegi suured ökosüsteemid, nagu Amazonase vihmametsad, kaotavad järk-järgult oma võimeid leevendada kliimamuutuste mõju».

Ta lisas, et prioriteediks peab olema töö globaalsete heitkoguste vähendamiseks.

Tähelepanu on pöördunud nõndanimetatud looduspõhistele lahendustele heitkoguste vähendamiseks, kuna riiklikud eesmärgid netonulli saavutamiseks muutuvad ambitsioonikamaks ja organisatsioonid otsivad taskukohaseid viise oma süsinikujalajälje vähendamiseks.

Puude istutamine, mis kompenseerib tekitatud süsinikdioksiidi heitkoguseid ja mida organisatsioonid seetõttu kasutavad saastamise kompenseerimiseks, on üha suurema tähelepanu all, meelitades ligi investoreid, kes loodavad uusi tuluallikaid arendada.

Samal ajal on bioloogilise mitmekesisuse kriis tõusnud poliitilisse päevakorda. G7 on lubanud kaitsta vähemalt 30 protsenti maailma maismaast ja ookeanidest ning lubas sel kuul «integreerida» bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega seotud küsimused majandus- ja finantsotsuste tegemisse.

Teadlased ütlesid, et kliimat ja loodust ei käsitleta sageli koos, millel võivad olla ohtlikud tagajärjed.

Ühe liigi taimede istutamine, mida kasutatakse bioenergia kütusena (taastuvenergia, mis toodab soojust ja elektrit), on «ökosüsteemidele kahjulik, kui seda kasutatakse väga suures ulatuses,» ütlesid teadlased.

Ometi on bioenergia kui fossiilkütuste asendaja sisse kirjutatud heitkoguste vähendamise plaanidesse organisatsioonide poolt, sealhulgas mõjuka Rahvusvahelise Energiaagentuuri ja Ühendkuningriigi kliimamuutuste komitee poolt, kes nõustavad poliitikakujundajaid.

Teadlased kutsusid valitsusi üles lõpetama loodust kahjustava tegevuse, näiteks metsade raadamise ja kalade ülepüügi toetamise, ning ütlesid, et rahvusvahelisel tasandil tuleks kokku leppida «selged raamatupidamisstandardid» süsiniku tasaarvestuse jaoks.

Loe otse allikast

Eestinen, Uudised, Välisuudised
Veider lugu: India koroonaohver ärkas matustel ellu

76-aastane India koroonaohver ärkas matustel ellu vaid mõni hetk enne kremeerimist. Pere arvas enne seda, et eakas naine on surnud.

Naisel nimega Shakuntala Gaikwad tuvastati koroona eelmisel nädalal. Naine oli tahetud viia Baramati linnas asuvasse Silver Jubilee haiglasse, aga teda ei võetud vastu, kuna haigla oli täis, vahendab Yahoo.

Kuni pere ootas kiirabi, kaotas naine teadvuse, mistõttu arvas pere, et ta on surnud ja hakkas ette valmistama kremeerimist.

Mõni hetk enne tuhastamist ärkas aga tuleriidale pandud naine ellu ja hakkas paaniliselt nutma. Kohalik politsei kinnitas juhtunut. Peale seda viidi naine haiglasse.

India valitsus on andnud lähedastele juhised, kuidas koroonahaigeid kremeerida. Eile aga tekitab üks India rahvasaadik elevust, kui teatas, et koroona vastu aitab lehma virtsa joomine. Ühtlasi teatas rahvasaadik Pragya Thakur, et lehma virts on kopsurohi.

India arstid on hoiatanud inimesi, kes määrivad end kokku lehma sõnniku ja virtsaga, kuna see võib nakkuse levikut kiirendada.

An elderly Indian woman whose family believed she had died from COVID-19 was moments from being cremated when she opened her eyes and began crying

A woman in India, believed to have died from COVID-19, woke up moments before her own cremation. The 76-year-old was already on a funeral bier when she woke up crying, shocking family members. The woman tested positive for COVID-19 several days ago, but her current condition is unknown.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Veider lugu: India koroonaohver ärkas matustel ellu appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Uudised, Välisuudised
16-aastane soomlanna taotles ise vanemate juurest ära võtmist – lõpetas suhted mainipuleerivate vanematega, kes pidasid last haigeks

Maria (nimi muudetud) sattus lastekodusse, kuna tema vanemad mõtlesid välja valesid selle kohta, et tütar on haige ja vajab abi. Noor naine sai aga koolis suurepäraselt hakkama, tal oli palju hobisid ja tal läks ka muidu väga hästi.

Maria on varsti paarikümneaastane noor naine. Praegu õpib ta ülikoolis õigusteadust ja saab iseseisvalt hakkama, vahendab MTV.

Tal läks juba lapsena koolis väga hästi ja tal olid sõbrad. Ta tegeles muusika ja tantsuga. Väljapoole paistis kõik suurepärane ja tundus, et kõik on hästi.

Peres paistis ka muidu väljapoole kõik hästi. Maria vanemad olid kõrgharidusega ja oma töös tunnustatud. Vanem õde õppis samuti hästi. Tegelikkuses polnud aga asjad nii ilusad, kui väljapoole paistis.

Vanemad tülitsesid omavahel palju. Pärast nuttu ja karjumist elati end välja laste peal. Isa oli agressiivne ja Maria väitel valitses kodus pidev hirmu õhkkond. Vahel lõi isa ema nii, et tütred seda nägid.

Kui lapsed olid väiksed, pani isa neid karistuseks keldrisse kinni, kui nad halvasti käitusid. Kodune õudus kestis 10 aastat. Maria hakkas koduse õhkkonna eest pagemiseks tegelema kaheksa eri harrastusega. Vanem õde hakkas sõpradega rohkem aega veetma.

Teisme-eas hakkas Maria aru saama, et isa polnud temaga käitunud nagu päris isa. Kui Maria hakkas 16-aastaselt varem toimunut meenutama, siis tulid meelde asjad, millest ta parema meelega poleks tahtnud teada. Isa oli tütrele lähenenud ja teda katsunud. Isa kohtles last liiga intiimselt, viisil, kuidas vanemad tavaliselt lastega ei käitu. Lisaks oli isa armukade poiste peale.

Maria rääkis toona asjast ka emale. Ema ja ka isa uus naine teadsid kõike, aga ei sekkunud, kuna ei tahtnud rikkuda suhteid isaga. Maria hakkas seetõttu ise abi otsima.

Maria rääkis, et isa suhtus kõikidesse meeldivalt, välja arvatud tema ja ema. Seetõttu ei suutnud keegi uskuda, kuidas inimene võib muutuda nelja seina vahel. Pere sees oli isa kõike kontrolliv. Isa kontrollis ema terve Maria lapsepõlve jooksul.

Maria vanemad lahutasid tervelt kolm korda tema lapsepõlve jooksul. Maria lohutas lahutavat ema ja püüdis teda toetada. Kaks korda kolisid isa ja ema kokku tagasi, kuigi lapsed seda ei soovinud. Ema nuttis isa taga veel aastaid. Ta oli tihti haiguspuhkusel. Emast sai nõndaviisi märter, kelle eest lapsed pidid hoolitsema terve lapsepõlve jooksul. Vanematelt lapsed tuge ei saanud.

Maria räägib, et õppis juba varakult, et kodus ei olnud vastutustundlikke täiskasvanud inimesi, kes oleks laste eest hoolitsenud. Ta ütles mitmel korral vanematele, et tegelikkuses nad lastest ei hooli ja ei suhtu neisse lugupidavalt. Selle peale kehitasid vanemad ainult õlgu.

Vanemad võtsid Mariat tihti kaasa seltskondlikele üritustele. Mariale hakkas tunduma, et ta on mingi näituse-eksponaat. Sõprade vanemad kiitsid tema saavutusi ja õnnestumisi, aga kodus oli vanemate suhtumine vastupidine. Laps oli vanemate jaoks ainult vahend.

Maria vanemad puutusid seoses tööga kokku ka lastekaitsega. See aga rikkus ära pere-elu. Algul hakkasid vanemad ise Mariat „ravima”. Tütre kohta tehti kodus psühhoanalüüsi ja talle anti teada, milline ta on ja mis tal viga on. Maria ise teadis, et tema vanemad eksisid. Kuigi tütar tegeles spordiga ja tal oli palju hobisid, oli see vanemate arvates sundkäitumine. Kui tütar mängis klaverit ja lõi ise muusikat, oli see vanemate arvates märk liigsest pühendumisest.

Vanemate arvates oli Maria probleemne ja haige laps. Nende vastuoluliste märkuste tõttu hakkas Marial pea ringi käima. Vanemate jutt ei läinud kokku sellega, mida ta ise tundis ja koges. Ema arvates olid tal toitumisprobleemid ja ärevushäire, kuigi ta ise midagi sellist ei täheldanud. Ta oli vaid veidi häbelik ja kodune elu tekitas masendust. Maria väitel on väga halb, kui lapse tegevust niimoodi pidevalt valesti tõlgendatakse. See on lapse suhtes vaimne vägivald.

Teismelisena olid Marial tihti paanikahood ja kõhukrambid. Kodus olemine tekitas masendust ja ta hakkas tegelema mitmete hobidega. Tal olid isegi enesetapumõtted, millest rääkis oma emale. Ema aga teda ei kuulanud. Siis helistas tütar ise lastekaitsesse, et abi paluda. Pärast seda sulgesid vanemad ta mitmeks kuuks lastekodusse, kuna see oli nende viis tütart kontrollida.

Vanemad rääkisid ametivõimudele oma loo lapse olukorra kohta. Ametivõimud võtsid selle peale ühendust lastekaitsega. 16-aastane tüdruk võeti kiirkorras pere juurest ära. Ta pandi esialgu noorte vastuvõtukeskusesse ja siis noortekodusse.

Tüdruk oli selle peale šokeeritud. Viielise õpilasena, kel olid mitmed huvialad, paigutati ta kokku narkosõltuvuses noortega, kes vandusid ja rääkisid narkootikumidest ning toime pandud röövidest. Tüdruk sai šoki, kuna polnud varem millegi sellisega kokku puutunud. Ta ei saanud aru, kuidas tema paigutamine sellisesse kohta aitab kaasa vanemate sobimatu käitumise lõpetamisele.

Maria muutus varasemast vaiksemaks ja nuttis palju. Algul tundus talle, et on sattunud vanglasse. Teda intervjueeriti ja uuriti palju, kuna vanemad olid väitnud, et tema olukord on halb. Vanemad manipuleerisid ka sotsiaaltöötajatega. Vanemad kasutasid ära oma ametipositsiooni ja kasutasid lastekaitset vahendina oma tütre vastu.

Maria kohtus pere juurest äravõtmise ajal noortekodu psühholoogiga. Lisaks käis ta omal algatusel ja oma raha eest kohtumas lastepsühhiaatriga. Mõlema asjatundja arvamused tüdrukust olid ühesugused. Psühholoog tuvastas pärast 5 korda Mariaga kohtumist, et tüdrukul pole mingeid probleeme nagu psühhoos või enesetapumõtted. Marial polnud probleeme vaimse tervise ega toitumisega. Lisaks sai tüdruk suurepäraselt hakkama koolis ja oma hobidega.

Psühhiaatri arvamus oli sama. Tüdruk polnud masendunud ega stressis. Vestlustest ei tulnud välja vaimse tervise probleeme. Head olukorda peegeldavad Maria suurepärane õpiedukus ja mitmete loovate hobidega tegelemine. See tähendab, et ei psühholoog ega psühhiaater ei leidnud midagi, mis oleks kinnitanud vanemate väiteid lapse kohta.

Vanemad aga ajasid oma asja edasi ning edastasid lastekaitsele arvamusi psühhiaatritelt, kes polnud lapsega isegi kohtunud. Lisaks nõudsid nad, et laps pandaks ravile kinnisesse asutusse. Maria kohta kirjutasid arvamusi isegi peretuttavad. Vanemate nõudmised ja väited muutusid absurdseteks.

Ema arvates oli tütrel anoreksia, taandareng, dissotsiatsioon, Stockholmi sündroom, bipolaarne häire, mäluprobleemid, radikaliseerumine ja vägivaldsus. Keegi teine polnud aga Maria puhul midagi sellist täheldanud.

Noortekodus hakkas Maria olukord vähehaaval paranema, kuna ta ei puutunud enam kokku koduse ahistava õhkkonnaga ja ta sai olla vanematest eemal. Ta sai rohkem keskenduda õppimisele. Gümnaasiumis suurenes tüdruku enesekindlus ja paranes füüsiline olukord. Kui ta käis noortekodust kodus puhkusel, halvenes olukord kohe. Kodus olid jätkuvalt pidevad tülid. Olukord oli veel hullem kui oli siis, kui ta kodust lahkus.

Maria läks ise sotsiaaltöötaja juurde ja rääkis, et ta tahab kodust eemale pikemaks ajaks. Maria võeti taas kiirkorras kodust ära. Maria katkestas omal soovil suhted vanematega 16-aastaselt. Ta võeti pere juurest ära, mida ta oli ise soovinud. Ema üritas seda takistada, aga see ei õnnestunud, kuna Maria oli vastu.

Ema saatis tütrele sõnumeid, et ta naaseks vanemate juurde, aga ametlikult ta lapse koju tulekut ei taotlenud. Samal ajal rääkis ema lastekaitsele, et tütre tegevust tuleks rohkem piirata ja sundida teda suhtlema oma vanematega.

Gümnaasiumi lõpetas Maria suurepärase tulemusega, tema keskmine hinne oli 9,5. Kooli ja hobidega läks kõik hästi, aga Maria oli pettunud selles, kuidas lastekaitse ja sotsiaaltöötajad suhtusid tema vanematesse ja nende väidetesse. Lastekaitses ei käsitletud üldse vanemate tegevust. Selle asemel otsiti kogu aeg vigu tütres.

Pärast täisealiseks saamist kolis Maria noortekodust omaette üüripinnale elama. Pärast gümnaasiumi pääses ta kohe ülikooli ja nüüd ta õpib ülikoolis ja tegeleb muusikaga. Noorel naisel on palju parem, kui ta ei pea vanematega kokku puutuma. Vanemad aga pole teda rahule jätnud.

Maria on salastanud oma aadressi ja telefoni, aga vanemad on need välja uurinud. Ta peab vanemate tegevust häirivaks. Nad levitavad tütre kohta igasuguseid jutte. Tütar peab hoidma oma elu vanemate eest salajas, et vanemad ei saaks saboteerida. Nüüd õigusteadust õppides on aru saanud, et vanemate tegevuses on kuriteo tunnused.

Vanemad on kasutanud oma tegevuses ka sugulaste abi. Ema sõnumid algavad alati armastuse avaldusega. Tütar on vanematelt palunud, et ta rahule jäetaks, aga vanemad pole sellest aru saanud. Vanemad võtsid tütrelt tema pärandiraha kolm päev enne 18-aastaseks saamist. Raha oli säästukindlustuse kontol ja tütar ei saa aru, kuidas vanemad sellele juurde pääsesid ja miks nad seda tegid. Õde sai sama summa, kui sai 18-aastaseks.

Pärast lastekodust ärakolimist on Maria kohtunud oma emaga näost näkku vaid ühe korra. Ema oli mangunud kokkusaamist ja lõpuks tütar nõustus. See oli aga viga. Kohtumine jäi lühikeseks, kuna sellest ei tulnud midagi välja. Tütar tahtis emalt vastuseid oma küsimustele. Ta oleks tahtnud teada, miks nad olid isaga tütre vastu nii halvad ja väitsid, et tütar on haige. Ema tunnistas seda alles siis, kui tütar rääkis, et on sellest lugenud lastekaitsele esitatud dokumentidest. Lõpuks aga ema eitas taas kõike.

Oma isaga kohtus Maria viimati kaks aastat tagasi. Tütar teab, et vanemad on hirmul oma maine, töö ja karjääri pärast. Neil oleks hirmus häbi, kui inimesed teada saavad, et nad pole oma laste eest hoolitsemisega hakkama saanud. Maria on aga õnnelik, et sai lõpuks oma elu peale.

Vahel tulevad Mariale vanad asjad meelde. Ta elab lapsepõlve traumasid veel pikalt läbi, aga vaimselt on ta vabam ja tunneb end paremini kui kunagi varem. Maria väitel näitab tema juhtum, et väärkohtlemine ei pruugi alati olla füüsiline ja nähtav. Teda väärkoheldi terve tema lapsepõlve aja ja ta oli vaimse vägivalla ohver, aga keegi ei sekkunud.

The post 16-aastane soomlanna taotles ise vanemate juurest ära võtmist – lõpetas suhted mainipuleerivate vanematega, kes pidasid last haigeks appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
KUUM SISEINFO: Soome valitsus tahab muuta piiriületuse mudelit, et välistada nakkuse jõudmine riiki

Soome valitsus tahab lekkinud siseinfo kohaselt muuta senist piiriületuse mudelit, et veelgi tõhusamalt välistada nakkuse jõudmine riiki.

Kavas on hakata edaspidi nõudma kahte koroonatesti, mille vahele jääb kohustuslik karantiini periood. Nimelt on selgunud, et ühest testist peale Soome sisenemist ei piisa, nakkuse leviku vältimiseks on vaja kahte testi. Teisest testist keeldujaid võidakse hakata trahvima, vahendab Iltalehti.

Valitsuse plaani kohaselt tahetakse piirikontrollist ELi sisepiiril loobuda juunikuus. Muudatustega on seetõttu kiire, kui epideemia olukord ja vaktsineeritus kulgevad ootuspäraselt.

Valitsuse siseinfo andmetel on küllalt tõenäoline, et tulevikus nõutakse Soome sisenemisel kahte testi: üks vahetult enne või pärast sisenemist ja teine mõne aja pärast. Sarnane süsteem toimib ka praegu, aga probleemiks on see, et paljud inimesed ei lähe teist testi tegema, samuti on neid inimesi raske tabada. Piiril on antud ka valesid isiku- ja elukoha andmeid.

Valitsus kaalub nüüd sanktsioonide kehtestamist, kui piiriületajad ei lähe teist testi tegema. Kui teist testi tegema ei minda, võib see olla tervisekaitse väärtegu, mille eest võidakse määrata karistuseks rahatrahv või kuni 3 kuu pikkune vangistus.

Soome terviseameti andmetel vähendab enne Soome sisenemist 48-72 tundi tehtud koroonatest nakkuse leviku tõenäosust 10-20 protsenti. Kui aga test teha Soome saabudes, vähendab see nakkuse levikut 50 protsenti. Kui aga teha teine test 72 tundi peale Soome saabumist, vähendab see nakkuse levikut 50-60 protsenti, kui testide vahel ei olda vabatahtlikus karantiinis. Kui aga järgida kahe testi vahel karantiini, väheneb nakkuse levik 96 protsenti.

Praegu peavad kõik Soome saabujad minema koroonatesti tegema, aga sellest võidakse vabastada, kui test on tehtud vahetult enne Soome saabumist lähteriigis. Pärast testimist piiril tuleb teha vähemalt 72 tunni möödudes teine test. Vahepeal tuleb olla omaalgatuslikus karantiinis.

Kui isik keeldub piiril tervisekontrollist, võivad terviseametnikud paluda politseilt või piirivalvelt abi tervisekontrolli läbiviimiseks. Tervisekontrollist keeldujale võidakse määrtata 14 päeva pikkune kohustuslik karantiin. Lisaks võib tervisekontrollist keeldumisel järgneda rahatrahv või kuni 3 kuu pikkune vangistus.

Praegune mudel töötab hästi praeguse piiriületuse mahu juures, kui aga maht kasvab, siis praegune süsteem koormusele vastu ei pea. Praegu tuvastatakse piiriületajatel ligi 100 nakatumist nädalas.

Valitsus arutab seda, kes peaks teste piiriületusel kontrollima, sest kui piirangud kaovad ja mahud kasvavad, siis ei jõua piirivalve seda enam teha. Valitsuse hinnangul ei ole pisteline kontroll piisavalt tõhus, aga seda võimalust ei välistata.

Valitsus uurib ka seda, kas negatiivse testi nõudmist piiril saab Euroopa Liidu riikide elanikele kohustuslikuks teha. Parlamendi põhiseaduskomisjon pole ses asjas lõplikku seisukohta veel kujundanud. Tõenäoliselt ei saaks Soomes elavatelt inimestelt testi tegemist nõuda.

Praegu nõuavad Finnair ja laevafirmad Soome sõitjatelt negatiivse koroonatesti ettenäitamist, seda terviseameti soovituse alusel. Piiril käib testimine ja tervisekontrioll kohalike võimuorganite otsuse alusel. Seaduses aga Soome sisenemise testi nõuet pole.

IL:n tiedot: Tällaisia malleja hallitus pohtii rajoille – toisen testin välttäneille jopa sakkoja

THL on arvioinut, että ennen maahan saapumista tehtävä koronatesti laskee jatkotartuntojen riskiä vain noin 10-20 prosenttia. Jos kahden testin välissä ei noudata omaehtoista karanteenia, jatkotartunnat vähentyvät THL:n arvion mukaan 50-60 prosenttia. THL:n mukaan jatkotartunnat vähenevät 96 prosenttia, jos käytössä on kaksi testiä, joiden välissä on omaehtoinen karanteeni.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post KUUM SISEINFO: Soome valitsus tahab muuta piiriületuse mudelit, et välistada nakkuse jõudmine riiki appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Uudised, Välisuudised
KOPSUROHI: Indias on hakatud koroonat ravima lehmasõnnikuga

Ravimite ja hapniku puudumisel on inimesed hakanud Indias viimases hädas ravima koroonat lehmasõnnikuga.

India arstid aga hoiatavad inimesi, kes end lehma sõnniku või virtsaga kokku määrivad, lootuses sellega koroonat ravida, vahendab Daily Mail.

Indias on hakanud inimesed end koroona raviks lehma sõnnikuga kokku määrima ja siis pesevad selle piimaga maha. Arstid aga hoiatavad, et selline tegevus võib nakkuse levikut kiirendada.

Hindud on aga veendunud, et püha looma lehma sõnnik tugevdab immuunsust ning aitab nõnda nii haigestumist vältida kui koroonat ravida.

Inimesed kasutavad sõnnikut, kuna eelmisel aastal olid sõnnikus püherdanud inimesed end väidetavalt koroonast terveks ravinud. Sõnniku-usku olevat isegi mõned India arstid.

Lehma sõnniku raviomadused pole teaduslikult tõestatud, aga seda on ravimeetodina Indias kasutatud sajandeid. Arstid aga kardavad nüüd, et koos sõnnikuga võivad loomadelt hakata inimestele veel haigused üle kanduma, sarnaselt koroonaga, mis on samuti pärit loomadelt.

Indian doctors warn against using COW DUNG to cure Covid-19

India’s Covid crisis shows few signs of slowing, with almost 330,000 new cases today and 3,900 deaths as healthcare system remains stretched As a result, some have turned to alternative ‘cures’ such as bathing in cow dung Some Hindus believe the feces from a cow – a holy animal –

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post KOPSUROHI: Indias on hakatud koroonat ravima lehmasõnnikuga appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
KARM: koroona India mutatsioon on 60 protsenti nakkavam kui Briti variant ja 260 protsenti nakkavam kui algne Wuhani koroona, muutub peagi valitsevaks maailmas

Indias möllav koroona mutatsioon on teadlaste väitel 60 protsenti nakkavam kui Briti variant ja 260 protsenti ehk 2,6 korda nakkavam kui algne, Hiinas Wuhanis levima hakanud koroona.

Belgia KU Leuveni ülikooli bioloog ja biostatistik, professor Tom Wenseleers märkis sotsiaalmeedias, et koroonaviiruse India variant B1617.2 levib 60 protsenti kiiremini kui Briti variant. Tänu kiirele leviku muutub see peagi dominantseks tüveks, vahendab Daily Mail.

Professor Wenseleers märkis, et uus India tüvi on Indias tõrjunud lühikese ajaga kõrvale kõik teised variandid.

Andmed näitavad, et India variant levib väga kiiresti ka Ühendkuningriigis. Londonis moodustab see variant juba 40 protsenti nakatumistest ja muutub peatselt domineerivaks variandiks.

Professor Wenseleers märkis, et Briti variant oli umbes 1,6 korda kergemini nakkav kui algne Wuhani tüvi. India tüvi on aga 2,6 korda nakkavam kui algne Wuhani tüvi.

Professor Wenseleersi väitel levib India variant kiiresti ka seetõttu, et suudab varasemast immuunsusest läbi murda. Uuringud on näidanud, et see variant suudab läbi murda nii vaktsiinide kui haiguse läbipõdemisega saadud immuunsusest. See tähendab, et paljud inimesed nakatuvad uuesti ning viirus hakkab levima juba vaktsineeritud inimeste hulgas. Esialgsetel andmetel aga ei suuda viirus levida vaktsineeritud elanikkonna hulgas massiliselt. Professor Wenseleersi väitel pole viiruse levik aga probleem, sest vaktsiin hoiab ära raskekujulise haigestumise.

Inglismaal peetakse uut India varianti peamiseks ohuteguriks, miks ei saa veel piiranguid oluliselt leevendada. Senine elu näitab, et uued variandid võivad põhjustada plahvatuse siis, kui seda osatakse kõige vähem oodata. Nii juhtus see Briti mutatsiooniga B.1.1.7 ja nii on juhtumas India mutatsiooniga.

Ingise asjatundjad peavad India varianti väga ohtlikuks ja see võib plahvatuslikult levima hakata, kui piiranguid leevendada. Professor Graham Medley prognoosis, et kui vaktsiinid peavad ja uusi variante juurde ei tule, võib normaalsem elu saabuda käesoleva, 2021. aasta lõpus.

Indian variant could spread 60% faster than UK strain, expert claims

Government experts fear the Indian B.1.617.2 variant may be more transmissible than dominant Kent strain KU Leuven biologist Professor Tom Wenseleers said it appeared to be 60% more transmissible in early data SAGE advisers admitted in a meeting last week that ‘early indications’ are that it spreads faster Kent variant

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post KARM: koroona India mutatsioon on 60 protsenti nakkavam kui Briti variant ja 260 protsenti nakkavam kui algne Wuhani koroona, muutub peagi valitsevaks maailmas appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Uudised, Välisuudised
Uus amet: Saksa prostituudid koolitatakse ringi koroona testijateks

Saksa prostituudid koolitati ringi koroona testijateks pärast seda, kui bordell muudeti testimiskeskuseks. Kümned prostituudid testivad nüüd kohalikke inimesi koroona suhtes.

Tegemist on Saksamaa lõunaosas Heidelbergis asuva bordelliga Bienenstock Eros Centre. Bordell avas uksed testimiskeskusena pärast seda, kui see koroona tõttu suleti, vahendab Bild.

Koroonateste teevad nüüd üle 25 prostituudi. 45-aastane endine prostituut Jenny ütles, et uus amet pole võõras, kuna ta pidi ka oma varasemas töös olema tundlik. Samuti on prostituudi tööga sarnane kaitsevahendite kasutamine. Küll aga ei kasuta prostituudid oma töös kaitserõivastust – see on testija töö puhul uus asi.

Prostituudid teevad koroonateste vabatahtlikult, riigipoolne hüvitis on ligi 400 eurot kuus. Koroona tõttu on Saksamaal bordellid suletud ja seksi müük keelatud. Inimestel pole selle vastu midagi, et prostituudid nüüd koroonateste teevad.

Heidelberg: Rotlicht hat Pause: 1. Corona-Teststation im Bordell

Wegen der Pandemie herrscht tote Hose in den Bordell-Betten. Jetzt tritt das älteste Gewerbe der Welt den Kampf gegen Corona an! Vorm Eros-Center „Bienenstock” in der Eppelheimer Straße in Heidelberg wurde jetzt die bundesweit erste Teststation vor einem Bordell errichtet.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Uus amet: Saksa prostituudid koolitatakse ringi koroona testijateks appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
Norra võimud: AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni koroonavaktsiini võib anda ainult vabatahtlikele, kes soovivad riskida

Norra terviseameti hinnangul ei tohiks neid vaktsiine muidu enam kasutada, seda eluohtlike kõrvaltoimete tõttu. Samas peaks need vaktsiinid olema kättesaadavad neile, kes soovivad riskida, vahendab Daily Mail.

Seni on Taanis lõpetatud täielikult AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamine. Mitmetes riikides soovitatakse seda vaktsiini eakatele inimestele.

Norras peatati AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamine 11. märtsil, mil 130 000 vaktsineeritu hulgas tuvastati ohtlik tromboos 8 inimesel. Neist neli inimest surid. See teeb esinemissageduseks üks juhtum 20 000 vaktsineeritu kohta.

Euroopa ravimiamet EMA on andnud nõusoleku mõlema vaktsiini kasutamiseks, aga neile peab olema lisatud hoiatus eluohtlike trombooside kohta.

Norway says limits should be placed on AstraZeneca and J&J jabs

Norwegian Institute for Public Health made the recommendation in a report But they said jabs could be used to inoculate travellers to high infection areas Norway’s Government will consider the report before taking official decision Britain has said all under-40s should be offered an alternative to the Oxford jab Norwegian health regulators say Covid vaccines made by AstraZeneca and Johnson and Johnson should only be offered to people who volunteer for the shots.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Norra võimud: AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni koroonavaktsiini võib anda ainult vabatahtlikele, kes soovivad riskida appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
KURIOOSUM: Maailma kõige vaktsineeritumas riigis on kõige rohkem koroonaga nakatumisi

Seychellid on hoiatav näide selle kohta, et vaktsiinid ei pruugi aidata kaasa nakatumiste arvu vähendamisele pikemas perspektiivis.

Seychelli saartel on koroona vastu vaktsineeritud kõige rohkem inimesi maailmas. 3. mai seisuga oli antud Seychellidel 130 doosi vaktsiini 100 elaniku kohta. Võrdluseks, Iisraeli vastav tase on 120, Soomes 34 ja Eestis 35, selgub ourworlddata.com ülevaatest.

Seychellidel on inimesi koroona vastu usinalt vaktsineeritud alates aasta algusest ning arvati, et riigis on saavutatud koroona vastu karjaimmuunsus.

New York Times nakatumiste ülevaate kohaselt on Seychellid praegu maailmas nakatumiste arvult ülekaalukalt number üks. Seal tuvastati viimase 7 päevaga keskmiselt 149 nakatumist päevas 100 000 elaniku kohta. Võrdluseks, Soome vastav tase on 4 ja Eestis 27.

Seychellide puhul on välja toodud, et kolmandik uutest koroonaga nakatumistest on tuvastatud inimestel, kes on saanud kaks vaktsiinisüsti. Maailma kõige vaktsineeritumas riigis kehtestati selle peale karmid piirangud.

Nüüd on küsimus, kas see tähendab, et pandeemia likvideerimise eksperiment vaktsiinide abil on läbi kukkunud?

The post KURIOOSUM: Maailma kõige vaktsineeritumas riigis on kõige rohkem koroonaga nakatumisi appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
Kole lugu: meeste viljakus on Soomes järsult langenud, põhjust ei teata

Soome mees Pyry on pealtnäha igapidi tavaline mees – tal on sõbrad, hobid ja mugav korter Helsingi kesklinnas. Üks asi on siiski puudu. Ta on 37-aastane ja tal pole lapsi, kuigi tahaks.

Aasta tagasi käis mees igaks juhuks viljakusuuringutel. Siis selgus šokeeriv tõsiasi: tema seemnevedelikus polnud ühtegi spermatosoidi, vahendab Yle.

Pyry pole ainus, kel on selline probleem. Terves Lääne ühiskonnas on meeste viljakus kukkunud kõigest mõne põlvkonna jooksul kaks korda.

Veel kümmekond aastat tagasi arvati, et soome meeste viljakus on erand – kuni selle ajani oli soome meeste sperma olnud väga hea kvaliteediga. Turu ülikooli professor Jorma Toppari ja veel grupp teadlasi kummutas selle müüdi aga aastal 2011. Teadlased tõid välja, et soome meeste sperma kvaliteet on järsult langenud.

Praegu on soome mehed teiste läänemaade tasemel ja viljakuse osas on see halb asi. Ligi pooltel meestel on sperma toodang nii kehv, et see vähendab oluliselt järglaste saamise võimalusi.

30ndates soome meestel on keskmiselt alla 50 miljoni spermatosoidi ühes milliliitris seemnevedelikus. Nii vähene kogus raskendab naistel rasestumist. 2019. aastal sündis iga 20nes soomlane abistamise ehk viljatusravi kaudu.

Kui viljakuse langus jätkub senises tempos, siis vajab peaaegu iga paar viljatusravi 2040ndatel aastatel. Asjatundjate väitel saab juba rääkida meeste viljakuskriisist. Professor Toppari väitel tuleks teadvustada, et ühiskonnas on probleem. Probleem pole ainult sperma vähenemises, vaid selles, et seda olukorda pole võimalik parandada. Kui mehi ei suudeta ravida, kannatavad ka naised.

Jyväskylä naisel Marial tekitas viljatusravi lausa traumapõhise stressihäire. Ta alustas koos mehega viljatusravi 2018. aastal. Kõigepealt uuriti lastetuse põhjuseid. Mehele tehti seemnevedeliku analüüs. Lõpuks pandi diagnoosiks naise viljatus. See tuli asjaolust, et mehe sperma oli normaalses koguses, aga naise ovulatsioontestid andsid kehva tulemuse. Alustati katseklaasis viljastamisega. Naine sai hormoonravi, pärast mida võeti tal munarakud. See oli valus protseduur, mille tulemus oli kehv ja kunstlik viljastamine ei õnnestunud.

Pärast seda pöördus paar erakliiniku poole. Seal uuriti uuesti mehe spermat ja selgus, et algselt normaalseks tunnistatud sperma koostis oli normaalsusest kaugel. Sperma oksüdeerumist peegeldav oksüdatiivne stress oli väga kõrge. Oksüdatiivne stress võib viidata pärilikkuseaine ehk DNA kahjustumisele. Kahjustunud DNA-d aga peetakse meeste viljatuse põhjuseks. Seda varem ei tuvastatud, kuna mehe spermat ei uuritud piisava põhjalikkusega. Meeste sperma kvaliteedi uurimine ongi alles lapsekingades. Praegu teatakse Soomes paremini, et viljatus võib sõltuda nii naisest kui mehest.

Kui viljatuse põhjuseks on mees, siis aitab viljatusravi. Soome meest Pyryt see aga ei aita, sest tema spermas pole ühtegi seemnerakku. Meest on igapidi uuritud, et teada saada probleemide põhjust, aga seda pole suudetud tuvastada. Kõik näitajad on muidu normis.

Pyry ise arvab põhjuse olevat Lääne heoluühiskonnas. Mitmed asjatundjad on samal arvamusel. Varem arvati, et põhjuseks on suitsetamine, aga noored mehed suitsetavad palju vähem kui nende vanemad, ometi on nende sperma kvaliteet palju kehvem. Samas ei saa asja põhjendada ainult elustiiliga. Arvatakse, et põhjus on keskkonnas, täpsemalt teatud kemikaalides. Arvatakse, et mingi teatud aine kahjustab meeste viljakust.

Näiteks veel 1990ndatel aastatel kasutati maasikate hallituse vältimiseks vinklotsoliini-nimelist ühendit. See ühend rikub hormonaalse tasakaalu ja pärsib testosterooni tootmist. Loomkatsetel on tuvastatud, et see ühend pärsib rottidel viljakust. Vinklotsoliini kasutamine keelati Euroopa Liidus 2007. aastal. Väljaspool ELi aga on see laialt kasutusel.

Viljatust põhjustavad veel sajad eri ühendid, mis on Euroopa Liidus kasutusel. Eriti probleemseid aineid on kokku 106. Asjatundjate arvates on kemikaalid vähemalt osaliselt süüdi meeste viljakuse languses. Võimalus on ka see, et kahju on sündinud juba palju varem ning kahjulikud ühendid on sattunud meeste organismi emapiima kaudu. 80ndatel aastatel oli näiteks naiste rinnapiimas väga palju dioksiine. Dioksiinid tekivad tööstuses ja kaovad organismist väga aeglaselt. Meeste viljakus pannakse paika juba lapsepõlves. Kriitilised perioodid on looteiga, varajane lapsepõlv ja puberteedile eelnev aeg. Praegused pered kannatavad niisiis eelnevate põlvkondade teadmatuse tõttu.

Kahjulikest ainetest loobumine pole lihtne. Paljud kemikaalid on nii kasulikud, et neist ei raatsita loobuda. Kuni aga meeste viljatuse põhjus pole täpsemalt teada, on raske ka leida mingit abinõud selle vastu. Kokkuvõttes võib aga selline areng minna väga kalliks maksma.

Pyry Young ei voi ehkä koskaan saada omia lapsia – miesten hedelmällisyys on romahtanut ja syytä arvaillaan edelleen

Jonkun on annettava vaikeille asioille kasvot. Se voin yhtä hyvin olla minä. Pyry Youngilla on asiat päällisin puolin hyvin. Hänellä on ystäviä, harrastuksia, mukava asunto Helsingin keskustassa. Yksi iso asia kuitenkin puuttuu. Young on 37-vuotias ja valmis isäksi. On ollut jo pitkään. – Perheen perustaminen on aina ollut itsestäänselvyys.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Kole lugu: meeste viljakus on Soomes järsult langenud, põhjust ei teata appeared first on eestinen.

Loe otse allikast