Silt: tehnika

Geenius, RSS
Ridango teenusetoes korduma jäävaid tööülesandeid ei ole

Kristjan Oja teekond Ridangos algas siis, kui ta vanpuhkusel olles uut ja põnevat tööd otsima hakkas ning tuttavalt Ridango kohta palju head kuulis. Väljastpoolt vaadatuna tundus Ridango Kristjanile kütkestav ja start-upiliku kultuuriga koht – esmamulje läks täppi ning täna on Kristjan oma valikuga väga rahul. Mida ta Ridangos täpslt teeb ja kuidas näeb välja Ridango klientide teenindamine?

Loe “Ridango teenusetoes korduma jäävaid tööülesandeid ei ole” täispikka artiklit portaalist Digigeenius.

Allikas

Geenius, RSS
Terviseamet hakkas informeerima inimesi, kelle andmed sattusid küberründajate kätte

eameti (TA) nimel on tänase jooksul e-kirja saanud need , kelle andmed langesid hiljuti avalikustatud küberrünnaku ohvriks. Kirjas on toodud välja, et rünadajate kätte sattusid kirja saaja andmed, mis ta edastas ametile telefonivestluse käigus öeldu ning ka see, kui keegi teine pidas teda lähikontaktseks.

Loe “Terviseamet hakkas informeerima inimesi, kelle andmed sattusid küberründajate kätte” täispikka artiklit portaalist Digigeenius.

Allikas

Geenius, RSS
Tallinna Tehnikaülikool ja Synlab Eesti alustasid koostööd kliiniliste kiirtestide väljaarendamiseks

a Tehnikaülii rektor Tiit Land ja SYNLAB OÜ juhatuse esimees Rainar Aamisepp sõlmisid koostöölepingu uute diagnostikameetodite ja seadmete väljatöötamiseks. Koostöö eesmärgiks on eelkõige SARS-CoV-2 nakkuse kliiniliste ja patsiendimanuste kiiride väljatöötamine. Uudse meetodiga kiir on mõeldud eelkõige perearstidele ja mitte koduseks kasutamiseks. Kiiriga saab määrata lisaks e olsolule ka selle kontsentratsiooni.

Loe “Tallinna Tehnikaülikool ja Synlab Eesti alustasid koostööd kliiniliste kiirtestide väljaarendamiseks” täispikka artiklit portaalist Digigeenius.

Allikas

Nõmme, Tallinna uudised
«Roheliste väravate tänav» avab nõmmekate aiad ja kutsub hoovikontsertidele

r: Gerli Ramler

“Roheliste väravate tänav” 2018. (foto: Gert )
Juba kümnendat korda aset leidva traditsioonilise kogukonnapeo «Roheliste väravate tänava» põhirõhk on avatud aedades toimuvatel kontsertidel, näitustel, kohvikutel ja ekskursioonidel. Samuti on avatud restaureerimistelk, rohevahetus ning tänavalaat. Üritus toimub pühapäeval, 26. mail kella 10–16 Jannseni puiestiku raudteepoolsel küljel.

«Proovisime eelmisel aastal, kuidas inimestele meeldib, kui suure lava asemel jagada esinejad hoovidesse, ning saime ülimalt head tagasisidet nii avatud aedade omanikelt kui ka külastajatelt. tõesti naudivad pis ringi hubaseid koosviibimisi,» ütleb kogukonnapeo idee autor ja eestvedaja Ülle Mitt ühendusest Loov .

Sellest inspiratsiooni saades jagati ka tänavu esinejad aedadesse ning avatud hoove on rekordiliselt palju – üle 30. Täpsem kava ilmub ürituse kodulehel ja sotsiaalmeedias ning on saadaval kohapeal infotelgis, mis asub tänavu J. V. Jannseni ja Põllu tänava nurgal.

Väikese tutvustusena võib üles lugeda mõned avatud aiad: J. V. Jannseni 9a kohvikus astub üles laulja Henry Laks, Voolu tänav 37 on avatud BOSSA& JAZZi hoov, kus esineb duo Margus & Holger Koot ning lisaks on võimalus tutvuda väikese arboreetumiga. Hõimu tänav 30 on avatud hoovikohvik ja toimub rohevahetus, kus saab osta, müüa ja vahetada huvitavaid taimi.

Põllu 71 suurel terrassil saab keskpäeval kuulata a Tehnikaülii puhkpilliorkestri kontserti ning Hõimu 15 hoovis esineb Sulev Võrno oma autorikavaga. Jannseni 22/Põllu 110 asuva maja ja Jannseni tänava ajalugu tutvustavad käsitöömüügi ja kohviku kõrvale maja ehitanud Rudolf ja Linda Sõrmus ning nende kolm järeltulevat põlvkonda. Ajaloohuvilistel on kindlasti põnev ka näha ülesvõtteid Olevi tänava elust-olust aastatel 1930–1939 – näitus on avatud Olevi tänav 16.

Voolu 23 on avatud Adrenaliini lasteõu, kus tegevust leiab nii pistele kui ka suurtele, näiteks töötoad, batuudiralli, disko ja jooga. Loomulikult on kohal ka esinejad: lastelaulustuudio Bel Canto ja Pärimusi juhendaja Marika Moks, huvii lapsed ning Triibuvurru tantsulapsed. Voolu 17b avatud hoovikohvik ootab jooga- ja pilatesehuvilisi koos treenima. Põllu 71 astub üles tantsustuudio Alhambra.

Lasteala ja restaureerimise päevatelk

«Kõiki esinejaid ja hoove ei jõua üles lugeda, kuid kindlasti on kohal ka noorte naiste koor Kevad ja Von Glehni teatri improtrupp, J. V. Jannseni tänaval on avatud restaureerimise päevatelk ning toimuvad põnevad loengud, näiteks aednik Airi Elb tutvustab söödavaid lilli aias ning bioloog Tõnu Ploompuu räägib aedade rohelisest elurikkusest,» tutvustab Mitt.

Hoovid on avatud J. V. Jannseni, Olevi, Hõimu, Põllu, Künni, Voolu, Raudtee, Ränduri, Saha tänava ning Olevi põigu puiestiku lähedusse asuvatel osadel. Olulisel kohal on kogukonnapeol restaureerimine ja taaskasutus, mida veab seltsi asutajaliige Eve Saar koos restaureerimisfirmaga Tuuni Ka. Taastatakse vana mööblit ja kuna juhtumisi on 26. mai tituleeritud vanade akende päevaks, saavad huvilised näpunäiteid ja nii teoorias kui ka praktikas proovida vana akna puhastamist, kittimist ja mitut moodi taaskasutamist.

Lapsed saavad päevast rõõmu tunda lastealal, kus kohalik Brontotuba korraldab mänge ja lusti pakub Piduvanker oma tuntud headuses, samuti toimub vinge maakunsti töötuba. Lisaks saavad põnnid oma esimesed kauplemiskogemused lastekirbukal ning lapsevantel on võimalus nautida unikaalse Fun ja Zen Stuudio aaluseid trenne ja töötube. Kohal on turvalist liiklemist ja liiklusohutust propageeriv maanteeamet ning WIMA tsiklinaised oma heategevusliku Moto-Muttide Puhvetiga, mille kõrval asub mootorrattaparkla.

«Roheliste väravate tänavat» korraldab ühendus Loov . Projekti rahastatakse kohaliku omaalgatuse programmist ja linnaosa e abiga.

Loe otse allikast

Teadus
USA teadlased muundasid mõtted eristatavaks kõneks

teadlased nuputasid välja, kuidas muuta kõneks inimeste lihtsamat sorti mõtteid. Kuigi esialgu võimaldab eristada vaid numbreid, võib terendada kaugs tulevikus ka võimalus mõtete ajju kirjutamiseks, ennustab R2 kommentaaris Kristjan Port.

Tehnoloogiline tulevik võib tuua olukorra, milles lausub sõber teisele, et ta teab, mida too mõtleb. Näiliselt võib sast situatsiooni tänagi kohata, aga siis on protsessi sisuks vaistul põhinev oletus. Kirjeldatavas tulevikus teaks sõbra käes olev masin, mida mõtleb teise pea. Vählt selle mõtlemise osas, milles kasutatakse sõnu.

Näiteks kui öeldakse, et räägitakse oma mõtetes. Taolisest seadmest oleks kasu, kui see on kas kõnevõimetu patsiendi eest hoolitseva arsti või sõbra käes. Halvem, kui taoline võimalus võetakse kasutusele jõustruktuurides, näiteks inimeste ülekuulamiseks. Päris hull oleks sattuda mõtteid lugeva poepidaja juurde.

Öeldu pole enam fantaasia, sest kirjeldatud võimalusele viitavad -s Columbia Üliis läbiviidud katsed, mille käigus õnnestus lugeda ajusignaale ja muuta need reaalseks tekstiks. Eksperimentide seeria eesmärk oli seotud muu hulgas kadunud astrofüüsik Stephen Hawkingi elu räsinud amütroopse lateraalse skleroosi ehk ASL-i või insuldist taastuvate patsientidega suhtlusvõimaluse loomiseks.

Uuringu idee lähtus eeldusest, et rääkiva või isegi rääkimisele mõtleva inimese ajus tärkavad teatud asukoha ja aja suhetega ehk mittejuhuslikud signaalid. Uurijad keskendusid ajuoperatsioonile suunatud epilepsia patsientidele. Kasutades võimalust ettenähtud operatsiooni ajal registreerida otse ajupinnal tekkivaid signaale, lasti patsiendil kuulata erinevate inimeste esitatud kõnefragmente. Kõnelejate intonatsiooni erinevus võimaldas eristada sõnade tähenduse või kõlaga seotud kindlaid mustreid. Esialgselt kasutati sõnadena lihtsalt numbreid nullist üheksani.

Kuulamise ajal ajus tekkinud signaalid edastati masinõppealgoritmi jooksutavale arvutil, ehk sisuliselt signaalidest sõnafragmente otsivale tehisintellektile. Analoogset tehnoloogiat kasutavad tänaseks juba paljudesse kodudesse jõudnud inimkõnest soove eristavad Amazoni või Google’i loodud nutiterminalid. Antud juhul ei õppinud masin otseselt kõnet, vaid selle aseainena ajusignaale. Lõppeesmärk oli seostada patsiendi ajus sündinud signaalimustrid talle esitatud sõnadega.

Lõpuks paluti masinal sõna otseses mõttes öelda, mida võiks ajusignaalid selle arvates tähistada. Masina kõnesüntesaator kordas selgelt eristatavaid numbreid. Testimaks, kas inimesed saavad masina sõnadest õigesti aru, paluti real vabatahtlikel kuulata, mida lausub neile masinlik hääl ajust kogutud signaalide põhjal. Testi tulemusel kuulutati arusaadavaks 75 protsenti masina pomisetud või mõmisetud sõnadest.

Edust kantuna kavatsetakse järgmiseks katset korrata juba keeruliste sõnadega. Teadlasi kannab lootus, et nad saavad katsetada kõnevõime kaotanud isiku ajju istutatud signaale koguvat implantaati. Näiteks kui patsient soovib vett juua, piisab sellele mõtlemisest ja peagi lausub kõnesüntesaatori hääl t soovi.

Võimalik, et taolise kõnevõimet taastava tehnoloogia kasutusega kaasneva efektina saame teada, kas ja kuivõrd on sõnade moodustamine korraldatud inimeste peades sasel moel. Siis ei pea peast kellegi mõtete lugemiseks läbima esmalt masinõppe etappi, mille käigus selgitatakse välja, kuidas moodustab sõnu see konkreetne isik.

Järelikult võib juba varjamatult mängida mõttega, saselt loetava tekstina avalikkusele lugemiseks pakkunud ulmekirjanikega, et tulevikus ei peagi enam suud avama. Suhtlus toimub ajude omavahelises kommunikatsioonis. Ainukeseks eeltingimuseks on siis vastava seadme sisse lülitamine. Loomulikult, kui riik lubab seda üleüldse välja lülitada. Sellisel juhul oleks personaalse mõttevabaduse vastusammuks salakeele kasutamine.

Paraku, kui tehnoloogia oskab mõtteid lugeda, siis sama võimekuse teisest otsast paistab mõtete kirjutamise potentsiaal. Mõtelge nüüd ise, mida võiks see inimese elus muuta. Täna võite veel julglt mõtelda.

Allikas