Silt: soome

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
Hull lugu: sajad vaktsineeritud meedikud on Indoneesias haigestunud koroonasse, kuus neist on surnud

Indoneesias on üle 350 vaktsineeritud meediku haigestunud sse. Haigestunud on nii arstid kui muud meditsiinitöötajad.

Kümned vaktsineeritud meedikud on seoses ga sattunud haiglasse, neil on olnud kõrge palavik ja hingamisraskused, vahendab Reuters.

Viis vaktsineeritud arsti ja üks haiglaõde on juba surnud sse.

Nakatunud on vaktsineeritud Indoneesias kasutatud Hiina päritolu vaktsiiniga Sinovac. Nüüd on asjatundjad mures, kuivõrd hästi ikka vad vaktsiinid eri evariantide vastu.

Indoneesias on inimesi vaktsineeritud samamoodi nagu Euroopas: kõigepealt vaktsineeriti jaanuarikuus ära meedikud.

Indoneesias levib Delta ehk variant. Praegu pole veel teada, kuidas b Sinovaci vaktsiin selle variandi vastu. a terviseorganisatsioon WHO on kiitnud Sinovaci vaktsiini kasutamise heaks. Ühtlasi on WHO soovitanud Indoneesias karmistada piiranguid.

The post Hull lugu: sajad vaktsineeritud meedikud on Indoneesias haigestunud koroonasse, kuus neist on surnud appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
Mida värki? Maskid ja muud piirangud jäävad seoses koroonaga igaveseks?

Kuigi ed üle räägivad piirangute kaotamisest, siis räägib siseinfo hoopis midagi muud: maskid ja on selleks, et jääda.

Briti e siseinfo kohaselt ollakse üha enam veendumusel, et on tulnud selleks, et jääda ja sellega peab harjuma. Ühtlasi tähendab see seda, et isegi pärast piirangute leevendamist jääb alles maski, isolatsiooni nõue ning karantiin pärast reisimist, vahendab Daily Mail.

Briti e siseinfo kohaselt jäävad alles ka peale 19. juulit, mil lubati Inglismaal kaotada. See tähendab, et näomaski kandmine, kodus töötamine ja reisimisega seotud isolatsioon jäävad igavesti kestma.

Inglismaal kasvab kiiresti ga nakatumiste arv ja kardetakse, et kasvama hakkab ka surmajuhtumite arv. Piirangute kaotamise edasilükkamisega loodetakse säästa tuhandeid inimelusid. Kuu ajaga loodetakse kahe doosiga ära vaktsineerida kõik ohustatud inimesed ja üle 50-aastased.

Ühtlasi tahetakse muuta vastu vaktsineerimine likuks hooldekodude töötajatele. See tähendab, et 1,5 miljonit inimest peavad Inglismaal end laskma 16 nädala jooksul ära vaktsineerida, vastasel korral kaotavad nad töö.

Leaked Whitehall document hints at ‘the new normal’ after July 19

Boris Johnson is facing the prospect of a damaging revolt by dozens of MPs in crucial lockdown vote tonight Government all-but guaranteed victory as Labour is backing the move but opposition seems to be growing Leaked Whitehall document has suggested that a number of restriction will stay even after new July 19 date A leaked document gave a glimpse of the UK’s potential ‘new normal’ today with facemasks, working from home and travel quarantine rules set to stay beyond July 19.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Mida värki? Maskid ja muud piirangud jäävad seoses koroonaga igaveseks? appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Uudised, Välisuudised
Soome poekett võtab kasutusele „parim enne”-kastid ja müüd neid 2 euroga – siiani tegeles sellega Lidl

Helsingi piirkonna ja Uusimaa S-marketites hakatakse müüma 2-euroseid „parim enne”-kaste, kus on riknemisohus puu- ja juurviljad ning tähtaja piiril leivatooted.

Selliseid kaste hakatakse müüma kokku ligi 60 HOK-Elanto S-marketites. Kast riknemisohus toiduainetega maksab 2 eurot, vahendab MTV.

Idee pole uus, sest Lidl kasutab Soomes sarnast asja juba üle aasta. Lidli „parim enne” kastid said väga popiks 2020. aastal.

Sarnaselt Lidliga sõltub kastide sisu nädalapäevast ja hooajast. Kastide kasutamise idee tuleb vajadusest vähendada äraviskamisele mineva toidu kogust.

S-grupist antakse teada, et kehva välimusega puu- ja juurviljad sobivad näiteks smuutide, ühepajatoitude, suppide ja salatite tegemiseks. Leibvatoodete puhul kogutakse kastidesse kokku need, mille tähtaeg hakkab lähenema. Gluteenivabadest toodetest tehakse eraldi kastid.

Seni on S-marketid riknemisohus kaupa kasutanud oma toidukohtades toorainena või annetanud toiduabisse.

The post Soome poekett võtab kasutusele „parim enne”-kastid ja müüd neid 2 euroga – siiani tegeles sellega Lidl appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Uudised, Välisuudised
Soomes eemaldatakse müügilt populaarsed sääsepeletajad Thermacell

matkatarvete poekett Partioaitta oy eemaldas müügil populaarsed sääsepeletajad Thermacell, kuna sotsiaalmeedias edastatud info kohaselt võivad need olla keskkonnale ohtlikud.

Partioaitta info kohaselt eemaldati tooted müügilt ettevaatusabinõuna. Ettevõte soovib saada toodete keskkonnamõju kohta lisainfot, vhendab Yle.

Partioaitta palub toote maaletooja käest lisainfot selle ohutuse kohta. Kui info toote keskkonnakahjulikkuse kohta ei vasta tõele, kaalutakse toote müügile tagasi võtmist.

Thermacelli maaletooja ettevõte Proviter oy andis teada, et toode on saanud Soome ohutus- ja kemikaaliameti Tukes heakskiidu. Kasutusjuhendi kohaselt on toode ohutu nii inimesele, keskkonnale kui putukatele. Maaletooja teada on vaid üks ettevõte, mis toote müügilt eemaldas.

Soome metsakeskuse veebi Luontoon.fi andmetel on aga aurustuvate putukamürkide nagu Thermacell toimeaine mürgine nii veeloomadele kui tolmeldajatele. Neid aineid ei tohiks kasutada veekogude, õitsvate taimede ega tolmeldavate putukate pesade lähedal.

Thermacell toodetele on müügil ka kandekotid, aga need on mõeldud vaid transpordiks. Nüüd püütakse välja selgitada, kas toote kasutusjuhendi ja müügisõnumite vahel on vastuolusid.

Tänavusel suvel on Soomes olnud sääski eriti palju, seetõttu ostetakse rohkem sääsetõrjevahendeid. Thermacelli sääsepeletajat, milles kasutatakse putukamürki pralletriin on reklaamitud eriti palju.

Seadmes kasutatakse pralletriinipadjakesi, mida kuumutatakse butaani gaasiga. Kui padi soojeneb, siis toimeaine aurustub. Seadme ümber moodustuva „kaitseala” suurus on 20 ruutmeetrit.

Sääskede jaoks on pralletriin närvimürk, mis toob kaasa kiire surma. Aine on väga mürgine ka kaladele. Inimesele on aine mürgine alla neelates ja sisse hingates.

Pralletriini kasutatakse ka Raidi elektrilises sääsepeletajas Liquid Electric. Raid palub inimestel seadme sisu ja pakend viia ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti.

Sama ainet kasutatakse ka mitmetes putukatõrje spreides.

Pralletriin on sünteetiline putukamürk, mis meenutab mõnede krüsanteemide eritatavat putukatõrjet. Tööstuslikes seadmetes on toimeainet palju rohkem.

Sääsepeletaja toimeaine on väga ohtlik. Kuigi see pole ohtlik inimesele, on see väga ohtlik kaladele, konnadele ja tolmeldajatele, ütles Jyväskylä ülikooli keemiaprofessor Petri Pihko. Tema väitel on asjatundjad imestanud, miks seda ainet kasutatakse.

Pihko väitel on ühes padjakeses nii palju toimeainet, et see võib tappa miljoneid mesilasi. Praktikas sellist olukorda ilmselt ette ei tule, aga selline võimalus on olemas. Pihko ise selliseid auruteid ei kasuta. Tal oli see, aga loobus sellest keskkonnamõju tõttu. Müügil on ka teisi tõrjevahendeid, mis on samuti mürgised, aga mitte nii tugevad nagu pralletriin. Pihko ütles, et parem on saada mõni sutsakas ja teada, et võib ka edaspidi korjata metsast mustikaid ja murakaid.

Suositut Thermacell-hyttystorjuntalaitteet vedetään pois myynnistä Partioaitassa – yhtiön mukaan kyseessä on varotoimenpide

Partioaitta on tehnyt laitteiden maahantuojalle selvityspyynnön. Sosiaalisessa mediassa on viikonlopun ja alkuviikon aikana esitetty väitteitä, joiden mukaan Thermacell-hyttystorjuntalaitteet ovat haitallisia ympäristölle. Retkeily- ja ulkoiluvarusteisiin erikoistunut Partioaitta oy on vetänyt myynnistä Thermacell-hyttystorjuntalaitteet. Viikonlopun ja alkuviikon aikana sosiaalisessa mediassa on esitetty väitteitä, joiden mukaan laitteet voivat olla haitallisia ympäristölle.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Soomes eemaldatakse müügilt populaarsed sääsepeletajad Thermacell appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Eestinen, Kultuur, Majandus, Tervis, Uudised, Välisuudised
Veel paarkümmend aastat tagasi polnud Soomes kellelgi depressiooni, nüüd aga peetakse haiguseks seda, kui elus vähegi viltu veab

Inimesed on hakanud pidama oma raskemaid eluperioode haiguseks, räägib teadlane. Seetõttu on depressioonist saanud levinud haigus.

Praegu pannakse kiire tööelu või üksinduse puhul diagnoosiks depressioon ja hakatakse seda tablettidega ravima, kuigi lahendus võib peituda hoopis mujal kui tabletipurgis. Ühiskonna struktuursed probleemid pannakse depressiooni diagnoosiga inimese süüks, leiab Soome kultuuriajaloolane Annastiika Mäkilä.

Kümmekond aastat tagasi sai depressiooni diagnoosi üks Mäkilä tuttavatest. See oli üllatav, sest Mäkilä arvates polnud sel inimesel depressiooni. See teema jäi kripeldama ja Mäkilä hakkas depressiooni asja põhjalikumalt uurima. Selgus, et lühikese ajaga on arusaam depressioonist väga palju muutunud, vahendab Helsingin Sanomat.

Veel 1980-1990ndatel aastatel ei peetud depressiooni haiguseks. Kriis elus nagu lähedase või töö kaotus võis inimese aastaks voodisse aheldada. Seda ei peetud aga haiguseks, vaid üheks elu faasiks, mis möödub. Haiguseks peeti neid juhtumeid, mille puhul inimene sattus haiglasse.

Arusaam depressioonist hakkas aga muutuma eelmise aastatuhande lõpus. See kajastub ka statistikas: depressiooniga seotud haigushüvitiste hulk kahekordistus vahemikus 1993-2003.

Kasv ei tulnud sellest, et soomlased oleksid end halvemini tundnud, vaid sellest, et depressiooni hakati rohkem diagnoosima. Muutus sai alguses USA-st, kus võeti 1980. aastal kasutusele nn DSM III diagnoosi kriteerium. Soomes võeti see kasutusele 1987. aastal.

Nii näiteks lisandus 8 uut tunnust, mille põhjal sai depressiooni diagnoosi panna: söögiisu puudumine või suurenenud söögiisu, unetus või liigne unisus, psühhomotooriline kiirustamine või aeglus, vähene energia, väärtusetuse tunne, keskendumisraskused ja korduvad surmamõtted. Depressiooni sai diagnoosida, kui inimesel oli 4 tunnust ja need olid esinenud 2 nädala jooksul.

Lisaks kriteeriumide muutusele lisandus veel üks asi, mis võimaldas rohkem depressiooni määrata. See oli nn serotoniini hüpotees. Selle järgi oli depressiooni põhjuseks serotoniini puudus. Sellest omakorda tekkis arusaam, et on olemas haiguse nimega depressioon, mille puhul avalduvad teatud vaevused ja mille põhjus on bioloogiline ja mida on võimalik tuvastada.

Uue arusaama järgi hakati depressiooni puhul rohkem keskenduma vaevustele. Haiguse põhjustel polnud enam mingit tähtsust. Kui varem peeti depressiooni keskkonna või eluoluga seotud haiguseks, siis 1980-1990ndatel sai sellest inimese enda ajukeemiaga seotud haigus. Ühtlasi tähendas see seda, et üha enam soomlasi sai depressiooni diagnoosi.

Pärast seda saabus ka ideoloogiline muutus: kui varem peeti depressiooniks raskeid juhtumeid, siis nüüd sai depressioonist haigus, mis võib esineda ihaühel. Depressioonist sai levinud haigus.

Mäkilä leiab, et muutusel on nii positiivne kui negatiivne külg. Positiivne on see, et vaimsele tervisele pööratakse rohkem tähelepanu. Vaimse tervise probleemidelt on kadunud stigma, neist juletakse rohkem rääkida. Depressioonist on sanaud levinud haigus.

Aga see – haiguse lai levik on ka negatiivne asi, kuna depressiooniks peetakse igasugust kehva enesetunnet või eluraskusi. Põhjuseks on liigne keskendumine diagnoosile. Selleks, et abi saada, vajavad ravisüsteem, koolid ja kindlustusfirmad diagnoosi. Näiteks tööalase kurnatusega ei saa jääda haiguspuhkusele, aga kui panna depressiooni diagnoos, siis on see võimalik.

Ühtlasi paneb see mõtlema, kas väsimus ja kurbus on ebanormaalsed. Praegusel ajal peetakse normaalseks seda, kui inimene on kogu aeg täies elujõus, rõõmus ja efektiivne. Vastasel korral pannakse diagnoos.

Üks asi veel muutus seoses depressiooni diagnoosimise kriteeriumide muutusega: üha vähem pööratakse tähelepanu sotsiaalsetele ja ühiskondlikele teguritele. Paljud struktuursed probleemid nagu inimeste vähene kaasatus, rassism või tööelu probleemid on muutunud inimeste vaimse tervise probleemideks.

Näiteks kui inimene on kogenud terve elu enda ümber rassismi, on selge, et see tekitab masendust. Kas seda peaks aga ravima tablettidega, või on vaja mingeid muid muutuseid. Sama nähtus on koroonakriisi puhul, kus distantsõpe ja kokkusaamiste piiramine on suurendanud noortel rahulolematust. On selge, et noored tunnevad end halvasti, kui peavad olema üksi kodus. Kas seepärast on vaja hakata neil depressiooini ravima, või on vajalikud muud ühiskondlikud muutused.

Henkilö | Vielä 20 vuotta sitten oli erikoista, jos joku kertoi olevansa masentunut, mutta sitten tapahtui käänne – “Ihmiset ovat alkaneet pitää vaikeita elämänvaiheita sairautena”, sanoo tutkija

Työelämän kiireen tai yksinäisyyden aiheuttamat vaikeudet diagnosoidaan masennukseksi, vaikka apu voisi löytyä muualta kuin lääkepurkista, sanoo masennuksen kulttuurihistoriaa tutkinut Annastiina Mäkilä. “Rakenteelliset ongelmat sysätään nykyään yksilön ongelmiksi.” Kymmenen vuotta sitten tutkija Annastiina Mäkilän läheinen sai masennusdiagnoosin. Tämä hämmästytti Mäkilää. Läheisellä oli oireita, joita Mäkilä ei maallikkona yhdistänyt masennukseen.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Veel paarkümmend aastat tagasi polnud Soomes kellelgi depressiooni, nüüd aga peetakse haiguseks seda, kui elus vähegi viltu veab appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Uudised, Välisuudised
Veider lugu: India koroonaohver ärkas matustel ellu

76-aastane koroonaohver ärkas matustel ellu vaid mõni hetk enne kremeerimist. Pere arvas enne seda, et eakas naine on surnud.

Naisel nimega Shakuntala Gaikwad tuvastati koroona eelmisel nädalal. Naine oli tahetud viia Baramati linnas asuvasse Silver Jubilee haiglasse, aga teda ei võetud vastu, kuna haigla oli täis, vahendab Yahoo.

Kuni pere ootas kiirabi, kaotas naine teadvuse, mistõttu arvas pere, et ta on surnud ja hakkas ette valmistama kremeerimist.

Mõni hetk enne tuhastamist ärkas aga tuleriidale pandud naine ellu ja hakkas paaniliselt nutma. Kohalik politsei kinnitas juhtunut. Peale seda viidi naine haiglasse.

valitsus on andnud lähedastele juhised, kuidas koroonahaigeid kremeerida. Eile aga tekitab üks rahvasaadik elevust, kui teatas, et koroona vastu aitab lehma virtsa joomine. Ühtlasi teatas rahvasaadik Pragya Thakur, et lehma virts on kopsurohi.

arstid on hoiatanud inimesi, kes määrivad end kokku lehma sõnniku ja virtsaga, kuna see võib nakkuse levikut kiirendada.

An elderly Indian woman whose family believed she had died from COVID-19 was moments from being cremated when she opened her eyes and began crying

A woman in , believed to have died from COVID-19, woke up moments before her own cremation. The 76-year-old was already on a funeral bier when she woke up crying, shocking family members. The woman tested positive for COVID-19 several days ago, but her current condition is unknown.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Veider lugu: India koroonaohver ärkas matustel ellu appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Uudised, Välisuudised
16-aastane soomlanna taotles ise vanemate juurest ära võtmist – lõpetas suhted mainipuleerivate vanematega, kes pidasid last haigeks

Maria (nimi muudetud) sattus lastekodusse, kuna tema vanemad mõtlesid välja valesid selle kohta, et tütar on haige ja vajab abi. Noor naine sai aga koolis suurepäraselt hakkama, tal oli palju hobisid ja tal läks ka muidu väga hästi.

Maria on varsti paarikümneaastane noor naine. Praegu õpib ta ülikoolis õigusteadust ja saab iseseisvalt hakkama, vahendab MTV.

Tal läks juba lapsena koolis väga hästi ja tal olid sõbrad. Ta tegeles muusika ja tantsuga. Väljapoole paistis kõik suurepärane ja tundus, et kõik on hästi.

Peres paistis ka muidu väljapoole kõik hästi. Maria vanemad olid kõrgharidusega ja oma töös tunnustatud. Vanem õde õppis samuti hästi. Tegelikkuses polnud aga asjad nii ilusad, kui väljapoole paistis.

Vanemad tülitsesid omavahel palju. Pärast nuttu ja karjumist elati end välja laste peal. Isa oli agressiivne ja Maria väitel valitses kodus pidev hirmu õhkkond. Vahel lõi isa ema nii, et tütred seda nägid.

Kui lapsed olid väiksed, pani isa neid karistuseks keldrisse kinni, kui nad halvasti käitusid. Kodune õudus kestis 10 aastat. Maria hakkas koduse õhkkonna eest pagemiseks tegelema kaheksa eri harrastusega. Vanem õde hakkas sõpradega rohkem aega veetma.

Teisme-eas hakkas Maria aru saama, et isa polnud temaga käitunud nagu päris isa. Kui Maria hakkas 16-aastaselt varem toimunut meenutama, siis tulid meelde asjad, millest ta parema meelega poleks tahtnud teada. Isa oli tütrele lähenenud ja teda katsunud. Isa kohtles last liiga intiimselt, viisil, kuidas vanemad tavaliselt lastega ei käitu. Lisaks oli isa armukade poiste peale.

Maria rääkis toona asjast ka emale. Ema ja ka isa uus naine teadsid kõike, aga ei sekkunud, kuna ei tahtnud rikkuda suhteid isaga. Maria hakkas seetõttu ise abi otsima.

Maria rääkis, et isa suhtus kõikidesse meeldivalt, välja arvatud tema ja ema. Seetõttu ei suutnud keegi uskuda, kuidas inimene võib muutuda nelja seina vahel. Pere sees oli isa kõike kontrolliv. Isa kontrollis ema terve Maria lapsepõlve jooksul.

Maria vanemad lahutasid tervelt kolm korda tema lapsepõlve jooksul. Maria lohutas lahutavat ema ja püüdis teda toetada. Kaks korda kolisid isa ja ema kokku tagasi, kuigi lapsed seda ei soovinud. Ema nuttis isa taga veel aastaid. Ta oli tihti haiguspuhkusel. Emast sai nõndaviisi märter, kelle eest lapsed pidid hoolitsema terve lapsepõlve jooksul. Vanematelt lapsed tuge ei saanud.

Maria räägib, et õppis juba varakult, et kodus ei olnud vastutustundlikke täiskasvanud inimesi, kes oleks laste eest hoolitsenud. Ta ütles mitmel korral vanematele, et tegelikkuses nad lastest ei hooli ja ei suhtu neisse lugupidavalt. Selle peale kehitasid vanemad ainult õlgu.

Vanemad võtsid Mariat tihti kaasa seltskondlikele üritustele. Mariale hakkas tunduma, et ta on mingi näituse-eksponaat. Sõprade vanemad kiitsid tema saavutusi ja õnnestumisi, aga kodus oli vanemate suhtumine vastupidine. Laps oli vanemate jaoks ainult vahend.

Maria vanemad puutusid seoses tööga kokku ka lastekaitsega. See aga rikkus ära pere-elu. Algul hakkasid vanemad ise Mariat „ravima”. Tütre kohta tehti kodus psühhoanalüüsi ja talle anti teada, milline ta on ja mis tal viga on. Maria ise teadis, et tema vanemad eksisid. Kuigi tütar tegeles spordiga ja tal oli palju hobisid, oli see vanemate arvates sundkäitumine. Kui tütar mängis klaverit ja lõi ise muusikat, oli see vanemate arvates märk liigsest pühendumisest.

Vanemate arvates oli Maria probleemne ja haige laps. Nende vastuoluliste märkuste tõttu hakkas Marial pea ringi käima. Vanemate jutt ei läinud kokku sellega, mida ta ise tundis ja koges. Ema arvates olid tal toitumisprobleemid ja ärevushäire, kuigi ta ise midagi sellist ei täheldanud. Ta oli vaid veidi häbelik ja kodune elu tekitas masendust. Maria väitel on väga halb, kui lapse tegevust niimoodi pidevalt valesti tõlgendatakse. See on lapse suhtes vaimne vägivald.

Teismelisena olid Marial tihti paanikahood ja kõhukrambid. Kodus olemine tekitas masendust ja ta hakkas tegelema mitmete hobidega. Tal olid isegi enesetapumõtted, millest rääkis oma emale. Ema aga teda ei kuulanud. Siis helistas tütar ise lastekaitsesse, et abi paluda. Pärast seda sulgesid vanemad ta mitmeks kuuks lastekodusse, kuna see oli nende viis tütart kontrollida.

Vanemad rääkisid ametivõimudele oma loo lapse olukorra kohta. Ametivõimud võtsid selle peale ühendust lastekaitsega. 16-aastane tüdruk võeti kiirkorras pere juurest ära. Ta pandi esialgu noorte vastuvõtukeskusesse ja siis noortekodusse.

Tüdruk oli selle peale šokeeritud. Viielise õpilasena, kel olid mitmed huvialad, paigutati ta kokku narkosõltuvuses noortega, kes vandusid ja rääkisid narkootikumidest ning toime pandud röövidest. Tüdruk sai šoki, kuna polnud varem millegi sellisega kokku puutunud. Ta ei saanud aru, kuidas tema paigutamine sellisesse kohta aitab kaasa vanemate sobimatu käitumise lõpetamisele.

Maria muutus varasemast vaiksemaks ja nuttis palju. Algul tundus talle, et on sattunud vanglasse. Teda intervjueeriti ja uuriti palju, kuna vanemad olid väitnud, et tema olukord on halb. Vanemad manipuleerisid ka sotsiaaltöötajatega. Vanemad kasutasid ära oma ametipositsiooni ja kasutasid lastekaitset vahendina oma tütre vastu.

Maria kohtus pere juurest äravõtmise ajal noortekodu psühholoogiga. Lisaks käis ta omal algatusel ja oma raha eest kohtumas lastepsühhiaatriga. Mõlema asjatundja arvamused tüdrukust olid ühesugused. Psühholoog tuvastas pärast 5 korda Mariaga kohtumist, et tüdrukul pole mingeid probleeme nagu psühhoos või enesetapumõtted. Marial polnud probleeme vaimse tervise ega toitumisega. Lisaks sai tüdruk suurepäraselt hakkama koolis ja oma hobidega.

Psühhiaatri arvamus oli sama. Tüdruk polnud masendunud ega stressis. Vestlustest ei tulnud välja vaimse tervise probleeme. Head olukorda peegeldavad Maria suurepärane õpiedukus ja mitmete loovate hobidega tegelemine. See tähendab, et ei psühholoog ega psühhiaater ei leidnud midagi, mis oleks kinnitanud vanemate väiteid lapse kohta.

Vanemad aga ajasid oma asja edasi ning edastasid lastekaitsele arvamusi psühhiaatritelt, kes polnud lapsega isegi kohtunud. Lisaks nõudsid nad, et laps pandaks ravile kinnisesse asutusse. Maria kohta kirjutasid arvamusi isegi peretuttavad. Vanemate nõudmised ja väited muutusid absurdseteks.

Ema arvates oli tütrel anoreksia, taandareng, dissotsiatsioon, Stockholmi sündroom, bipolaarne häire, mäluprobleemid, radikaliseerumine ja vägivaldsus. Keegi teine polnud aga Maria puhul midagi sellist täheldanud.

Noortekodus hakkas Maria olukord vähehaaval paranema, kuna ta ei puutunud enam kokku koduse ahistava õhkkonnaga ja ta sai olla vanematest eemal. Ta sai rohkem keskenduda õppimisele. Gümnaasiumis suurenes tüdruku enesekindlus ja paranes füüsiline olukord. Kui ta käis noortekodust kodus puhkusel, halvenes olukord kohe. Kodus olid jätkuvalt pidevad tülid. Olukord oli veel hullem kui oli siis, kui ta kodust lahkus.

Maria läks ise sotsiaaltöötaja juurde ja rääkis, et ta tahab kodust eemale pikemaks ajaks. Maria võeti taas kiirkorras kodust ära. Maria katkestas omal soovil suhted vanematega 16-aastaselt. Ta võeti pere juurest ära, mida ta oli ise soovinud. Ema üritas seda takistada, aga see ei õnnestunud, kuna Maria oli vastu.

Ema saatis tütrele sõnumeid, et ta naaseks vanemate juurde, aga ametlikult ta lapse koju tulekut ei taotlenud. Samal ajal rääkis ema lastekaitsele, et tütre tegevust tuleks rohkem piirata ja sundida teda suhtlema oma vanematega.

Gümnaasiumi lõpetas Maria suurepärase tulemusega, tema keskmine hinne oli 9,5. Kooli ja hobidega läks kõik hästi, aga Maria oli pettunud selles, kuidas lastekaitse ja sotsiaaltöötajad suhtusid tema vanematesse ja nende väidetesse. Lastekaitses ei käsitletud üldse vanemate tegevust. Selle asemel otsiti kogu aeg vigu tütres.

Pärast täisealiseks saamist kolis Maria noortekodust omaette üüripinnale elama. Pärast gümnaasiumi pääses ta kohe ülikooli ja nüüd ta õpib ülikoolis ja tegeleb muusikaga. Noorel naisel on palju parem, kui ta ei pea vanematega kokku puutuma. Vanemad aga pole teda rahule jätnud.

Maria on salastanud oma aadressi ja telefoni, aga vanemad on need välja uurinud. Ta peab vanemate tegevust häirivaks. Nad levitavad tütre kohta igasuguseid jutte. Tütar peab hoidma oma elu vanemate eest salajas, et vanemad ei saaks saboteerida. Nüüd õigusteadust õppides on aru saanud, et vanemate tegevuses on kuriteo tunnused.

Vanemad on kasutanud oma tegevuses ka sugulaste abi. Ema sõnumid algavad alati armastuse avaldusega. Tütar on vanematelt palunud, et ta rahule jäetaks, aga vanemad pole sellest aru saanud. Vanemad võtsid tütrelt tema pärandiraha kolm päev enne 18-aastaseks saamist. Raha oli säästukindlustuse kontol ja tütar ei saa aru, kuidas vanemad sellele juurde pääsesid ja miks nad seda tegid. Õde sai sama summa, kui sai 18-aastaseks.

Pärast lastekodust ärakolimist on Maria kohtunud oma emaga näost näkku vaid ühe korra. Ema oli mangunud kokkusaamist ja lõpuks tütar nõustus. See oli aga viga. Kohtumine jäi lühikeseks, kuna sellest ei tulnud midagi välja. Tütar tahtis emalt vastuseid oma küsimustele. Ta oleks tahtnud teada, miks nad olid isaga tütre vastu nii halvad ja väitsid, et tütar on haige. Ema tunnistas seda alles siis, kui tütar rääkis, et on sellest lugenud lastekaitsele esitatud dokumentidest. Lõpuks aga ema eitas taas kõike.

Oma isaga kohtus Maria viimati kaks aastat tagasi. Tütar teab, et vanemad on hirmul oma maine, töö ja karjääri pärast. Neil oleks hirmus häbi, kui inimesed teada saavad, et nad pole oma laste eest hoolitsemisega hakkama saanud. Maria on aga õnnelik, et sai lõpuks oma elu peale.

Vahel tulevad Mariale vanad asjad meelde. Ta elab lapsepõlve traumasid veel pikalt läbi, aga vaimselt on ta vabam ja tunneb end paremini kui kunagi varem. Maria väitel näitab tema juhtum, et väärkohtlemine ei pruugi alati olla füüsiline ja nähtav. Teda väärkoheldi terve tema lapsepõlve aja ja ta oli vaimse vägivalla ohver, aga keegi ei sekkunud.

The post 16-aastane soomlanna taotles ise vanemate juurest ära võtmist – lõpetas suhted mainipuleerivate vanematega, kes pidasid last haigeks appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
KUUM SISEINFO: Soome valitsus tahab muuta piiriületuse mudelit, et välistada nakkuse jõudmine riiki

valitsus tahab lekkinud siseinfo kohaselt muuta senist piiriületuse mudelit, et veelgi tõhusamalt välistada nakkuse jõudmine riiki.

Kavas on hakata edaspidi nõudma kahte koroonatesti, mille vahele jääb kohustuslik karantiini periood. Nimelt on selgunud, et ühest testist peale Soome sisenemist ei piisa, nakkuse leviku vältimiseks on vaja kahte testi. Teisest testist keeldujaid võidakse hakata trahvima, vahendab Iltalehti.

Valitsuse plaani kohaselt tahetakse piirikontrollist ELi sisepiiril loobuda juunikuus. Muudatustega on seetõttu kiire, kui epideemia olukord ja vaktsineeritus kulgevad ootuspäraselt.

Valitsuse siseinfo andmetel on küllalt tõenäoline, et tulevikus nõutakse Soome sisenemisel kahte testi: üks vahetult enne või pärast sisenemist ja teine mõne aja pärast. Sarnane süsteem toimib ka praegu, aga probleemiks on see, et paljud inimesed ei lähe teist testi tegema, samuti on neid inimesi raske tabada. Piiril on antud ka valesid isiku- ja elukoha andmeid.

Valitsus kaalub nüüd sanktsioonide kehtestamist, kui piiriületajad ei lähe teist testi tegema. Kui teist testi tegema ei minda, võib see olla tervisekaitse väärtegu, mille eest võidakse määrata karistuseks rahatrahv või kuni 3 kuu pikkune vangistus.

Soome terviseameti andmetel vähendab enne Soome sisenemist 48-72 tundi tehtud koroonatest nakkuse leviku tõenäosust 10-20 protsenti. Kui aga test teha Soome saabudes, vähendab see nakkuse levikut 50 protsenti. Kui aga teha teine test 72 tundi peale Soome saabumist, vähendab see nakkuse levikut 50-60 protsenti, kui testide vahel ei olda vabatahtlikus karantiinis. Kui aga järgida kahe testi vahel karantiini, väheneb nakkuse levik 96 protsenti.

Praegu peavad kõik Soome saabujad minema koroonatesti tegema, aga sellest võidakse vabastada, kui test on tehtud vahetult enne Soome saabumist lähteriigis. Pärast testimist piiril tuleb teha vähemalt 72 tunni möödudes teine test. Vahepeal tuleb olla omaalgatuslikus karantiinis.

Kui isik keeldub piiril tervisekontrollist, võivad terviseametnikud paluda politseilt või piirivalvelt abi tervisekontrolli läbiviimiseks. ekontrollist keeldujale võidakse määrtata 14 päeva pikkune kohustuslik karantiin. Lisaks võib tervisekontrollist keeldumisel järgneda rahatrahv või kuni 3 kuu pikkune vangistus.

Praegune mudel töötab hästi praeguse piiriületuse mahu juures, kui aga maht kasvab, siis praegune süsteem koormusele vastu ei pea. Praegu tuvastatakse piiriületajatel ligi 100 nakatumist nädalas.

Valitsus arutab seda, kes peaks teste piiriületusel kontrollima, sest kui piirangud kaovad ja mahud kasvavad, siis ei jõua piirivalve seda enam teha. Valitsuse hinnangul ei ole pisteline kontroll piisavalt tõhus, aga seda võimalust ei välistata.

Valitsus uurib ka seda, kas negatiivse testi nõudmist piiril saab Euroopa Liidu riikide elanikele kohustuslikuks teha. Parlamendi põhiseaduskomisjon pole ses asjas lõplikku seisukohta veel kujundanud. Tõenäoliselt ei saaks Soomes elavatelt inimestelt testi tegemist nõuda.

Praegu nõuavad Finnair ja laevafirmad Soome sõitjatelt negatiivse koroonatesti ettenäitamist, seda terviseameti soovituse alusel. Piiril käib testimine ja tervisekontrioll kohalike võimuorganite otsuse alusel. Seaduses aga Soome sisenemise testi nõuet pole.

IL:n tiedot: Tällaisia malleja hallitus pohtii rajoille – toisen testin välttäneille jopa sakkoja

THL on arvioinut, että ennen maahan saapumista tehtävä koronatesti laskee jatkotartuntojen riskiä vain noin 10-20 prosenttia. Jos kahden testin välissä ei noudata omaehtoista karanteenia, jatkotartunnat vähentyvät THL:n arvion mukaan 50-60 prosenttia. THL:n mukaan jatkotartunnat vähenevät 96 prosenttia, jos käytössä on kaksi testiä, joiden välissä on omaehtoinen karanteeni.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post KUUM SISEINFO: Soome valitsus tahab muuta piiriületuse mudelit, et välistada nakkuse jõudmine riiki appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Uudised, Välisuudised
KOPSUROHI: Indias on hakatud koroonat ravima lehmasõnnikuga

Ravimite ja hapniku puudumisel on inimesed hakanud s viimases hädas ravima koroonat lehmasõnnikuga.

arstid aga hoiatavad inimesi, kes end lehma sõnniku või virtsaga kokku määrivad, lootuses sellega koroonat ravida, vahendab Daily Mail.

s on hakanud inimesed end koroona raviks lehma sõnnikuga kokku määrima ja siis pesevad selle piimaga maha. Arstid aga hoiatavad, et selline tegevus võib nakkuse levikut kiirendada.

Hindud on aga veendunud, et püha looma lehma sõnnik tugevdab immuunsust ning aitab nõnda nii haigestumist vältida kui koroonat ravida.

Inimesed kasutavad sõnnikut, kuna eelmisel aastal olid sõnnikus püherdanud inimesed end väidetavalt koroonast terveks ravinud. Sõnniku-usku olevat isegi mõned arstid.

Lehma sõnniku raviomadused pole teaduslikult tõestatud, aga seda on ravimeetodina s kasutatud sajandeid. Arstid aga kardavad nüüd, et koos sõnnikuga võivad loomadelt hakata inimestele veel haigused üle kanduma, sarnaselt koroonaga, mis on samuti pärit loomadelt.

Indian doctors warn against using COW DUNG to cure Covid-19

’s Covid crisis shows few signs of slowing, with almost 330,000 new cases today and 3,900 deaths as healthcare system remains stretched As a result, some have turned to alternative ‘cures’ such as bathing in cow dung Some Hindus believe the feces from a cow – a holy animal –

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post KOPSUROHI: Indias on hakatud koroonat ravima lehmasõnnikuga appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
KARM: koroona India mutatsioon on 60 protsenti nakkavam kui Briti variant ja 260 protsenti nakkavam kui algne Wuhani koroona, muutub peagi valitsevaks maailmas

s möllav koroona mutatsioon on teadlaste väitel 60 protsenti nakkavam kui Briti variant ja 260 protsenti ehk 2,6 korda nakkavam kui algne, Hiinas Wuhanis levima hakanud koroona.

Belgia KU Leuveni ülikooli bioloog ja biostatistik, professor Tom Wenseleers märkis sotsiaalmeedias, et koroonaviiruse variant B1617.2 levib 60 protsenti kiiremini kui Briti variant. Tänu kiirele leviku muutub see peagi dominantseks tüveks, vahendab Daily Mail.

Professor Wenseleers märkis, et uus tüvi on s tõrjunud lühikese ajaga kõrvale kõik teised variandid.

Andmed näitavad, et variant levib väga kiiresti ka Ühendkuningriigis. Londonis moodustab see variant juba 40 protsenti nakatumistest ja muutub peatselt domineerivaks variandiks.

Professor Wenseleers märkis, et Briti variant oli umbes 1,6 korda kergemini nakkav kui algne Wuhani tüvi. tüvi on aga 2,6 korda nakkavam kui algne Wuhani tüvi.

Professor Wenseleersi väitel levib variant kiiresti ka seetõttu, et suudab varasemast immuunsusest läbi murda. Uuringud on näidanud, et see variant suudab läbi murda nii vaktsiinide kui haiguse läbipõdemisega saadud immuunsusest. See tähendab, et paljud inimesed nakatuvad uuesti ning viirus hakkab levima juba vaktsineeritud inimeste hulgas. Esialgsetel andmetel aga ei suuda viirus levida vaktsineeritud elanikkonna hulgas massiliselt. Professor Wenseleersi väitel pole viiruse levik aga probleem, sest vaktsiin hoiab ära raskekujulise haigestumise.

Inglismaal peetakse uut varianti peamiseks ohuteguriks, miks ei saa veel piiranguid oluliselt leevendada. Senine elu näitab, et uued variandid võivad põhjustada plahvatuse siis, kui seda osatakse kõige vähem oodata. Nii juhtus see Briti mutatsiooniga B.1.1.7 ja nii on juhtumas mutatsiooniga.

Ingise asjatundjad peavad varianti väga ohtlikuks ja see võib plahvatuslikult levima hakata, kui piiranguid leevendada. Professor Graham Medley prognoosis, et kui vaktsiinid peavad ja uusi variante juurde ei tule, võib normaalsem elu saabuda käesoleva, 2021. aasta lõpus.

Indian variant could spread 60% faster than UK strain, expert claims

Government experts fear the n B.1.617.2 variant may be more transmissible than dominant Kent strain KU Leuven biologist Professor Tom Wenseleers said it appeared to be 60% more transmissible in early data SAGE advisers admitted in a meeting last week that ‘early indications’ are that it spreads faster Kent variant

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post KARM: koroona India mutatsioon on 60 protsenti nakkavam kui Briti variant ja 260 protsenti nakkavam kui algne Wuhani koroona, muutub peagi valitsevaks maailmas appeared first on eestinen.

Loe otse allikast