Silt: politsei

Eestinen, Uudised, Välisuudised
Soome politsei hoiatab WhatsAppi pettuse eest, mis võimaldab konto üle võtta

Soome politsei uurib mitmeid suhtlusrakenduse WhatsAppi pettusi, mille tulemusel on kasutajad kaotanud kontrolli oma konto üle.

Asi näeb välja nii, et kasutajale saadetakse tuttavalt telefoninumbrilt 6 numbrist koosnev kood, mida kasutatakse ära konto kaaperdamiseks, vahendab Ilta-Sanomat.

Ründaja kasutab üle võetud WhatsAppi kontot selleks, et petukirja edasi saata. Kui saad 6-kohalise koodi WhatsAppi kaudu tuttavalt numbrilt, ära saada vastust WhatsAppi, vaid tavalise SMS-i kaudu ja hoiata numbri omanikku.

Kaaperdatud konto tagasi enda valdusse saamine on lihtne. Pärast WhatsAppi telefonis avamist saadab rakendus SMS-i kaudu uue 6-kohalise koodi. Peale koodi uuesti telefoni sisestamist saab konto tagasi ja konto kaaperdaja logitakse kontolt automaatselt välja.

Kuivõrd WhatsAppi sõnumid salvestatakse telefonis ning turvakoopiad asuvad isiklikul pilvekontol, siis ei pääse ründaja ligi varem saadetud ja vastu võetud sõnumitele. Küll aga võib ründaja osaleda sinu nime all vestlustes ja saata edasi petukirja.

Poliisi: Suomalaisten WhatsApp-tilejä kaapattu – varo tätä viestiä

Puhelimeen tekstiviestillä tullutta numerokoodia ei pidä lähettää kenellekään. Se mahdollistaa WhatsApp-tilin kaappaamisen. Sisä-Suomen poliisilaitoksella on tutkittavana useita WhatsApp-tilien kaappauksia, poliisi kertoo tiedotteessa. WhatsApp-tili kaapataan siten, että tuttu pyytää uhria toimittamaan kiireellisesti 6-numeroisen koodin, joka lähetetään uhrin puhelimeen. Hyökkääjä tilaa samanaikaisesti vahvistuskoodin uhrin matkapuhelimeen. Tätä tekstiviestitse tullutta koodia käytetään WhatsApp-tilin kaappaamisessa ja siirtämisessä toiseen laitteeseen.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Soome politsei hoiatab WhatsAppi pettuse eest, mis võimaldab konto üle võtta appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Ajalugu, Eesti
EESTI WABARIIGI RIKKAD | Ärinaine, kelle tehasest sai nõukogude trikotaažitööstuse uhkus
Betty ja tema poja Maxi ettevõttega liideti mitu väikekäitist ja ühendettevõttele pandi ENSV rahvakomissaride nõukogu 1940. aasta 29. novembri otsusega nimeks Marat.
Betty ja tema poja Maxi ettevõttega liideti mitu väikekäitist ja ühendettevõttele pandi ENSV rahvakomissaride nõukogu 1940. aasta 29. novembri otsusega nimeks Marat.

Betty ja tema poja Maxi ettevõttega liideti mitu väikekäitist ja ühendettevõttele pandi ENSV rahvakomissaride nõukogu 1940. aasta 29. novembri otsusega nimeks Marat.[/caption]

 

Kes oli see tänapäeval enamikule tundmatu energiline naine, keda omal ajal nimetati koguni üheks Eesti rikkamaks äridaamiks? Tema 1940. aastal natsionaliseeritud tehases sättis end sisse Marati trikotaažitööstus, mille toodangut mäletavad ja on kandnud ilmselt kõik kunagise ENSV elanikud.

Esimesed sammud isa riideäris

Betty Besprosvanny (neiupõlvenimega Betty Kofkin) sündis 6. detsembril 1887 Pärnus. Tema isa, põlisest Valgevene juutide perekonnast pärit Zale Kofkin õppis Peterburis rätsepmeistriks, kolis seejärel 1878 Pärnusse ja abiellus seal. Zale Kofkin pidas Pärnus riideäri, kus Betty oli abiks juba Pärnu tütarlaste gümnaasiumis õppides.

Üheks sõjaeelse Eesti vabariigi rikkamaks naiseks peetud Betty Besprosvanny (1887–1941) langes holokausti ohvriks. Ta hukati koos oma minia Eva ning viieaastase ja kolmeaastase lapselapsega.
Üheks sõjaeelse Eesti vabariigi rikkamaks naiseks peetud Betty Besprosvanny (1887–1941) langes holokausti ohvriks. Ta hukati koos oma minia Eva ning viieaastase ja kolmeaastase lapselapsega.
FOTO: REPRO

1905 abiellus vaevu 18-aastane Betty Samuel Besprosvaniega (1878?1934), kes oli esiotsa olnud samuti ametis Zale Kofkini riideäris, kuid asutas siis oma ettevõtte, mis kandis pikka ja uhket nime: Pudu-, moodi- ja koetud kaupade suurladu – Samuel Besprosvanie. Aasta pärast abiellumist sündis neil poeg Max (1906?1983). Juba Pärnu perioodil püüdis Betty ka ise korraldada riide valmistamist ja avas kaupluse juures väikese kudumiskäitise.

1907 kolis noor perekond Tallinna ja avas aadressil Pärnu mnt 20 oma pudu- ja riidekaupluse. Kuna äri läks hästi, koliti 1912. aastal uutesse ja suurematesse ruumidesse Suur-Karja 12. Kaupluses müüdi peamiselt pudu- ja riidekaupu, jalatseid ja välismaalt toodud villast lõnga, mida kohalikud käsitöölised väga hindasid. Ajast ette rutates tasub mainida, et aastaid hiljem laiendati äri ka kõrvalmajja Suur-Karja 14, mida praegused tallinlased teavad Ivo Nikkolo hiljuti suletud rõivapoe järgi.

Bettyst saab ärijuht

1921. aastal sai Bettyst mehe kõrval ettevõtte ärijuht. Just tema algatusel võeti poodi müüki kudumeid, mille käsitöölised olid teinud Betty hangitud lõngast. Sealt tekkiski mõte asutada oma kudumisvabrik.

1926. aasta alguses ostis siis veel Samuel Besprosvanie nime kandnud ettevõte Saksamaalt oma esimese uue mehaanilise kudumismasina, et hakata ise trikooesemeid tootma. Esiotsa ikka veel sealsamas Suur-Karja kaupluse tagaruumides. Järgmisel aastal soetati villaste silmkoeesemete valmistamiseks veel kümmekond väikest kudumismasinat, mis pandi tööle palgatud töötajate kodudes või Tallinna vanalinnas üüritud ruumides (näiteks Viru tänaval). Kuid sellestki ei piisanud, sest nõudlus kudumite järele aina kasvas. Kiire kasv tekitas paraku konkurentides kadedust.

1926. aastal ostis ettevõte Saksamaalt esimese uue mehaanilise kudumismasina.

Sekkuvad politsei ja riigiametnikud

1928. aasta jaanuaris sai Besprosvaniede pere tööstusliku äri tunnistuse, mis lubas püsti panna juba omaette kudumisäri. Töötajate arv oli selleks ajaks kasvanud juba üle kümne. Besprosvanied ei jätnud neid sugugi saatuse hooleks: töötajad kindlustati Tallinna haigekassas ja kindlustusühingus.

Sama aasta mais saabus Saksamaalt esimene elektriline kudumismasin. Besprosvaniede äritegevust lähemalt uurinud ajaloolane Toivo Jullinen on ajakirja Kleio 1991. aasta neljandas numbris kirjutanud, et see äratas kaubandus-tööstusministeeriumi tööstusosakonna tähelepanu ning politseil paluti selgitada, millega Besprosvanied õieti tegelevad.

Besprosvanie rõivaäri asus Suur-Karja 12 ja Suur-Karja 14 hoones. Kaupluses müüdi peamiselt pudu- ja riidekaupa, jalatseid ja välismaalt toodud villast lõnga, mida kohalikud käsitöölised väga hindasid.
Besprosvanie rõivaäri asus Suur-Karja 12 ja Suur-Karja 14 hoones. Kaupluses müüdi peamiselt pudu- ja riidekaupa, jalatseid ja välismaalt toodud villast lõnga, mida kohalikud käsitöölised väga hindasid.

„Juurdlusel selgus, et Samuel Besprosvanie kudumistööstus kuulub kesktööstuse (viis kuni üheksateist töölist) järku, kuid selle sisseseadmiseks puudub nõutav luba. Vastavalt ettekirjutusele tuli see muretseda ühe kuu jooksul. Samuel Besprosvanie püüdis ennast välja vabandada suur-, kesk- ja väiketööstuse seaduse vähese tundmisega ning lubas kohe tegevusloa taotleda,” kirjutab Jullinen.

Sama aasta 20. augustil tutvus tootmisega Tallinna linnavalitsuse komisjon, kelle arvates polnud loa andmiseks takistusi. Kaubandus-tööstusministeerium andis Tallinnas Suur-Karja 12 asunud kudumistööstusele tegutsemisloa 3. septembril 1928.

Besprosvaniest saab Besprosvanny

Juulis 1931 kujundati Samuel Besprosvanie kudumistööstus ümber aktsiaseltsiks Samuel Besprosvanie. 1933, kui Samueli tervis halvenes ja ta jäi halvatuna voodisse, sai Bettyst asjaajaja-direktor ehk tänapäeva mõistes tegevjuht. 1934. aastal Samuel suri.

Ettevõttega liitus ka poeg Max, kes pärast Tallinna vene gümnaasiumi lõpetamist oli õppinud Prahas saksa tehnikaülikoolis ja Viini kõrgemas kaubanduskoolis. Tõsi, Max oli vanemate äris jõudumööda kaasa löönud varemgi, õpingute vaheaegadel. Peale selle oli ta lühikest aega töötanud praktikandina Tallinna Aktsiapangas, kuid pühendus siis täienisti isa ja ema loodud ettevõttele. Seda enam, et ettevõte andis siis tööd juba 80–90 inimesele. Mais 1934 astus Max isa Samueli asemel ka aktsiaseltsi juhatuse liikmeks.

Kuna äri oli jõudsalt laienenud ja vajas suuremaid ruume, oli Betty eraisikuna ostnud 80 000 krooni eest kinnistu Tartu mnt ja Laulupeo tänava nurgal (praegune Tartu mnt 63 / Laulupeo 2). Varem oli seal tegutsenud 1930. aasta lõpus pankrotti läinud Estoking ehk Ühendatud Saapa- ja Nahavabrikud, kuid hoone müüs vaid mõneks nädalaks selle omanikuks saanud Pikalaenu Pank.

1928. aasta 29. juuni ajalehes Waba Maa avaldatud kuulutus
1928. aasta 29. juuni ajalehes Waba Maa avaldatud kuulutus

Asjaolu, et Betty ostis kinnistu eraisikuna, oli ilmselt seotud aktsiaseltsi Samuel Besprosvanie likvideerimismenetlusega ja selle käigus ilmnenud maksuvõlgadega. Probleem lahenes pärast seda, kui Betty oli lasknud nimetatud võlad ümber vormistada oma isiklikeks võlgadeks. Enne seda, mais 1935 pidi ta aga seda majandusministeeriumile selgitama: „Aktsiaseltsi likvideerimine käesoleval juhul ei tähenda sugugi ettevõtte lõpetamist, vaid koguni ümberpöördult. Kavatsetud on ettevõtte üleminek täisühingu kätte minu ja minu poja isikus.”

Sealt alates hakkas Betty kasutama nimekuju Besprosvanny. Ka Samueli hauasambal Rahumäe juudi kalmistul seisab sama nimi.

Poeg Maxil õnnestus imekombel sõjaajast eluga pääseda.

Kiire areng ja veel kiirem lõpp

Pärast ruumide kohandamist osteti juurde uusi silmkoemasinaid ning tootmismaht ja müügitulu aina kasvas. Kogu toodang müüdi ettevõtte enda Tallinna, Tartu ja Viljandi kauplustes. Töötajate arv suurenes koos kaupluste personaliga juba jõudsalt üle kahesaja. Bettyt peeti sel ajal üheks Eesti rikkamaks naiseks. Paraku ei halastanud saatus Bettyle ega tema perele.

Marati peahoonet Tallinnas Tartu maanteel ehtis nõukogude ajal ja hulk aastaid hiljemgi loosung „Au tööle!”.
Marati peahoonet Tallinnas Tartu maanteel ehtis nõukogude ajal ja hulk aastaid hiljemgi loosung „Au tööle!”.FOTO: PILLE-RIIN PREGEL

1940. aasta juunipöördega alanud Nõukogude okupatsiooni ajal natsionaliseeriti Besprosvannyle kuulunud käitis riigivolikogus 1940. aasta 23. juulil vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel. Augustis-septembris 1940 koostatud natsionaliseerimistoimikus on peale ettevõtte vara üksipulgi üles loetud ka Betty enda ja tema poja Maxi vara. Max on oma allkirjaga kinnitanud: „Minul pole kunagi olnud mingit kindlat palka, sest olin senini kaasomanik. Raha äraelamiseks sain oma emalt Betty Besprosvannylt. [- – -] Samuti polnud minul mingeid kapitale äris, kuna kõik kuulus minu emale.”

Betty, kellelt nõuti ettevõtte kasumilt tulumaksu tasumist, kinnitas aga oma allkirjaga: „Kuna annan riigile üle ühe absoluutselt elujõulise ja ajakohase ettevõtte, milline varustatud vajalikkude toorainetega, abimaterjalide ja valmiskaupadega, ühtlasi ka oma enda kapitalidega, siis julgen loota, et suurem osa minule määratud tulumaksust saab natsionaliseeritud ettevõtte poolt tasutud.”

Maxist sai lihttööline

Betty ja Maxi ettevõttega liideti mitu väikekäitist ja ühendettevõttele pandi ENSV rahvakomissaride nõukogu 1940. aasta 29. novembri otsusega nimeks Marat. Märkimisväärne on, et koos Bettyga juhatusse kuulunud Max vormistati natsionaliseeritud ettevõttes lihttööliseks.

Marati ajalugu algab 1926. aastast, mil Samuel Besprosvanie nime kandnud ettevõte ostis Saksamaalt esimese uue mehaanilise kudumismasina, et hakata trikooesemeid tootma.
Marati ajalugu algab 1926. aastast, mil Samuel Besprosvanie nime kandnud ettevõte ostis Saksamaalt esimese uue mehaanilise kudumismasina, et hakata trikooesemeid tootma. FOTO: ANDRES PUTTING

1941. aasta sügisel, juba Saksa okupatsiooni ajal, langes Betty holokausti ohvriks: ta hukati koos Maxi abikaasa Eva ning nende laste, viieaastase Sami ja kolmeaastase Salikaga. Nende mälestuseks on Rahumäe juudi kalmistule pandud hauatähised. Samas puhkab ka poeg Max (1906?1983), kel imekombel õnnestus sõjaaeg üle elada.

 

Max abiellus pärast sõda uuesti ja tal sündis poeg Siimu (1947?2011), kes kandis oma ema järgi perekonnanime Loogma. 1990. aastate alguses taotles Siimu Loogma Tartu maantee kinnistu tagastamist, kuid Tiit Vähi valitsuse korraldusega 30. aprillist 1996 jäeti see taotlus rahuldamata põhjendusega, et tagastava hoone „eraldamine Marati tootmiskompleksist teeks võimatuks selle kui ühtse terviku kasutamise”.

Hotelliärimees Alexander Kofkin on Betty noorema venna Simon Kofkini poeg.
Hotelliärimees Alexander Kofkin on Betty noorema venna Simon Kofkini poeg.
SER

Marat kolis juba aastaid tagasi oma tootmise Tartu maanteelt minema. Juulis 2014 nimetati AS Marat ümber osaühinguks Patricia, mille põhitegevus ei ole enam trikotaažitootmine, vaid kinnisvara üürileandmine ja käitlemine.

 

Allikas

Anekdoodid
Politseinik teeb veoautojuhile trahvi

Politsei peab maanteel veoauto kinni ja väidab, et selle koorem on halvasti peal ja osa isegi maha pudenenud.

Veokajuht soovitab politseile minna pätte püüdma, selle asemel, et ausat töömeest kiusata.

Politseinik aga ei jäta jonni ja teeb trahvi, mille veoautojuht kohtus vaidlustab.

Kohtus alustab veokajuht selgitust toimunu kohta:

“Olin parasjagu teed liivatamas, kui politsei…”

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
JÕHKER: Soomes elav eestlane viidi vägisi koroonatesti tegema (lisatud video)

Soomes elav eestlane Merike viidi vägisi koroonatesti tegema. Ta viidi eile 1. märtsil 2021 oma kodust Iisalmist politsei poolt käeraudades vägisi kaasa ja viidi haiglasse, kus tema ninaneelust võeti vägisi PCR-proov, kuigi ta üritas väita, et tal on haigus, mis põhjustab kergesti verejooksu.

Soome poliitik Ossi Tiihonen on pannud asja kohta üles video oma veebi. Videos kurdab ettevõtjana tegutsev naine teda kinni hoidvatele politseinikele, et teda üritatakse tappa.

Merike on jätkuvalt Iisalmi haiglas suletud osakonnas ja teda ei lasta tulema. Ta veetis haiglas voodi külge aheldatuna terve ööpäeva. Käerauad on sooninud randmete sisse sinised vaod. Teda on korduvalt üritatud kägistada.

Merike ütles, et võttis videosse ka politsei tungimise tema koju enne käeraudade panekut, aga politsei võttis tema telefoni ära ja eemaldas selle video. Veebis olev video on filmitud Merikese tütre poolt. Tütar on juhtunust šokis.

Merike oli enda väitel kogu aeg koostööaldis kuni selle juhtumini, aga ta ei tahtnud, et talle tehakse vägisi koroonatest, mis ohustab tema tervist. Test tehti seoses kokkupuutega nakatunuga. Temalt on vastu tahtmist võetud haiglas ka vereproove. Mingeid dokumente talle pole selle kohta antud, politseinikud ega arstid pole end tutvustanud.

Merike on õnneks saanud paluda juriidilist abi. Praeguse info põhjal tehakse kõigi juhtunus osalenud politseinike, arstide ja õdede kohta kuriteoteated. Merikese kehalist puutumatust on rikutud julmal viisil.

Ossi Tiihonen omalt poolt küsib selle peale, kas Nürnbergi seadused on arstidele tuttavad. Need loodi selleks, et inimesi ei saaks meditsiinilistel põhjustel ära kasutada. Kuidas arstid millegi sellisega kaasa läksid?

All on video asja kohta:

The post JÕHKER: Soomes elav eestlane viidi vägisi koroonatesti tegema (lisatud video) appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Tõnis Kõrvits 75: «Armastus tõi mu Nõmmele ja ma olen rahul.»

Autor: Jukko Nooni

Tõnis Kõrvits. (foto: Jukko Nooni)
16. augustil tähistab 75. sünnipäeva muusik, helilooja ja arranžeerija Tõnis Kõrvits. Tema töö ja loominguga on ilmselt kokku puutunud väga suur osa eestlastest kas laulupeol, televisiooni või raadio vahendusel.
Kesklinnast pärit ja Westholmi gümnaasiumi lõpetanud Tõnis Kõrvits on Nõmmel elanud üle 50 aasta. «Armastus tõi mu siia ja ma olen rahul,» lausus ta. Tõnise isa oli helilooja ja muusikateadlane, tema vennad on muusikud, poeg Tõnu on samuti tuntud helilooja.

Kõrvitsa sõnul on Nõmmel loominguliseks tööks inspireeriv keskkond. «Mu töölaua aken on aia poole. Talvel toimetavad seal tihased ja muud linnud ning oravad.»

Pea iga päev võib teda kohata Nõmme turul. «Nõmme turg on lemmikkoht. Kui hommikul tööd teha ja noote kirjutada, siis on turulkäimine mõnus keskpäevane jalutuskäik, heas mõttes kohustus,» rääkis helilooja, kes ostetud toidukraamist pärast ka ise maitsvad road valmistab.

Kuna Kõrvits puutus muusikaga tihedalt kokku juba lapsepõlves, õppis lastemuusikakoolis viiulit, mängis juba noorukina Kustas Kikerpuu bändis, tundub mõneti üllatuslik, et konservatooriumi asemel valis ta esialgu hoopis teise eriala ning on muusikas end täiendanud iseõppimise teel. «Lisaks muusikale huvitusin paljudest muudest asjadest ning seetõttu sattusingi Tartu ülikooli hoopis füüsikat õppima. Kaks aastat õppisin, kuid siis tuli sõjaväekutse ning tuli teha manööver, et saaksin ajateenistuseks väeosa orkestrisse. Saingi. Algul mängisin seal trummi, siis puhkpille,» meenutas ta.

Põhitööks arranžeerimine

Pärast teenistust ta Tartusse enam tagasi ei läinud. «Südametunnistus mind igatahes ei piina, et füüsika seljataha jäi ja end muusikale pühendasin. Hea sõber akadeemik Agu Laisk, kes ise toona altsaksofoni mängis, ütles, et elu raputab kõik mehed omale kohale, ja nii see muusika jäi,» sõnas Kõrvits.

«Pärast sõjaväge kutsus Kustas Kikerpuu mind oma bändi tagasi. See oli sama ansambel, mis sai üldtuntuks saatega «Horoskoop». Samal ajal alustasin tööd Eesti Televisiooni noortesaadete toimetuses, kus üks legendaarsemaid saatesarju oli «Kanal 13»,» meenutas ta.

Pärast televisiooni hakkas Kõrvits raadios kuuldemängudele muusikalisi kujundusi tegema, samal ajal mängides pilli varietees, restoranides, mitmes bändis ja Eesti Raadio estraadiorkestris. «Minu põhiinstrumentideks jäid nii kitarr kui basskitarr, samuti klaver.»

«Minu helilooming saigi alguse televisioonis ja raadios töötades, senimaani olin arranžeerija, kuid siis hakkas tellimusi tulema,» ütles Kõrvits tagasihoidlikult. Ta on kirjutanud muusika näiteks lastelavastusele «Mõmmi aabits», samuti on mitmele põlvkonnale teada-tuntud tema Leopoldi laul 1980. aastate populaarsest lastesaatest «Kõige suurem sõber» või «Õnneseen», mis sai tuntuks nelja-aastase Maarja-Liis Ilusa ja Jaanus Nõgisto esituses.

Tõnis Kõrvits peab oma põhitööks arranžeerimist, mis meeldib talle kõige enam. «Enne uue töö juurde asumist teen endale selgeks tausta. Kui vaja arranžeerida rahvapilliansamblile, siis peab enne uurima rahvamuusikat, sümfoonilise muusika puhul sümfoonilise ja džässi puhul džässmuusika nippe,» selgitas ta.

Umbes 700 lugu

Tõnis Kõrvits on arranžeerinud ja orkestreerinud mitmesugustele koosseisudele alates rahvapilliansamblitest, lõpetades sümfooniaorkestritega – kõigile, kes nende kahe vahele jäävad. ERSO, Tallinna Kammerorkester, rahvusooper Estonia, Vanemuine, Estonian Dream Big Band, kui lugeda üles vaid mõned orkestrid, kes Tõnis Kõrvitsa seadeid või orkestreeringuid esitanud on.

Viimasel laulupeol oli 72 laulust seitse Tõnis Kõrvitsa seatud. «2012. aastal tegi ERSO kaks jõulukontserti minu seatud muusikaga, kaks aastat tagasi esitasid Tallinna Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Belgias ja Hollandis oma jõulukavas samuti minu seatud jõululaule.» Eesti Raadio fonoteegis on umbes 700 lugu, mis on Kõrvitsa seatud või komponeeritud. Selle selgitasid raadiojaamad välja viis aastat tagasi, kui Tõnis Kõrvits tähistas oma 70. sünnipäeva.

Kõrvits on siiani loominguliselt väga viljakas, samuti õpetab ta Otsa koolis rütmimuusika kompositsiooni aluseid. See pole Kõrvitsale esimene kord noori muusikuid juhendada. «Esimest korda kutsus mind aastaid tagasi õpetama Uno Naissoo. Kui hakkad õpetama, siis saad ise ka pooled asjad selgeks, mis seni olid tunnetatavad. Praegu õpetades tunnen umbes samamoodi. Otsa kooli lõpetajad on väga kõrge tasemega, täiesti arvestatavad muusikud. Suu jääb lihtsalt lahti, kuidas noored suudavad muusikaliselt väljendada,» arvab ta.

Tõnis Kõrvitsa 75. sünnipäeva puhul korraldab Puhkpillimuusika Koda 25. septembril kell 19 Estonia kontserdisaalis juubelikontserdi «Õnneseen», kus tuleb esitusele valik autori originaalloomingust ning tema loodud seadetest. Kontserdil esinevad Ivo Linna, Eesti Raadio Laste Laulustuudio laululapsed, Harjumaa Keelpilliorkester, Politsei- ja Piirivalveorkester, Kaitseväe Orkester ja Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli puhkpilliorkester. Dirigendid on Kadri Hunt, Kaie Tanner, Harry Illak, Peeter Saan, Hando Põldmäe, Teet Raik, Ott Kask ja Sirly Illak-Oluvere.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Nõmme Kevade perepäev Pääsküla kooli hoovis

Autor: Liisa Salak

(foto: Jukko Nooni)
Laupäeval, 25. mail on Nõmme Kevade raames kolm suurt ettevõtmist. Päeva alustab kell 11 Liis Lemsalu trio kontsert Pääsküla raba vaatetornis ja lõpetab kell 18 algav filmiõhtu Vabaduse pargis. Nende kahe ürituse vahele mahub aga Nõmme Kevade perepäev, mis toimub kella 13–17 Pääsküla kooli hoovis.

Pääsküla kooli hoov on jaotatud viieks alaks, kus eri vanuses ja erinevate huvidega osalejad tegevust leiavad. Põnnialal tegeleb lastega Pipi Pikksukk, meisterdatakse õhupalliloomi, joonistatakse ja tehakse näomaalinguid. Noortekeskuste alal pakuvad tegevust nii Pääsküla kui Valdeku noortekeskuse noorsootöötajad. Toimub siidimaali töötuba, kus saab meisterdada omapäraseid kaarte, lisaks on lauamängude turniir ja soovijatele tehakse näomaalinguid. Tervise- ja ohutusalalt leiab politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, munitsipaalpolitsei ja «Kiusamisvaba kooli» maskoti Sõber Karu. Liiklus-, tule- ja veeohutuse alaseid teadmisi antakse läbi praktiliste tegevuste, näiteks saab vetelpäästja ametit proovida põnevas virtuaalreaalsusmängus. Spordialal toimub noorte (kuni 26-aastaste) 3×3-tänavakorvpalli turniir, kuhu on vaja eelregistreeruda, mida saab teha Facebooki ürituse «Nõmme Kevade perepäev» all oleval lingil. Lisaks korraldavad noored mitmesuguseid mängulisi sporditegevusi, samuti saab end proovile panna kabemängus. Kultuurialalt leiab Nõmme linnaosa raamatukogud, raamatukogubussi Katariina Jee ning Nõmme huvikooli põnevad töötoad: väiksematele pannakse üles lõbus takistusrada, samuti pakutakse palju loomingulisi tegevusi, alates siidimaalist ja lõpetades söejoonistusega. Kultuurialal sisustavad päeva noorte andekate muusikute ja tantsijate etteasted. Kell 14 algab Pääsküla kooli kevadkontsert.

Tulge pere, sõprade või naabritega, sest tegevust jagub kõigile ning kindlasti on oodata ka üllatusi! Perepäeva korraldab Nõmme Õpilasesinduste Liit ehk NÕEL koostöös Nõmme linnaosa valitsuse, Nõmme vaba aja keskuse, Pääsküla kooli ja Nõmme huvikooliga.

Täpsema info leiab Facebookist ürituse «Nõmme Kevade perepäev» alt või linnaosa infotahvlite plakatitelt. Üritus on kõigile tasuta!

Nõmme Kevade perepäeval toimuvate võistluste auhinnad paneb välja Cityjungle Elamusgolf, tantsustuudio DanceAct, Eesti Vabaõhumuuseum, Estonia SPA, HappyFly batuudikeskus, Kangadžungel, kino Sõprus, Kuulsaal, NUKU teater ja muuseum, TantsuGeen, kirjastus Zeus, kirjastus Avita, Matsimoka ja Must Küüslauk OÜ.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Lemmiklooma tegevuse eest vastutab omanik

Autor: Jukko Nooni

Koer Nõmme aias. Foto on illustratiivne. (foto: Alar Rästa)
Aprilli viimase päeva hommikul juhtus Nõmme-Kase tänaval traagiline lugu: tänavale pääsenud saksa lambakoer ründas hommikust jalutuskäiku teinud väikest koerakest ja tema perenaist. Väike koer suri rünnaku tagajärjel saadud vigastustesse.

Sündmuskohal käis politsei, kes saatis materjalid mai alguses edasi munitsipaalpolitseile. Praegu menetlus käib. Munitsipaalpolitsei Nõmme piirkonna peainspektori Anu Põlluaasa sõnul on koertega seotud kaebusi või probleeme, millega nende poole pöördutakse, viimasel ajal olnud siiski vähem.

«Kuidas saame meie, sama tänava elanikud, tunda end turvaliselt lastega pargis ja mänguväljakul või lemmikutega jalutades? Seadused justkui kaitsevad ründavaid ja ohtlikke loomi, aga kes kaitseb meid, rahulikke elanikke, kes on sattunud lihtsalt valel hetkel vales kohas olema?» oli Nõmme-Kase tänaval juhtunut pealt näinud naisterahvas nördinud.

Politsei hinnang on ühene: koera eest vastutab omanik. «Üsna sagedased on olukorrad, kus lastakse koer jalutuskäigu ajal rihmast lahti, vabalt ringi jooksma või on koer aiast välja pääsenud ja ära jooksnud. Nii seatakse aga ohtu lemmiku vajadused ja ümbritsevate inimeste heaolu. On juhtunud, et lahtine koer jookseb ette liikuvale autole, ründab inimest või teist lemmiklooma,» kirjutas Põhja prefektuur hiljuti oma Facebooki lehel.

Seda rõhutab ka Anu Põlluaas. «Kui inimene võtab endale lemmiklooma – olgu selleks koer, kass või keegi muu –, siis ta ka vastutab nii looma heaolu kui ka selle eest, et loom teisi loomi ja inimesi ei häiriks, neid ei ründaks või nende vara ei rikuks.»

«Näiteks kasside suhtes on kahjuks levinud seisukoht, et kass kõnnibki omapäi. Arvestamata jäetakse aga, et naabril võib olla allergia ja ta ei soovi sellepärast oma elamises loomi näha, või roojab võõras kass aias laste liivakasti. Mõnes kohas ei saa ust lahti hoida, sest naabri kass kasutab juhust ja käib köögilaualt söömas. On juhtumeid, kus naabrite kass käib lapsevankril lösutamas, samal ajal kui laps vankris päevast und magab. Kui juhtub olema allergikust laps, siis kujutab see kass otsest ohtu lapse elule ja tervisele. Tänapäeval esineb allergiat loomakarvade suhtes üha sagedamini,» tõi Põlluaas näiteid.

Alles hiljuti oli Nõmmekate Facebooki grupis pahameeletorm, kui ühte piirkonda oli vabalt ringi jalutavate «kodukasside» püüdmiseks kutsutud loomapüüdja. «Kui minu aias jalutab võõras loom, siis ta on hulkuv,» ütles Põlluaas. «Ja kas see on loomaarmastus, kui mu loom vabalt ringi jalutab? Kassiga võib samamoodi juhtuda õnnetusi, ta võib kukkuda aiateiba otsa või jääda sinna vahele, ta võib saada mõne koera käest pureda või autorataste all hukka saada.»

Tallinnas reguleerib koerte ja kasside pidamist eeskiri, mida iga loomaomanik on kohustatud järgima.

Väljavõte koerte ja kasside pidamise eeskirjast

  • Koera või kassi on lubatud pidada hoones ja piiratud territooriumil selle territooriumi omaniku loal või muu õigustatud isiku nõusolekul. Loomapidajal tuleb välistada koera või kassi territooriumilt välja pääsemine või teistele loomadele või inimestele kallaletungimise võimalus.
  • Koera või kassi pidamisega ei või rikkuda avaliku korra või heakorra nõudeid.
  • Koer või kass ei tohi häirida ega ohustada teisi loomi või inimesi ega neile kahju tekitada.
  • Loomapidaja on kohustatud järgima sanitaar- ja hügieeninõudeid, sealhulgas koristama oma koera või kassi väljaheited.
  • Koera või kassi tohib viia avalikku kohta jalutusrihma otsas või kandevahendis, mis ei ohusta tema tervist ja millest ta omal tahtel välja ei pääse. Avalikus kohas koera või kassiga liikudes tuleb tagada inimeste ja loomade ohutus. Koera võib avalikus kohas jalutusrihma otsast vabastada või kandevahendist välja lasta vaid koerte jalutusväljakul.
  • Hulkuv loom on märgistamata koer või kass, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada või kes viibib tema eest vastutava isikuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi.

Loe otse allikast

Kohus
Arestikambris aset leidnud surmajuhtumi tõttu mõistis kohus PPA-lt välja hüvitise

Tallinna Halduskohus tegi eile otsuse, millega mõistis Politsei- ja Piirivalveametilt kinnipidamisruumis enesetapu teinud isiku abikaasale välja 10 000 euro suuruse hüvitise mittevaralise kahju eest. Samuti pani kohus Politsei- ja Piirivalveametile kohustuse hüvitada matusekulud.

Eelmise aasta aprillikuus paigutati PPA ühe politseijaoskonna võrekambrisse naine, kes tunni aja jooksul üksi ja järelevalveta jäänuna sooritas enesetapu. Naise abikaasa esitas halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitise välja mõistmist varalise ja mittevaralise kahju eest kohtu enda äranägemisel.

Loe otse allikast