Silt: piirangud

Tervis
Süst ei aitagi levikut piirata? Island hakkab testi nõudma ka vaktsineeritutelt

Island leevendas alates 1. juulist märgatavalt reisipiiranguid ning vaktsineeritud reisijatel piisas Islandile reisimiseks vaktsineerimistõendi ettenäitamisest. Paraku ei jätku seda vabadust pikalt. Islandi valitsus otsustas, et seoses nakatumiste arvu kasvuga peavad alates 27. juulist 2021 enne lennureisi Islandile negatiivse testi esitama kõik reisijad, vahendab Trip.ee.

  • Vaktsineeritud (vähemalt 14 päeva viimasest doosist) ja Covid-19 läbipõdenud reisijad peavad esitama negatiivse PCR testi või antigeeni kiirtesti, mis poleks vanem, kui 72 tundi.
  • Lapsed, kes on sündinud aastal 2005 või hiljem, on testimisnõudest vabastatud.
  • Vaktsineerimata reisijad peavad enne Islandile suunduva lennuki pardale minekut esitama negatiivse PCR testi (antigeeni test ei sobi), tegema PCR testi saabudes, viibima 5 päeva karantiinis ning seejärel uuesti testima.
  • Kõigil on vaja registreeruda aadressil visit.covid.is. Seda saab teha Islandile saabumisele eelneva 72 h jooksul.
  • Kõiki reisijaid julgustatakse alla laadima jälgimisäpp?”Rakning C-19“.

Islandist veelgi karmimad piirangud võeti kasutusele Gröönimaal. Alates 20. juulist saavad seal ühistransporti kasutada, kohvikusse, restorani või spordisaali ainult need, kes on saanud vähemalt ühe doosi koroonavaktsiini. Erandiks on taksosõidud. Vaktsineerimistõendeid kuskil kontrollima ei hakata, vaid loodetakse inimeste teadlikkusele.

Lisainfot leiab: island.is/en/p/entry ja visiticeland.com.

Allikas: Trip.ee

Teadus
TEADUSINTERVJUU | Mihhail Gelfand: vaktsineerimata inimeste seas tekivad praegu uued ja väga ohtlikud mutatsioonid

Vene bioinformaatik Mihhail Gelfand hoiatab, et olukorras, kus enam-vähem pooled on vaktsineeritud ja ülejäänud mitte võivad vaktsineerimata inimeste seas tekkida uued mutatsioonid, mis suudavad ületada ka vaktsineeritute immuunkaitset. Seepärast tuleb võimalikult kiiresti ühiskonna enamus vaktsineerida.

Gelfand sõnab intervjuus Fortele, et praegune olukord, kus oht on justkui langenud, on vaid näiline. Teadlane märgib ka, et kui patogeenid tavaliselt ei taha oma peremehi tappa, siis koroonaviirusel paistab puuduvat surve inimeste vastu leebemaks muutuda ning tekkimas on järjest ohtlikumad mutatsioonid.

Poolteist aastat on iga päev meedias räägitud erinevatest „tüvedest”, arutletud elavalt kas hullem on „india tüvi” või „briti tüvi” või hoopis „brasiilia tüvi”. Aga mida see üldse tähendab?

Põhimõtteliselt viiruse iga uut varianti, mis erineb kas või ühe tähe poolest, võib lugeda uueks tüveks. Kuid klassikalises epidemioloogias loetaks eraldi tüvedeks neid, millel on uued omadused, näiteks on need patogeensemad või inimesed põevad neid raskemini läbi või tulevad nad oma eelkäijatest paremini immuunsüsteemiga toime.

Põhimõtteliselt tähendab uus tüvi seda, et see on võrreldes varasemaga muteerunud. Kuid kui räägitakse neist tänapäevaks poliitiliselt ebakorrektsete nimetustega tüvedest, siis ei peeta silmas vaid seda, et aset on leidnud lihtsalt muteerumine, vaid muutunud on see, kuidas viirus nakatab inimesi ja kuidas inimesed seda läbi põevad.

Hiljuti otsustati, et loobuda tuleks geograafilistest nimetustest ja tüvesid tuleks tähistada kreeka tähtedega. Näiteks „india tüvi” on „delta”, „briti tüvi” on „alfa” jne – et mitte kedagi solvata.

Aga kuidas leiab aset viiruste muteerumine?

DNA kopeerimisel tekivad vead, mida meie tunneme mutatsioonidena. Mõned neist on organismi jaoks halvad. Paljud on neutraalsed ja ei mõjuta mitte midagi. Kuid mõned mutatsioonid on organismile kasulikud – muidugi viiruse puhul on see suhteline, sest see, mis on hea viirusele, on halb meile. See on see, millest rääkis Darwin: on vead, millest looduslik valik toetab häid ja kaotab halbu.

See on umbes see, mida me oleme viimase pooleteise aasta vältel jälginud: leiab aset viiruse evolutsioon inimpopulatsioonis. Mutatsioonid on juhuslikud ja mõnede tõttu muutuvad viiruse omadused. Kui me võtame aluseks algse viiruse, mis levis 2019. aasta detsembris, siis on viiruse omadustes iga kahe nädalaga mingi muudatus toimunud.

Milline on üldse viiruse eksistentsi loogika? Nad ei taha ju meid tegelikult tappa?

Väga huvitav küsimus. Kõigis õpikus on kirjas, et alguses on patogeen väga-väga „kuri” ja siis muutub samm-sammult „paremaks”. Ta ei taha meid tappa, sest kui ta meid tapab, siis me ei levita teda enam. Paljude patogeenide puhul peab see paika. Kuid bioloogias pole midagi sellist, mis kehtiks 100%.

Samas pole käesoleva viiruse jaoks vahet, kas ta tapab ühe kümnest või ühe sajast. Nii et survet tal inimeste vastu „paremaks” muutuda ei ole, pigem vastupidi, näeme, et tekivad patogeensemad ja ohtlikumad mutatsioonid.

See pole üllatav, sest varem oli selline haigus nagu leepra, mille puhul oli nii, et see eksisteeris pikka aega ja ei muutunud inimeste suhtes „pehmemaks”.

Kas COVID-19 on tulnud, et jääda ja meil tuleb sellega alati koos elada?

Tundub küll. On need, kes vaktsineerida ei taha, ning nende hulgas eksisteerib viirus edasi ning tekivad aeg-ajalt puhangud.

Peale selle on maailm suur, peale Euroopa on ka Aafrika ja Aasia, mille puhul on ebatõenäoline, et suudame kõiki vaktsineerida. Sellest saadakse juba praegu aru ning mõne kuu eest teatas USA riigisekretär Antony Blinken, et kui USA elanikud on vaktsineeritud ja pandeemia võidetud, siis peame vaktsineerima ka Aafrika elanikke, sest vastasel korral kujutab Aafrika Ameerika elanikele ohtu.

Joe Bideni teadusnõunik on evolutsioonigeneetik Eric Lander, kes saab sellest suurepäraselt aru ja kes on selle ka Bideni administratsioonile selgeks teinud.

Vaktsiinivastaste peamine argument on praegu see, et vaktsiin pole muteerunud viiruse vastu efektiivne. Kuidas kommenteerite?

See ei pea paika, kuna on tõestatud, et vaktsiinid kaitsevad ka uute tüvede eest, võib-olla mitte nii hästi kui eelmiste eest, ent vaktsineeritud inimesed nakatuvad uute tüvedega harvemini ja ei põe haigust läbi niivõrd raskel kujul kui need, kes on vaktsineerimata.

Kuid on üks teine probleem: kui pooled inimesed on vaktsineeritud ja pooled mitte, siis tekib huvitav olukord – vaktsineerimata inimestel puudub immuniteet viiruse vastu ja nende seas „jalutab” viirus ringi ning tekivad uued ohtlikud mutatsioonid.

Võib tekkida mutatsioon, mis suudab nakatada nii neid, kellel on immuniteet ja neid, kellel seda pole. Kui keegi pole vaktsineeritud, siis vahet pole, kui peaaegu kõik on vaktsineeritud, siis sellist mutatsiooni tekkida ei saa. Aga kui pooled on vaktsineeritud ja pooled vaktsineerimata, siis on tõenäoline, et see tekib ja hakkab kiiresti levima ning võib nakatada kõiki.

See praegune etapp on tarvis võimalikult kiiresti ületada. Kui meil on osad vaktsineeritud ja osad mitte, siis see on tõeline bioreaktor, millest võib tulla uus ohtlik viiruse variant. See, mida teevad need, kes räägivad, et vaktsineerida pole vaja on lõpuks nende ja nende lähedaste endi asi. Kuid kokkuvõttes teevad nad kahju kõigile.

Te ütlete, et vaja on kiiresti enam-vähem kõik ära vaktsineerida, kuid praegu hakkab suvi ja need, kes ei taha vaktsineerida ütlevad, et pole mingit viirust ja vaktsineerida pole tarvis.

Kui olete üleni kaldal, siis on teil soe. Ja kui olete üleni vees on teil ka soe. Aga kui olete osalt vees ja osalt kuivalt, siis hakkab teil külm. Viiruse evolutsiooni seisukohalt on praegu kõige soodsam olukord selleks, et tekiksid võrdlemisi lihtsal teel uued ohtlikud modifikatsioonid.

Need, kes on vaktsineerimata, peavad endale aru andma, et nad on ohuks teistele. See on nagu vanas juudi anekdoodis, kus vaesed hassiidid tahavad rabile viina kinkida. Igaüks peab tooma klaasikese ja kallama selle ühisesse nõusse. Üks neist mõtleb, et vahet pole kui mina viina asemel vett valan, sest teised kallavad viina, kuid arvake ära, mis lõpuks viinanõus viina asemel oli? Vaktsineerimisest keeldujatega on sama.

Kuidas riik peaks sellist olukorda „eriliselt andekatele” kodanikele selgitama?

Umbes nii, nagu mina teile seda praegu seletan. Kuidas seda veel selgitada?

Keskmine internetiharidusega vaktsiini-vastane kostab selle peale, et see kõik on Gatesi ja Sorose poolt kinni makstud jama. Kas riik peaks looma mingi sunnimehhanismi?

Jah, kahtlemata. Ma austan inimeste vabadusi, kuid leian, et ühtede inimeste vabadused ei peaks rikkuma teiste omasid.

Kõige õigem oleks järgida Iisraeli eeskuju. Iisraelis on peaaegu kõik vaktsineeritud ja piirangud on mahavõetud. Kes ei taha, seda ei sunnita vaktsineerima, kuid sellisel juhul ärgu suhelgu teiste inimestega, ärgu käigu kohvikus, ärgu reisigu, ärgu töötagu poes kassas, ärgu õpetagu kui on õpetaja, ärgu käigu loengutes kui on tudeng jne.

Teiste jaoks ohtlikku olukorda tekitada ei tohi. Kui tahab olla vaktsineerimata, siis hoidku teistest eemale. Varem on ju ka nii olnud: lapsi, kellele pole tehtud rõugevaktsiini lasteaeda ei võeta.

Aga kas uued mutatsioonid võivad tekkida vaktsiini või ravimite tõttu?

See on raske küsimus. Mutatsioonid tekivad juhuslikult. Kuid valik sõltub populatsioonist. COVIDi puhul on vara rääkida. HIVi puhul oli nii, et kui ilmusid esimesed ravimid, siis varsti ilmusid ka mutatsioonid, mis olid neile immuunsed ning ravimid kaotasid oma mõju.

Need mutatsioonid, mis aitavad viirusel põigelda kõrvale ravimite mõjust, on viiruse enda jaoks väga kasulikud. Vaktsiinidega on sama. Vaktsiin ise mutatsioone esile ei kutsu, kuid kui kõik ei ole vaktsineeritud, siis võib viirusest tekkida halbu variante, millel on eelis immuunkaitse vastu.

Allikas

Teadus, Tervis
Suhkruasendaja aspartaam on mürk

E-aineid on meie toidus ja ravimites lugematul hulgal. Üheks ohtlikumaks neist peetakse aspartaami – suhkruasendajat, mida võib leida näiteks karastusjookide, maiustuste, küpsetiste ja ravimite seest. Seda on peetud suurepäraseks lahenduseks neile, kes suhkrut tarbida ei soovi. Kuid väheste kalorite maski taga peidab end terve rida ohtusid.

4.26aspartame
4.26aspartame

Aspartaam avastati USA-s 1960. aastate keskel, selle kasutamine seadustati aga alles 1981. aastal. Miks? Ühendriikide ravimiamet keeldus aspartaami kasutamist lubama, kuna laborikatsetes esinesid loomadel krambid ja ajukasvajad.

Positiivne otsus suruti läbi (ja sedagi raskustega), kui USA presidendiks sai Ronald Reagan ning seni aspartaami lubamisest keeldunud ravimiameti juht vabastati ametist ja asendati dr Arthur Hull Hayes’iga.
Moodustati uus komisjon, mille otsus oli endiselt “Ei aspartaamile”. Ent dr Hayes tühistas komisjoni otsuse ja aspartaami võidukäik sai alata.

Aspartaam põhjustab pikaajalist kahju neile, kel ei teki kohest reaktsiooni ja kes ei ole seepärast sunnitud seda sisaldavate toiduainete kasutamisest loobuma. Selleks võib kuluda aasta, viis, 10 või 40 aastat, aga selle aine tarbimine tekitab organismis nii tagasipööratavaid kui ka pöördumatuid muutusi.

10% aspartaamist moodustab metanool (teisisõnu puupiiritus)
Metanool vabaneb peensooles, kui aspartaam puutub kokku kümotrüpsiini-nimelise ensüümiga. Metanooli organismi imendumine kiireneb vaba metanooli seedimisel. Vaba metanool tekib aspartaamist, kui seda kuumutada üle 30 kraadi. See võib juhtuda siis, kui aspartaami sisaldusega tooteid ei hoiustata õigesti või kuumutatakse.

Metanooli peetakse kumulatiivseks mürgiks, kuna enamus sellest jääb organismi. Metanooli ohutu tarbimiskogus on 7,8 mg päevas, aga liitris aspartaamiga magustatud joogis on umbes 56 mg metanooli.

Paari olulise ensüümi puudumise tõttu on inimesed aspartaami suhtes palju tundlikumad kui loomad. Seepärast ei peegelda loomadel tehtud katsed täpselt inimestele põhjustatud ohtu. Inimestele ega ka loomadele ei ole tehtud uuringuid, hindamaks metüülalkoholi kroonilisest tarbimisest põhjustatud mutageenset, teratogeenset ja kantserogeenset mõju.

Aspartaami kaitsjad väidavad, et puuviljamahlades ja alkoholis sisaldub samuti metanooli, aga “unustavad” mainimata, et looduslikes toodetes esineb metanool harva üksinda. Metanooli looduslikku vastumürki etanooli esineb looduslikes toitainetes viis kuni 500 000 korda rohkem kui metanooli. Etanool pärsib metanooli seedimist ning annab kehale aega see toksiin kopsude ja neerude kaudu kehast välja viia.

Lahesõja ajal operatsioonis Kõrbetorm osalenud sõdurid tarbisid suures koguses aspartaamiga magustatud jooke, mis olid kuuma kõrbepäikese käes kuumutatud üle 30 kraadi. Paljud neist pöördusid tagasi mürgitusnähtudega, mis meenutasid formaldehüüdi mürgitust. Jookides sisalduv vaba metanool võis sellele kaasa aidata.

1993. aastal vastu võetud otsusega, mida võib lugeda kuritegelikult hoolimatuks, kiitis Ühendriikide ravimiamet heaks aspartaami kasutamise arvukates toiduainetes, mida kuumutatakse alati üle 30 kraadi. Ja mis veel hullem, 1996. aastal kaotas ravimiamet kõik piirangud aspartaami kasutamiselt kõikides toiduainetes, sealhulgas kuumutatud ja küpsetatud toidus.

Tõde aspartaami toksilisuse kohta on hoopis erinev sellest, mida selle tootja NutraSweet Company inimestele avaldada tahab. 1994. aasta veebruaris esitas Ühendriikide terviseteenistus ravimiametile nimekirja toiduainete negatiivsete kõrvalmõjude kohta. Aspartaami arvele langes üle 75 protsendi kõigist negatiivsetest kõrvalmõjudest. Ravimiamet ise on tunnistanud, et tegelikult teavitab ravimiametit toiduainetega seotud probleemidest vaid alla ühe protsendi neist, kes tegelikult probleemide all kannatab. Seega paisub registreeritud 10 000 kaebust tegelikult miljonini. Enamusel ohvritest ei ole aimugi, et paljude nende probleemide põhjus peitub aspartaamis. Aspartaam võib põhjustada tõsist reaktsiooni, sealhulgas krampe ja surma.

 

USA FDA ehk Food and Drug Agency registreeritud aspartaami manustamisega seostatavad kehalised reaktsioonid:

• ajukasvajad (kinnitatud loomkatsetel)
• ajutine mälukaotus
• artriit
• astma ja astmaatilised reaktsioonid
• depressioon
• derealisatsioon
• eriti tugevalt väljenduv janu või näljatunne
• foobiad
• hingamisraskused
• hämmeldus
• iiveldus ja oksendamine
• impotentsus ja muud seksuaalprobleemid
• juuste täielik või osaline väljalangemine
• kaalutõus
• kontsentreerumisvõime kaotus
• krambid
• krooniline köha
• krooniline nõrkus
• kumisemine kõrvus
• kuulmise kaotus
• kõhulahtisus
• kõhuvalu
• kõne muutub puterdavaks
• larüngiit
• lihasspasmid
• liigesevalud
• lööve
• menstruaalprobleemid või -muutused
• migreen ja tõsised peavalud (algasid, kui hakati tarvitama aspartaami sisaldavaid toitaineid)
• muud allergiat meenutavad reaktsioonid
• “mõte ei tööta”
• “mõte viibib justkui udus”
• mälukaotus
• nõgestõbi
• nõrkus
• nägemiskaotus
• nägu hakkab punetama
• paanikahood
• peapööritus
• peavalud / migreen, uimasus
• põletustunne silmades või kurgus
• põletustunne urineerimisel
• surm
• südame puperdamine
• sügelemine
• tahhükardia
• tuntavad isiksuslikud muutused
• tundetus või kõdistav tunne jäsemetes
• tursed, vedelikupeetus
• uimasus
• unetus
• valud neelamisel
• valud rinnas
• vastuvõtlikkus nakkustele
• vererõhu tõus (kõrge vererõhk)
• veresuhkru probleemid (hüpoglükeemia või hüperglükeemia)
• värinad
• ängistushood
• ärritus

Aspartaamimürgitus sarnaneb alljärgnevate haiguste sündroomidele ja võib neid võimendada:

• Alzheimeri tõbi
• artriit
• depressioon jt psüühilised kõrvalekalded
• diabeet ja selle tüsistused
• fibromüalgia
• krooniline nõrkus
• langetõbi
• lümfoom
• Lyme’i tõbi
• Multiple Sclerosis (MS)
• paanikasündroom
• parkinsoni tõbi
• sünnidefektid
• söötraig
• tundlikkus kemikaalide suhtes
tähelepanuhäire sündroom
Kuidas täpselt aspartaam meie tervist mõjutab
Aspartaamis sisalduv metanool vabaneb peensooles, kui aspartaam puutub kokku kümotrüpsiini-nimelise ensüümiga. Vaba metanool tekib vedelates aspartaami sisaldavates toodetes üle 30 kraadi juures, sealhulgas ka inimkehas. Seejärel muutub metanool formaldehüüdiks, mis omakorda muutub sipelghappeks. Sipelghapet kasutatakse aktiivainena liimaine ja uretaankihi eemaldamiseks. Kujutage siis ette, mida see teie kudedele teeb!

Fenüülalaniin ja asparagiinhape, mis moodustavad 90% aspartaamist, on aminohapped, mida tavaliselt kasutatakse protoplasma sünteesimiseks ja mis sisaldub meie poolt söödavates toitudes. Aga kui nendega ei kaasne teisi aminohappeid (neid on 20), siis on need ained neurotoksilised. Seepärast on aspartaami sisaldavate toiduainete peal hoiatus neile kahele protsendile elanikkonnast, kes on nende ainete suhtes ülitundlikud, kui need ei sisaldu toidus. Aga need ained mõjutavad ka teisi inimesi, kahjustades aju ja tekitades sünnidefekte. Fenüülalaniin lõhustub DKP-ks, ajukasvajat põhjustavaks aineks.

Teisisõnu, aspartaam muutub ohtlikeks kõrvaltoodeteks, millel puudub looduslik vastumürk. Tühi kõht võimendab tekitatavat kahju. Aspartaami koostisosad jõuavad otse ajju, põhjustades peavalu, segadust, krampe ja tasakaaluhäireid. Lugematul hulgal laborirotte ja muid katseloomi on aspartaami manustamise tagajärjel tekkinud ajukasvaja tõttu surnud.

Kuidas kontrollida, kas ka teie tervisehädad on seotud kunstlike magustamisainetega?
Kui te tarvitate aspartaami sisaldavaid tooteid ja teil esineb füüsilisi, vaimseid või nägemisprobleeme, tehke 60-päevane aspartaamipaus.
NB! Tervisliku seisundi paranemiseks kulub vähemalt 60 päeva ilma NutraSweeti toodetava aspartaamita. Kontrollige hoolega kõiki silte (sealhulgas vitamiinide ja ravimite omi). Otsige sildilt sõna “aspartaam” ja vältige seda. (Mõistlik on vältida ka atsesulfaam-k-d ehk sunetti).

Loe lisaks siit ja siit.

 

Allikas

Teadus, Tervis
INTERVJUU TEADLASEGA | Immunoloog Uku Haljasorg: valitsus jäi piirangutega hiljaks, viimane aeg on inimestega tegelikult rääkida

Uku Haljasorg osaleb teadustöös, mille eesmärgiks on tuvastada, kuidas panna vaktsiinid paremini tööle just vanemate inimeste puhul. Teada on nimelt see, et immuunsüsteemi vananemise käigus toimuvad organismis muudatused, mis ei luba hästi vaktsiinile reageerida ja immuunmälu tekitada.

Loomulikult rääkisime temaga seetõttu eelkõige koroonaviiruse ja selle vastu vaktsineerimisega seonduvatel teemadel ning jõudsime lõpuks välja poliitikani ning selleni, mis meil Eestis pandeemia teise laine juhtimisega kapitaalselt valesti läks. Muu hulgas selgus, et palju olulisem müstilise nimega antikehade olemasolust on mälurakkude olemasolu inimese luuüdis ning seegi, et ka vaktsineeritud inimene võib viiruse ninna tõmbamise järel olla mitu päeva nakkav.

Selge on see, et koroonaviiruse eest meil kellelgi igavesti põgeneda ei ole võimalik ning küsimus on ainult selles, kas me oleme teda ninna tõmmates kaitstud ehk vaktsineeritud või mitte. Ma uuriks aga hoopis seda, kas organismis tekkiv immuunsus selle viiruse vastu on täpselt ühesugune nii koroonat läbi põdedes kui vaktsineerides?

Vaktsineerimisel tekkiv immuunsus on oluliselt rohkem ette ennustatav. Haigestumise korral ei või me iial ennustada, kas inimene on asümptomaatiline või lõppeb ta teekond intensiivraviosakonnas juhitaval hingamisel. Mida vanem on inimene, seda suurem oht haiglavoodisse jõuda on, aga üldislt on tekkivad sümptomid täiesti ette ennustamatud.

Seetõttu mina väga-väga tugevalt eelistaksin vaktsineerimist.

Aga ikkagi tulemus: kui haigus edukalt läbi põdeda, siis kas tulemus on sama, mis vaktsineerides. Kas mõlemal juhul tekib võrdne vastupanuvõime järgmise nakatumise puhuks?

Teadustööde raames on kõrvutatud vaktsineerituid ja läbipõdenuid ja seal tuleb välja tegelikult see, et vaktsineeritud inimestel on tekkiv antikehade tase veres kõrge ja palju ühtlasem. Kui inimene on haiguse läbipõdenud, siis antikehade hulk võib sõltuda näiteks sellest, kui raskelt haigust läbi põdeda – mida raskem haigus, seda rohkem tekib antikehasid ja seda pikem ning tõhusam on kaitse. Osadel asümptomaatilistel inimestel ei tekigi antikehi – see on loterii. Aga tahame me koroonat raskelt läbi põdeda?

Kellel haigestumise tagajärjel juba antikehad olemas on, siis viimased andmed näitavad, et need püsivad suurel osal inimestest vähemalt aasta – osadel küll langenud tasemel. Vaktsineeritute puhul on tänaseks tõestatud kaheksa kuud kestvad antikehade olemasolu veeniveres.

Teadlane näitab, milline on antikeha
Teadlane näitab, milline on antikeha
Teadlane näitab, milline on antikeha
KUVATÕMMIS SKYPE’I INTERVJUUST

Teeme palun selle nii palju räägitud antigeeni mõistega asjad selgeks. Legendid räägivad enam-vähem järgimist väärivaid sõnumeid levitavast ja isegi jumalikka DNA-d omavast juudamaa mehest Kristusest ning temale vastanduvast ja kohtagi endale ihaldavast Antikristusest. Bioloogid räägivad aga kehast ja millestki, mis justkui peaks olema keha vastand – antikehast. Mis asi see antikeha on?

Antikehad on valgumolekulid, mida meil ühed immuunrakud – B-rakud – toodavad ainult siis, kui on ära tundnud mingisuguse võõra molekuli, mida su oma kehas ei ole. Antikehasid saab organismis tekitada peaaegu ükskõik millise võõrmolekuli vastu – olgu see viiruse osake või süstiga saadud võõra valgu mingi jupp.

Antikeha on Y-kujuline molekul ja oma haaradega seondub ta mingi kindla molekuli külge. Näiteks kui üks vabalt ringi hulpiv antikeha seondub koroonaviiruse ogavalgu külge, siis tema sabaots seondub hoopis ühe teise immuunraku külge ning sealt hakkab arenema immuunvastus. Vabalt leidub antikehasid peamiselt meie veres ja tänu sellele töötavad ka antigeeni kiirtestid – kui vereproovis on olemas antikehad, siis seonduvad need testribal olevate viiruse osakestega ja toimub värvusreaktsioon.

Kas antikehad tekivad inimese organismis ainult siis, kui ma parasjagu haigust põen või olen värskelt vaktsineeritud? Hiljem neid juurde ei teki ja saame rääkida vaid piiritletud koguse vähenemisest ajas?

Organism ei tooda reeglina mitte midagi, mida tal hetkel vaja ei ole. Antikehad tekivad suures laastus kaks-kolm nädalat peale nakatumist või vaktsineerimist.

Inimesel on teatavasti kaasasündinud ebaspetsiifiline immuunsus – selle nähtusteks on palavik – ja esimese hooga proovib organism kasutada seda. Hiljem hakkavad B-rakud tootma antikehi ja see kestab nii kaua, kuni tsütokiinide ehk suhtlusmolekulide kaudu tuleb teade, et nüüd on viirus kadunud ja hetkel ei ole enam väga palju toota vaja – „võtke rahulikult”. Palavikku ja teisi ebastpetsiifilisi reaktsioone on vaja selleks, et hoida haigustekitaja levik spetsiifilise immuunvastuse tekke ajaks kontrolli all. Läheb aega, et leitaks kehast üles just need B-rakud, kelle antikeha sobib. Ja siis on vaja veel aega selleks, et nad paljuneda saaks.

Selle teate peale surevad väga paljud B-rakud lihtsalt maha, osad rakud aga muutuvad mälurakkudeks ja nemad liiguvad luuüdisse. Kui sama patogeeniga nakkus tuleb uuesti, siis nad ärkavad – plahvatavad ja hakkavad tohututes kogustes uusi antikehi tootma, et viirus võimalikult kiiresti „maha võtta”.

Nii et palju olulisem on tegelikult omada püsivalt mälurakke luuüdis, mitte antikehasid veres?

Jah

Me põeme elu jooksul päris palju haigusi läbi. See tähendab, et meie luuüdi on erinevaid haigusi mäletavaid rakke paksult täis?

Nii on ja arvatakse, et see on ka üks põhjus, miks vanematel inimestel uute haiguste vastu immuunvastust ei teki – luuüdis lihtsalt ei ole füüsiliselt rohkem ruumi, kuhu mälurakke paigutada.

Inimese immuunvastus viirusele koosneb niisiis mitmest osast, milline neist meie organismis aastatega kindlalt nõrgeneb?

On teada, et uute valgevereliblede ning lümfotsüütide ehk T-rakkude pealetulek ja võimekus vähenevad. Inimese immunreaktsioon tekib lümfisõlmedes ja põrnas ning selles osalevad väga erinevad rakud – on näiteks dendriitrakud, kes korjavad väljast tulnud vaktsiini antigeeni füüsiliselt üles, näitavad seda teistele immuunrakkudele ja algatavad seeläbi reaktsiooni. Edasi ongi väga oluline, kuidas lümfisõlmedes reageerivad T-rakud, B-rakud ning millist tuge pakuvad neile lümfisõlmede enda struktuursed rakud. Need rakud kogu aeg suhtlevad omavahel ja kui näiteks dendriitrakkude aktiivsus väheneb või neis olevate signaalmolekulide tootmine on alanenud, siis on ka inimese immuunvastus nõrgem.

Lihtne näide: kui ma endale sõrme lõikan, siis võib tekkida põletik – mis asi see põletik seal haava ümber on, kas ka immuunvastuse osa?

Immuunrakud tulevad tõesti kohale ja proovivad ühelt poolt vigastust korda teha ja teiselt poolt takistada sodi ja mustuse jõudmist vereringesse. Päris äge nähtus minu meelest on see, et sõrmejooned täpselt samasugused tagasi kasvatatakse.

COVID-19 juurde tagasi tulles, miks on selle haiguse puhul peamiseks probleemiks ja ka surma põhjustajaks organismi ülereageerimine. Mis seda põhjustab?

Põhjustajaks on tsütokiinid ehk molekulid, millega rakud omavahel suhtlevad – nagu meie helilaineid tekitades. Ja sellist kontrollimatut rakkudevahelist suhtlust nimetatakse tsütokiinide tormiks.

Seotud on selle tormi intensiivsus organismi ja immuunsüsteemi vananemisega. Probleem on selles, et tsütokiinid aktiveerivad tohutu koguse immuunrakke, aga vana organism ei oska pidurit enam peale panna, kuna arvab, et muidu ei saada haigusetekitajaga hakkama See on justkui tulvavesi, mida mingi jõud ei suuda takistada. Nii köetakse, köetakse ja köetakse aktiveerivaid molekule järjest peale.

Kui nüüd inimesed on mälurakud ja antikehad kenasti olemas, siis kaua võtab aega see, et hingamisteedesse sattunud koroonaviirus kahjutuks teha ja muuta inimene ka selliseks, et ta teisi enam ei nakkaks?

See on ääretult individuaalne, kelle organismis viirus suudab rakkudele kinnituda ja neisse ka siseneda. Antikehade mõte on see, et nad võtavad viiruse maha enne, kui see rakku siseneb – antikehad rakkudesse iseseisvalt minna ei saa. Kuid koroonaviirusega seotult neelavad õgirakud kogu selle kompleksi alla ja lõhuvad viiruse juppideks. Varem märgitud T-rakkude ülesanne on aga tappa juba nakatunud rake.

Paar-kolm päeva õnnestub viirusel ikka hingamisteedes rahulikult „sitsida”. Sel ajal on ka teoreetiline võimalus, et vaktsineeritud ja haiguse varem korra läbi põdenud inimene võib teisi nakatada.

Ka vaktsineeritutel tasub kindlasti tagasihoidlikult käituda, vaktsiini toime võib piirduda lihtsalt ka sellega, et inimene põeb haigust sümptomiteta.

Kuidas teile immunoloogina tundub, kas koroonaviirusega valmistatakse meid ette millekski veel hullemaks – üha uuteks ja uuteks viiruspandeemiateks?

Seda, mida tulevik toob, ma öelda ei oska. Aga ma tõesti loodan, et praegused tegevusetused ja tehtud asjad valmistavad meid hoopis paremini ette. Inimkonna mälu on hästi lühike – ma loodan, et seda mäletatakse, kui „tuksi” võib olukord minna. Sada aastat tagasi oli maailmas Hispaania gripp ja sellega võitlemise viise täna justkui keegi ei tea ega mäleta – nagu ka kommunismi õudusi ja Edgar Savisaare müstilist võimulpüsimist.

Mis meil Eestis teie arvates valesti on tehtud – miks me oleme maailmas nakatumisnäitajatelt esirinnas? Kas viirusele meeldib meie juures eriliselt olla või on meil liiga vähe piiranguid?

Piirangud pandi peale liiga hilja. Selleks, et neist tõesti tolku oleks olnud, oleksid nad pidanud peale minema oluliselt varem. Kuigi nakatumus 100 000 elaniku kohta on pikka aega pidevalt tõusnud, on kogu aeg tehtud hoopis pehmendusi – „tõuseb, siis tõuseb…”.

KUVATÕMMIS SKYPE’I INTERVJUUST

Mida minu arvates üldse ei tohiks teha, on piirata inimeste liikumist väljas. See keerab inimeste pead täiesti tuksi!

Kõige olulisem asi, mida valitsus ja teadusnõukogu ei ole suutnud teha, on inimlik selgitus ja lähenemine. Tulevad käsud-keelud. Selle jaoks, et erakordses kriisis inimesteni jõuda, on vaja suhtlemiskanaleid, mis aitaks lahendada väga paljude inimeste isiklikke muresid, vastata kõigile nende küsimustele, anda nõu toimetulekuks ja tülpimuse peast väljasaamiseks.

Inimestel on praegu leviku piiramise huvides äärmiselt oluline olla aus üksteise vastu. Kui tahetakse kellegagi kohtuda, siis tuleks ausalt öelda ja küsida, kas kumbki käib kuskil salapidudel või kohtub mujal paljudega. Me ei tohi varjata, kuidas me ise elame, peame rääkima, kellega me oleme kohtunud ja mis oludes.

Aga kõik märgid näitavad, et vähemalt Eesti oludes on koroona puhul tegemist sesoonse viirusega?

Selles osas arvamused lahknevad. Näiteks Iisraeli või ka USA meiega samas kliimavöötmes asuvate piirkondade puhul ei saa väita, et tegemist sesoonse viirusega.

 

Allikas

Uued uudised
Kõik jääb avatuks, aga kuskil viibida ei tohi – kahjuks polegi see nali

Koroona on ka ühistranspordi tühjaks teinud, kuid ka piirangute ajal on mõningane liikumine vältimatu. Pilt on illustratiivne.[/caption]

“Vaimukas, aga… kahjuks pole see nali. Umbes selline ongi meie valitsuse arusaamine ja plaan olukorrast ning sellest, mida me selles olukorras tegema peame. Püütakse teha kahte vastandlikku – kõike lubada, aga kõike piirata. Selline skisofreeniline kahestumine ja mõtteviis.

Ma mõistan valitsust: kardetakse osutuda ebapopulaarseks, kui inimeste vabadusi piiratakse. Lisaks on valitsuse esimene prioriteet mitte inimesed, vaid majandus ja ettevõtjad. Sellest ka see vabaduse pool nii inimestele kui ettevõtlusele.

Samas on selge, et selline totaalne vabadus võrdub totaalse minnalaskmisega ja see võib omada rahvale katastroofilisi tagajärgi. Siit ka see arglik soovitamine, et ärge siiski oma vabadusi kasutage jms.

Seda valitsuse poliitikat võib nimetada teovõimetuseks. Ning see algab mõtlemis- ja otsustusvõimetusest.

Valitsuse viga näib olevat, et valitsuse esmane prioriteet pole üldse tasandil “Kas vabadused või piirangud.” Valitsuse esmane prioriteet on võimul püsimine. Mingite otsuste tegemisel vaid sellest prioriteedist juhindutakse. Püütakse teha otsuseid, mis oma võimupositsiooni võimalikult vähem ohustaksid. Võim on esmane.

Mina tahaks et meid valitseks valitsus, mis kaaluks esmaselt mitte seda, kas nii-ja-nii otsustades tema võim jääb kindlaks ja milline on tema imago ning reiting, vaid kes otsustaks oma tegude üle nende kasulikkuse alusel inimestele, rahvale, ühiskonnale, riigile. Kes ei mõtleks esmaselt iseenda, vaid meie peale.”

Harri Kingo, poliitikavaatleja

 

 

The post Kõik jääb avatuks, aga kuskil viibida ei tohi – kahjuks polegi see nali appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Uued uudised
Jüri Toomepuu: Bideni valesammude rägastik

Täitmata lubadused. Pärast seda kui Joe Biden USA presidendiks vannutati, on ta hakkama saanud paljuga, mis teeb halba Ameerika Ühendriikide ja ameeriklaste majandusele, tervishoiule ning julgeolekule. Näib, et Bideni peamine motivatsioon on hävitada kõik Trumpi nelja aasta jooksul saavutatud edusammud.

Oma valimiskampaanias lubas Biden ühendada ameeriklased ja arvestada ka nendega, kes tema poolt ei hääletanud, mis on paljude arvates valijate enamus. Ta lubas muuta USA majanduse paremaks, lõpetada kiiresti Wuhani viiruse levi, järgides ekspertide nõuandeid, vaktsineerida esimese 100 päeva jooksul 100 miljonit inimest ja avada koolid. Näib, et neid lubadusi ta ei suuda täita.

Ta on aga täitnud või täitmas lubadusi, millel võivad olla kurvad tagajärjed.

Kahjustavad lubadused, mis on täidetud

Nafta torujuhe ja energia tootmine. Esimesel ametipäeval lõpetas ta Keystone-nimelise nafta torujuhtme ehituse, mille tagajärjel kaotasid oma töökoha otseselt 11 000 oskustöölist ja kaudselt paljud teised, kelle sissetulek olenes ehitustöölistest. Lepingu tühistamisega lõi ta ka mõruda suhte Kanadaga, USA tähtsa kaubanduspartneriga.

President Trumpi üks tähtsamaid saavutusi oli USA sõltuvuse lõpetamine araabia ja teiste nafta tootjate riikidest. Ta saavutas USA energia sõltumatuse regulatsioonide tühistamisega, mis piirasid nafta ja maagaasi tootmist. Biden on need piiranguid taastanud. Bensiini hind USA tanklates tõusis paari nädalaga umbes 35 protsenti ja paljud energia vallas töötajad on töölt vallandatud.

Pariisi kliimalepe. Biden ühines jälle ka Pariisi kliimaleppega, mille Trump oli lõpetanud, sest majanduslikku kahju tekitavad piirangud oleks kehtinud peamiselt USAle. Hiinale ja teistele lepinguosalistele lühiajalisi piiranguid ei kehtestatud.

Sellegipoolest  vähendas USA Trumpi valitsusajal süsinikdioksiidi heitkoguseid rohkem kui ükski teine riik maailmas.

Riigikaitse kahjustamine. Biden peatas Donald Trumpi algatatud protsessi umbes 12 000 sõduri Saksamaalt äraviimiseks. President Trumpi riigikaitse programmi oluline eesmärk oli aidata NATO liitlastel kaitsta endid Vene agressiooni vastu. Ta sai aru, et kaitsepoliitika, mis keskendus Saksamaa kaitsmisele, pole enam asjakohane ja hakkas tugevdama Venemaale otseselt vastamisi seisvate riikide, nagu Poola, Rumeenia, Eesti, Läti ja Leedu kaitset. Uue spetsiaalse programmi – Balti julgeolekualgatuse (Baltic Security Initiative) raames eraldas USA 169 miljonit dollarit abi Balti riikidele.

USA ja Venemaa vaheline relvakontrolli leping New Start (Uus Algus) oli lõppemas ja president Trump ei kavatsenud seda pikendada  põhjusel, et Venemaa lepet ei täitnud. USAl pole mõtet allkirjastada lepet, mis kehtib ainult USAle. Putin tahtis muidugi seda lepingut uuendada ja Biden seda ka tegi, ilma et oleks midagi vastutasuks nõudnud.

Ebaseaduslike immigrantide sissevool. Wuhani viiruse tõttu on kõik riigid drastiliselt piiranud rahvusvahelist rännet. Üks ekstraordinaarne erand on Joe Bideni Ameerika Mehhiko piiri ületamine. Üle selle piiri siseneb USAsse kümneid tuhandeid ebaseaduslikke immigrante, kelle tervist ei kontrollita ja kes võivad viirust levitada üle kogu Ameerika.

Joe Biden peatas presidendi käskkirjaga, nn täidesaatva korraldusega, USA piiriaia ehituse ja kõik muud president Trumpi poolt kehtestatud reeglid, mis tõhusalt piirasid ebaseaduslikku sisserännet. Ta  taastas ka Obama-aegse nn kinni püüdmise-vabastamise poliitika. See lubab ebaseaduslikud piiriületajad peale seda, kui nad on piirikaitsjate poolt arreteeritud, valve alt lahti lasta ja minna, kuhu nad iganes soovivad.

Teave, et Biden avab piiri, jõudis lõuna-ameeriklaste ja nn muulade kõrvu, kes teenivad raha inimeste smugeldamisega, juba enne valimisi. Suured karavanid hakkasid juba siis USA piiri suunas liikuma ja nüüd on käivitunud massiline ebaseaduslike sissevool.

Kuigi üks Texase osariigis asuv föderaalkohtunik on peatanud Joe Bideni täidesaatvat korraldust nüüd juba kaks korda, ei suuda see olukorda enam parandada.

USA mustad ja latiinod, kelle toetuseks demokraatide valitsused on kehtestanud laiaulatuslikke abistamise programme, hääletavad suures enamuses demokraatide poolt. Demokraatide ja president Bideni kummalise immigratsiooni poliitika eesmärk on ilmselt muuta USA poliitiline maastik. Kui neil õnnestub Texase osariigi valijate enamuse muuta demokraatideks,  oleks neid tulevikus äärmiselt raske võimult kukutada.

Ebaseaduslikku sisserännet pooldavad ka paljud  töösturid, sest odav tööjõud kasvatab kasumit.

Ministrite valik. President Bideni ministrite valik põhineb nn identsuse poliitikal, mis keskendub rohkem inimeste  rassile, soole, seksuaalsele eelistusele ja muudele sellistele omadustele kui võimekusele ja oskusele ametikohuseid täita. Biden  kasutab „identsuse poliitikat“ mitmesuguste vähemusgruppide toetuse võitmiseks. See algas asepresidendi valimisega, kes on niihästi mustanahaline, aasia päritoluga kui ka naine. Transpordiministriks valis ta homoseksuaalse, mehega abielus oleva Pete Buttigiegi, kes oli varem mitte just eriti edukas linnapea.

Kaitseministriks määras ta erukindrali Lloyd Austini, näib, et peamiselt põhjusel, et Austin on mustanahaline.

Austini varasem teenistus seab ta kompetentsuse kahtluse alla. Kui ta oli vastutav ISISe terroristide vastase võitluse eest, üritas ta senatis selgitada, et see kulgeb hästi. Tollane senaator McCain väitis, et „Austini selgitused erinevad drastiliselt reaalsusest.“

Ta plaan treenida ja varustada 3000 ISISe vastast võitlejat läks maksma pool miljardit dollarit ja ainult 52 „võitlejat“ suudeti treenida, st iga „võitleja“ treenimine läks maksma umbes 10 miljonit dollarit. Nende arvel võitsid ainult terroristid.

Kui Austin oli Keskväejuhatuse (Central Command) ülem, tekitas ühe „vilepuhuja“ kaebus laiaulatusliku uuringu Austini alluvuses oleva luure organisatsiooni poolt sooritatud pettustest.

Kui ta teenis 3. diviisi ülemuse abina Bagdadi vallutamis ajal, siis annetati talle Hõbe Tähe Medal. Käskkirjas, millega medal annetatakse, peab olema kirjeldus kangelasteost, mille alusel medal annetati. Austini Hõbe Tähe Medal käskkirjas see puudus.

Ametist lahkunu ametist tagandamine

See kummaline protsess toimus muidugi kongressis, aga Joe Bideni huvides. USA põhiseadus sätestab, et kui president või mõni muu kõrge riigi ametnik sooritab raske kuriteo, võib saadikutekoda talle ametist tagandamiseks süüdistuse esitada ja senat võib ta kahe kolmandiku häälteenamusega süüdi mõista, ta ametist kõrvalda ja võtta talt õiguse uuesti ametisse astuda.

Varem üritasid seda demokraadid teha põhjusel, et president Trump oma sõbralikus  kõnes uuele Ukraina presidendile mainis korruptiivse Ukraina energiafirma Burisma uurimist. Burisma  maksis Joe Bideni pojale Hunterile mingil põhjusel ülihead palka mitte millegi eest. See tagandamise katse oli osa president Trumpi kahjustamise programmist, millega demokraadid alustasid juba enne, kui Trump oli presidendiks vannutatud. Trumpi polnud muidugi võimalik sellise alusetu süüdistuse põhjal süüdi mõista.

Kuigi põhiseadus sätestab, et ametist tagandada saab ainult ametis olevat, esitati uus süüdistus ilmselt lootuses, et see väldib Trumpi võimaluse aastal 2024 uuesti kandideerida ja valituks osutuda. Kuna ametist tagandamise protsess ja selle reeglid võivad olla just sellised, mida saadikute enamus soovib, olenemata põhiseaduse sättest, käivitati protsess, kuigi Trump oli ametist lahkunud.

Põhjuseks esitati fakt, et president Trump kutsus Washingtonis kokku koosoleku, et protesteerida kongressi poolt 6. jaanuaril presidendivalimise kinnitamist, kuigi oli tuvastatud laiaulatuslikke valimispettusi. Oma kõnes kutsus president Trump üles oma toetajaid võitlema.

Demonstratsiooni käigus tekkis märul, mis, nagu on selgunud, oli grupi äärmuslaste poolt juba varem kavandatud. Nad lõhkusid uksi ja aknaid, et tungida kongressi hoonetesse. Viis inimest sai vigastada, kaks surmavalt. Ühe naissoost kaitseväe veterani tappis politsei ja üks politsei sai ajakirjanduse andmetele surma, kui protestija teda tuletõrje kanistriga lõi. On tuvastatud, et ajakirjanduses avaldatu ei vasta tõele, aga tõtt pole senini millegipärast avaldatud.

Saadikutekoda süüdistas president Trumpi riigikukutamise katses, tsiteerides ta üleskutset võitluseks. Senatis peetaval kohtuprotsessil esitasid Trumpi kaitsjad sadade kaupa prominentsete demokraatide sõnavõtte, kus nad kutsusid üles oma pooldajaid võitlema, paljudel juhtudel vägivalda kasutama. Näiteks lubas Joe Biden president Trumpi peksta ja asepresident Kamala Harris koguni  väitis, et kui ta juhtub Trumpiga ühes liftis olema, siis Trump eluga ei pääse. Demokraadid muidugi teadsid juba enne, kui nad tagandamise protsessi alustasid, et pole kõige vähematki võimalust president Trumpi süüdi mõista.

Tulevik tuleb – mõnele sünge, mõnele helge

On põhjust karta, et Joe Bideni vasempoolne administratsioon jätkab ja kiirendab USAs sotsialismi juurutamist, massilist ebaseadusliku odava tööjõu sisserännet, tööhõive- ja majanduse langust ja, mis veelgi halvem, sõnavabaduse ja ausa valimissüsteemi drastilist piiramist.

Bideni presidendi kampaania käigus mängis tähtsat rolli demokraate soosiv vasempoolne  peavoolumeedia, mis tegutses häbenematult Bideni propaganda agentuurina. Uuringud tuvastasid, et peavoolu meedia poolt avaldatud „uudised“ olid rohkem kui 90 protsenti Trumpi vaenulikud ja Bidenit toetavad.

Informatsiooni ja interneti hiiglased, Twitter, Facebook ja Google, mitte ainult ei pakkunud ühekülgset toetust Bidenile, nad isegi otseselt tsenseerisid Bidenile ja demokraatidele kahjulikke uudiseid, nagu näiteks Bidenite pere korruptiivsed äritehingud Hiinas ja teistes riikides. Samas  pasundasid nad Trumpi halvustavaid teateid.

Järgnes president Donald Trumpi Twitteri konto sulgemine ja jätkuv parempoolsete ning konservatiivsete vaadetega inimeste tsenseerimine. Konservatiivsele sotsiaalvõrgustikule Parler näiteks lõpetas Amazon majutusteenuse pakkumise. Amazoni ja Washington Post ajalehe omanik Jeff Bezos on tõusnud maailma rikkamaks inimeseks, sest Wuhani viirus ja  paljude kohalike äride hävitamine eelmise suve märatsemiste käigus sundis paljusid Amazoni internetiäri kasutama.

Väidetavaid laiulatuslikke valimispettusi pole ikka veel põhjalikult uuritud ega tõde tuvastatud.

Sünge tulevikuga USAle kaasneb paratamatult sünge tulevik vabale maailmale ja Eestile.

Näib, et Hiina kommunistliku partei miljonite dollarilised investeeringud Bideni pere kompromiteerimiseks tasuvad endid miljonite kordselt. Hiinale koidab helge tulevik, sest tõenäoliselt suudab Hiina eluaegseks diktaatoriks pühitsetu Xi Jinping saavutada Bideni valitsemise ajal oma eesmärgi muuta Hiina USA asemel maailma mõjuvõimsamaks riigiks.

Jüri Toomepuu

Kaabu.jpg

The post Jüri Toomepuu: Bideni valesammude rägastik appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast