Silt: noored

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
Kole lugu: meeste viljakus on Soomes järsult langenud, põhjust ei teata

Soome mees Pyry on pealtnäha igapidi tavaline mees – tal on sõbrad, hobid ja mugav korter Helsingi kesklinnas. Üks asi on siiski puudu. Ta on 37-aastane ja tal pole lapsi, kuigi tahaks.

Aasta tagasi käis mees igaks juhuks viljakusuuringutel. Siis selgus šokeeriv tõsiasi: tema seemnevedelikus polnud ühtegi spermatosoidi, vahendab Yle.

Pyry pole ainus, kel on selline probleem. Terves Lääne ühiskonnas on meeste viljakus kukkunud kõigest mõne põlvkonna jooksul kaks korda.

Veel kümmekond aastat tagasi arvati, et soome meeste viljakus on erand – kuni selle ajani oli soome meeste sperma olnud väga hea kvaliteediga. Turu ülikooli professor Jorma Toppari ja veel grupp teadlasi kummutas selle müüdi aga aastal 2011. Teadlased tõid välja, et soome meeste sperma kvaliteet on järsult langenud.

Praegu on soome mehed teiste läänemaade tasemel ja viljakuse osas on see halb asi. Ligi pooltel meestel on sperma toodang nii kehv, et see vähendab oluliselt järglaste saamise võimalusi.

30ndates soome meestel on keskmiselt alla 50 miljoni spermatosoidi ühes milliliitris seemnevedelikus. Nii vähene kogus raskendab naistel rasestumist. 2019. aastal sündis iga 20nes soomlane abistamise ehk viljatusravi kaudu.

Kui viljakuse langus jätkub senises tempos, siis vajab peaaegu iga paar viljatusravi 2040ndatel aastatel. Asjatundjate väitel saab juba rääkida meeste viljakuskriisist. Professor Toppari väitel tuleks teadvustada, et ühiskonnas on probleem. Probleem pole ainult sperma vähenemises, vaid selles, et seda olukorda pole võimalik parandada. Kui mehi ei suudeta ravida, kannatavad ka naised.

Jyväskylä naisel Marial tekitas viljatusravi lausa traumapõhise stressihäire. Ta alustas koos mehega viljatusravi 2018. aastal. Kõigepealt uuriti lastetuse põhjuseid. Mehele tehti seemnevedeliku analüüs. Lõpuks pandi diagnoosiks naise viljatus. See tuli asjaolust, et mehe sperma oli normaalses koguses, aga naise ovulatsioontestid andsid kehva tulemuse. Alustati katseklaasis viljastamisega. Naine sai hormoonravi, pärast mida võeti tal munarakud. See oli valus protseduur, mille tulemus oli kehv ja kunstlik viljastamine ei õnnestunud.

Pärast seda pöördus paar erakliiniku poole. Seal uuriti uuesti mehe spermat ja selgus, et algselt normaalseks tunnistatud sperma koostis oli normaalsusest kaugel. Sperma oksüdeerumist peegeldav oksüdatiivne stress oli väga kõrge. Oksüdatiivne stress võib viidata pärilikkuseaine ehk DNA kahjustumisele. Kahjustunud DNA-d aga peetakse meeste viljatuse põhjuseks. Seda varem ei tuvastatud, kuna mehe spermat ei uuritud piisava põhjalikkusega. Meeste sperma kvaliteedi uurimine ongi alles lapsekingades. Praegu teatakse Soomes paremini, et viljatus võib sõltuda nii naisest kui mehest.

Kui viljatuse põhjuseks on mees, siis aitab viljatusravi. Soome meest Pyryt see aga ei aita, sest tema spermas pole ühtegi seemnerakku. Meest on igapidi uuritud, et teada saada probleemide põhjust, aga seda pole suudetud tuvastada. Kõik näitajad on muidu normis.

Pyry ise arvab põhjuse olevat Lääne heoluühiskonnas. Mitmed asjatundjad on samal arvamusel. Varem arvati, et põhjuseks on suitsetamine, aga noored mehed suitsetavad palju vähem kui nende vanemad, ometi on nende sperma kvaliteet palju kehvem. Samas ei saa asja põhjendada ainult elustiiliga. Arvatakse, et põhjus on keskkonnas, täpsemalt teatud kemikaalides. Arvatakse, et mingi teatud aine kahjustab meeste viljakust.

Näiteks veel 1990ndatel aastatel kasutati maasikate hallituse vältimiseks vinklotsoliini-nimelist ühendit. See ühend rikub hormonaalse tasakaalu ja pärsib testosterooni tootmist. Loomkatsetel on tuvastatud, et see ühend pärsib rottidel viljakust. Vinklotsoliini kasutamine keelati Euroopa Liidus 2007. aastal. Väljaspool ELi aga on see laialt kasutusel.

Viljatust põhjustavad veel sajad eri ühendid, mis on Euroopa Liidus kasutusel. Eriti probleemseid aineid on kokku 106. Asjatundjate arvates on kemikaalid vähemalt osaliselt süüdi meeste viljakuse languses. Võimalus on ka see, et kahju on sündinud juba palju varem ning kahjulikud ühendid on sattunud meeste organismi emapiima kaudu. 80ndatel aastatel oli näiteks naiste rinnapiimas väga palju dioksiine. Dioksiinid tekivad tööstuses ja kaovad organismist väga aeglaselt. Meeste viljakus pannakse paika juba lapsepõlves. Kriitilised perioodid on looteiga, varajane lapsepõlv ja puberteedile eelnev aeg. Praegused pered kannatavad niisiis eelnevate põlvkondade teadmatuse tõttu.

Kahjulikest ainetest loobumine pole lihtne. Paljud kemikaalid on nii kasulikud, et neist ei raatsita loobuda. Kuni aga meeste viljatuse põhjus pole täpsemalt teada, on raske ka leida mingit abinõud selle vastu. Kokkuvõttes võib aga selline areng minna väga kalliks maksma.

Pyry Young ei voi ehkä koskaan saada omia lapsia – miesten hedelmällisyys on romahtanut ja syytä arvaillaan edelleen

Jonkun on annettava vaikeille asioille kasvot. Se voin yhtä hyvin olla minä. Pyry Youngilla on asiat päällisin puolin hyvin. Hänellä on ystäviä, harrastuksia, mukava asunto Helsingin keskustassa. Yksi iso asia kuitenkin puuttuu. Young on 37-vuotias ja valmis isäksi. On ollut jo pitkään. – Perheen perustaminen on aina ollut itsestäänselvyys.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Kole lugu: meeste viljakus on Soomes järsult langenud, põhjust ei teata appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
Brasiilias loodeti koroona karjaimmuunsuse peale, aga tuli uus mutatsioon ja inimesed hakkasid uuesti haigestuma

Koroona karjaimmuunsus osutus petlikuks illusiooniks Brasiilias Amazonases, kus möllab viiruse uus mutatsioon. Amazonase osariigi pealinnas Manauses arvati 76 protsenti inimestest olevat koroona esimese laine ajal haiguse läbi põdenud. Nüüd aga möllab seal koroona teine laine, mis on veelgi raskem kui esimene.

Olukord on väga hull, hullem kui kunagi varem pandeemia ajal, olen kaotanud palju sõpru, räägib Brasiilias elav soomlane Karlo telefoni teel. Amazonases on koroonasurmade numbrid ühed suuremad terves maailmas, vahendab Yle.

Manause hullu olukorra põhjustajaks peetakse koroona uut, nn Amazonase mutatsiooni ehk P.1. Haiglad ja intensiivravi palatid on inimesi täis, järjekorras ootab sadu inimesi. Meedikud on tööl ööd ja päevad läbi. Nad on kurnatud ja masenduses, paljudel on juba enesetapumõtted.

Amazonase mutatsiooni kutsutakse maailmas Brasiilia variandiks. See paneb koos Briti ja Lõuna-Aafrika mutatsiooniga asjatundjaid muretsema. Brasiilia terviseminister Eduardo Pazuello ütles, et uus mutatsioon on varasemast koroona variandist kolm korda nakkavam. Tema väitel aitavad vaktsiinid ka selle mutatsiooni vastu, aga Reutersi andmetel puuduvad selle kohta veel tõestatud andmed.

Brasiilias levib ka teine koroona mutatsioon, mida kutsutakse Rio de Jainero mutatsiooniks ehk P.2. See on levinud üle terve Brasiilia ja see on olemuselt samasugune kui P.1. Mujal maailmas räägitakse neist kui Brasiilia variantidest.

Kokku on Brasiilias surnud koroona tagajärjel üle 240 000 inimese, mis on USA järel maailmas teine number. Mutatsioonide mõju nakatumistele pole veel täpselt teada. Ühe uuringu põhjal aga selgus, et 42 protsenti Manause uutest nakatumistest põhjustas detsembrikuus mutatsioon.

Brasiilias oli aastavahetusel kesksuvi. Arvatakse, et Manauses tundsid inimesed end jõulude ajal vabamalt, kuna arvasid, et piirkonnas on saavutatud koroona karjaimmuunsus. Katastroof saabus paar nädalat peale jõule. Mitte keegi ei osanud seda oodata. Koroona teine laine on Brasiilias olnud ulatuslikum ja tapvam kui keegi oleks osanud eales ette kujutada.

Manauses kehtib nüüd öine liikumiskeeld ehk komandanditund. Soomlane Karlo räägib, et on pidevalt kodus, kui kord nädalas toimuv poeskäik välja arvata. Soomlane kavandab piirkonnast ära kolimist, kuna seal pole enam tööd.

Brasiilia inimesed juba kardavad, et ükskord nakatuvad kõik. Ainus võimalus on hoida distantsi ja järgida hügieeni. Vaktsiinidesse suhtutakse skeptiliselt, kuna pole teada, mis on pikaajalised kõrvalmõjud.

Brasiilias levib koroona osalt seetõttu ulatuslikult, et inimesed on hakanud piirangutest väsima. Inimesed ei hooli enam vahedest ja maski kandmisest. Noored kogunevad, et koos aega veeta. Paljud poed on suletud, kuna töötajad on saanud koroona, pärast seda on inimesed jäänud töötuks. Inimesed kannatavad, kui piirangutesse suhtutakse hooletult.

Brasiilia eesmärk on vaktsineerida pooled riigi 210 miljonist elanikust juunikuuks ja ülejäänud aasta lõpuks. Esimese vaktsiinidoosi on praeguseks saanud 2,5 protsenti elanikkonnast. Protsess on aeglane ja immuunsuse saavutamine võtab kaua aega. Probleemid on ka vaktsiinide saadavusega.  Rio de Jaineros tuli vaktsineerimine seisma panna vaktsiinide puuduse tõttu, teatas linnapea Eduardo Paes sotsiaalmeedias.

Brasiilia majandus langes eelmisel aastal esialgsetel andmetel 4 protsenti. Käesoleval aastal on olukord veelgi hullem. Vaeste hulk tõusis jaanuaris 13 protsendi peale, kui see oli olnud eelmise aasta augustis ligi 5 protsenti. Põhjuseks on koroonaga seotud sotsiaaltoetuste lõppemine.

Rio de Jainero karnevali ärajäämine oli samuti suur löök, kuna see sündmus annab tööd ligi 70 000 inimesele. Ladina-Ameerikas on koroona teine laine löönud valusalt lisaks Brasiiliale veel Mehhikot, Peruut ja Boliiviat. Uruguays on käsil alles esimene laine, kuna nakatumiste arv suudeti eelmise aasta lõpuni kontrolli all hoida. Vaktsineerimistega ollakse alles alguses, välja arvatud Tšiilis, kus on vaktsineeritud juba 12 protsenti elanikkonnast.

Amazonian virusmuunnos jyllää Brasiliassa, illuusio laumasuojasta petti: “Me kaikki saamme lopulta tartunnan”

Koronan toinen aalto on iskenyt rajusti etenkin Amazonian alueelle, jossa tilanne on katastrofaalinen, paikalliset kertovat Ylelle. SANTANA DO LIVRAMENTO/RIVERA Kuvitelma laumasuojasta paljastui petolliseksi illuusioksi Amazonian alueella Brasiliassa, jossa riehuu virusmuunnos. Amazonasin osavaltion pääkaupungissa Manausissa jopa 76 prosenttia asukkaista oli tutkimuksen mukaan (siirryt toiseen palveluun) sairastanut koronan lokakuuhun mennessä.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Brasiilias loodeti koroona karjaimmuunsuse peale, aga tuli uus mutatsioon ja inimesed hakkasid uuesti haigestuma appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Ajalugu
Kartulivabariigist narkovabariigiks. Kuidas jõudsid uimastid Nõukogude Eestisse?

“Kaifi saamiseks tehti igasuguseid hulle asju. Näiteks määriti kingaviksi leivale ja söödi,” meenutab endine miilitsapolkovnik Lembit Allingu. Tema sõnul oli Eesti NSV-s uimastite pruukimine levinud alaealiste, kultuuriinimeste ning kurjategijate ja endiste vangide seas.

Nõukogude transpordimiilitsad 1980ndatel õppusel Tallinnas salakaupa otsimas. Laual vedelevad muu kraami hulgas tabletid, mis nõukogude ajal nii mõnegi arsti ja spordimehe põrandaaluseks miljonäriks tegid.

Eestis leidub neid, kes armastavad ilustada nõukogude aega, mil polevat olnud ei rikkaid, kriminaale ega ka narkomaane. Endine miilitsapolkovnik Lembit Allingu (74) kinnitab, et kõik need negatiivsed nähtused eksisteerisid juba ka Nõukogude Eestis. Lihtsalt nende olemasolu hoiti tavainimese eest kiivalt saladuses. Allingu on üks esimesi Eesti narkopolitseinikke, keda juba ENSV päevil õpetasid Nõukogude-Ameerika koostöö käigus välja USA kolleegid.

Kuidas jõudis narkootikumide tarvitamine Eestisse?

Eestis on narkootikume tarvitatud pikka aega. Talunaised andsid näiteks kunagi lastele, et need paremini magaksid, moonikupraid nätsutada. 20. sajandi alguse Eestis oli neid, kes tarvitasid opiaate ja morfiumi, näiteks oli neid Noor-Eesti kirjanike hulgas.

Kuid laialdaselt levisid narkootikumid Eestis pärast teist maailmasõda nende hulgas, kes sattusid kinnipidamiskohtadesse. Vanglates töötasid sageli valvurid, kes olid toodud Kesk-Aasia vabariikidest ja koos nendega levisid ka narkootikumid. 1970ndatel oli Rummu vanglas selliseid päevi, kui suur osa vange ei suutnud minna tööle, kuna nad olid narkojoobes. Ka vanglaülem ise, kes oli pärit Kesk-Aasiast, tarvitas narkootikume. Eriti moes oli 1970ndatel vanglates etaminaalnaatriumi tarvitamine, mida hüüti „etakaks”. Pakend kümne tabletiga maksis apteegis neli kopikat, aga vanglas maksis see kümme rubla. Tarvitati ka barbituraate, aga vanglatesse toodi ka näiteks morfiumi.

Kes olid need, kes 1970ndatel ja 1980ndatel meil põhiliselt narkootikume tarvitasid?

Eestis oli põhiliselt kolm gruppi, kes tarvitasid narkootikume: alaealised, kultuuriinimesed ja kurjategijad ning need, kes olid vangis istunud. Tean mitut nimekat eesti kunstnikku, kes tarvitasid narkootikume enda jutu järgi selle jaoks, et nende maalid oleksid värviküllased.

Kriminaalidel oli terve võrgustik, mis tegeles narkootikumide vahendamisega ja sealt jõudsid narkootikumid ka noorteni. Üks paberossitäis kanepipuru maksis 50 kopikat. Alguses tarvitasid narkootikume hipid, pärast kadus nende liikumine ära ja tulid asemele need noored, kes Varblase kohviku ees kogunesid.

Vang nõukogude aja lõpus Patarei vanglas. Tätoveeringud kujutasid nõukogude vanglasüsteemis omalaadset “passi”, kuhu oli sisse kantud kurjategija senine elukäik. Võrgus olev ämblik, nagu selle kinnipeetava puusal, tähendas narkomaaniat, kui ämblik liikus tätoveeringul üles, siis polnud vang sellest pahest üle saanud ja kui alla, siis oli see juba selja taha jäetud. Teistest antud tätoveeringutest tähendavad kirikukuplid istutud aastaid või vanglakaristuste arvu, kirikukell õlal tähendab, et ta on oma karistused algusest lõpuni ära istunud ja ristilöödud Jeesus, et tegu on kriminaalse maailma autoriteediga.

Ka moonikupardest tehti süstitavat derivaati, mille oopiumisisaldus oli umbes 30%. Peale selle võis tablette saada Tallinna farmaatsiatehasest, kus toodangu üle erilist arvestust ei peetud.

Kaifi saamiseks tehti igasuguseid hulle asju. Näiteks topiti autode väljalasketorusse kalts ja hingati siis heitgaase sisse. Samuti määriti näiteks kingaviksi leivale ja söödi.

Kui palju võis Eestis narkomaane olla?

Meil olid teadaolevad tarvitajad ja levitajad 1970ndatel-1980ndatel arvel. Lõin ise spetsiaalse kartoteegi ja seal oli umbes 5000 nime. See polnud väga suur arv, näiteks Tadžikistanis oli samal ajal arvel umbes 50 000 narkomaani. 1970ndatel aastatel pidi siseminister Valter Ani pidama EKP keskkomiteele ettekande narkootikumide tarvitamisest Eestis. Valmistasin selleks ette skeemi mõõduga 2×3 meetrit, millele olid kantud teed, kuidas narkootikumid meile satuvad ja kus neid Eestis valmistatakse. Kompartei esimene sekretär Johannes Käbin oli sellest väga erutunud ja kärkis, et „meie kartulivabariik ei tohi muututa narkovabariigiks”.

Kes olid need, kes narkootikumidega kaubitsesid?

Põhiliselt need, kes olid varem vangis istunud. Neid aitasid noored, kes levitajatena teenisid nõnda raha.

Millistest piirkondadest narkootikumid Eestisse jõudsid?

Neid toodi Kesk-Aasia vabariikidest. Näiteks olid varumiskontorid, mis saatsid Eestist loomi mööda Nõukogude Liitu laiali. Seda kasutasid ära kurjategijad, kes reisisid Eestist loomade saatjatena kaasa ja tulid Kesk-Aasiast lennukiga tagasi, kaasas kohvrid narkootikumidega. Mingit erilist kontrolli ei olnud, esimesed narkokoerad ilmusid Tallinnasse 1980. aasta olümpiamängude ajal.
Barbituraate toodi ka Moldaaviast. Afganistani sõja ajal tuli palju narkootikume Tartu lennupolguga, mida juhtis Džohhar Dudajev. Puutusin ka ise kokku sõdurite ja ohvitseridega, kes olid olnud Afganistanis ja kellest said sõjas sõltlased.

Lembit Allingu

Mis oli kõige suurem kogus narkootikume, mille te ära võtsite?

Kõige suurem kogus oli vagunitäis hašišit. Seal oli 20 tonni. See juhtus Nõukogude-Afganistani sõja ajal ning see vagun tuligi kuskilt Afganistani kandist. See pidi tulema Tallinnasse ja siit kaubalaevaga minema edasi Saksamaale. Eestlasest kapten ootas seda vagunit, aga meile tuli info varem ja võtsime vaguni maha enne, kui see Eestisse jõudis.

Kas Eesti ja Soome vahel ka narkootikume liikvel oli?

Põhiline äri oli hormoonpreparaatide müük Soome. Alguses müüsid neid Tallinna kriminaalid Viru hotelli ehitanud soomlaste abiga, aga kui Tallinna ja Helsingi vahel hakkas käima laev Georg Ots, siis hakkasid Soome sportlasi kasvuhormoonidega varustama eestlased. Näiteks varustasid eestlased maadluse maailmameistrit Hannu Lahtineni, kes hiljuti suri. Lisaks Soome raskejõustiklastele müüdi neid preparaate Soome kergejõustiklastele.

See oli väga suur äri! Üks tablett maksis 3-5 Soome marka. Kogused, mis ära võtsime, olid väga suured, seal oli umbes 100 000 tabletti. Arvutage ise, see tegi nii mõnegi Eesti spordiarsti rikkaks… Soome ja Eesti vahel oli kõva salakaubavedu. Sinna veeti lisaks hormoonidele ka vanavara, näiteks ikoone. Vastu saadi valuutat. Need asjad olid kõik omavahel seotud.

Ütlesite, et põhiliselt levisid narkootikumid vanglates. Kes neid sinna toimetasid? Kas valvurid?

Visati lihtsalt üle aia. Vangid ise organiseerisid seda. Sisseviimise võimalusi oli palju. Aga loomulikult oli ka valvureid ja ametnikke, kes narkootikume sisse tõid. Olid ka elukutselised kriminaalid, kes seal kinni istusid, näiteks vennad Bašarad. Nemad tahtsid näiteks vanglasse saada apelsine ja mandariine. Apelsine ning mandariine oli 1970ndatel Eestis praktiliselt võimatu saada. Aga neile toodi vanglasse isegi apelsine ja mandariine. Kurjategijatel oli juba nõukogude ajal Eestis „ühiskassa”, nad hoolitsesid „omade” eest, kes kinni istusid.

See tähendas, et kuritegelikud autoriteedid tegid „tsoonis”, mida ise tahtsid?

Jah, absoluutselt. Seal olid meesterahvad, kes olid neile tüdrukute eest ja kes neid „teenindasid”. Kriminaalsel eliidil olid suured privileegid nii pakkide saamise osas kui ka kokkusaamiste osas. Ja ka vabaduses elasid nad väga laia elu. Igasuguseid asju oli.

Aga kui levinud olid narkootikumid parteijuhtide ja kultuuritegelaste hulgas?

Näiteks ühe EKP osakonnajuhataja poeg oli narkomaan. Narkojoobes olles hoidis ta oma isa tabureti all kinni. Kuid võimutegelased narkootikume eriti ei tarvitanud, nemad tarvitasid ikkagi alkoholi.

Kultuuriinimeste hulgas esines narkomaaniat rohkem. Neid oli näiteks balletitantsijate seas, kes kuulusid seksuaalvähemuse hulka ja armastasid pidusid korraldada. Narkomaane oli ka kunstnike, ülikoolide õppejõudude ja arstide hulgas. Oli igasuguseid inimesi.

Narkomaaniat (nagu ka seksi) Nõukogude Liidus polnud…

Nõukogude Liidu ametliku statistika järgi polnud Nõukogude Liidus kuni perestroikani ehk 1980ndate keskpaigani ei narkootikume ega narkomaane. Loomulikult oli see täielik vale. Kuigi võrreldes joomarlusega, mis Nõukogude Liidus valitses, oli narkomaanide arv väike.

Nõukogude narkomaania ajaloos oli murranguliseks 1951. aasta, kui 25 000-se tiraažiga lasti välja „Meditsiinilise eeterliku õli ja mürgiste taimede entsüklopeediline sõnastik”. Sellest sai kohe pärast ilmumist nii tarvitajate kui ka tootjate aabits. Kogu tiraaž müüdi läbi lühikese ajaga ning tuli teha kordustrükid. Selles raamatus oli näiteks informatsioon, kuidas, millal ja kust korjata tungalteri, mille põhjal sünteesitakse näiteks LSD-d, aga sealt leidis instruktsioone ka teiste joovastavate ühendite loomiseks. Muide, seesama raamat on isegi tänapäeval väga hinnatud ja internetis algavad selle hinnad umbes 50 dollarist.

Põhiliselt üritatigi nõukogude ajal uimasteid valmistada koduste vahenditega, kuid ka nõukogude ravimitööstuse toodang kujutas endast tõelist narkomaani „Klondike’i”. 1950ndatel müüdi käsimüügis näiteks looduslikul oopiumil ja hiljem efedriinil ning kodeiinil põhinevaid maotablette ja mitmesuguseid barbituraate. 1956. aastani võis apteegist osta koguni heroiini. Mingisuguse tuju tõstva segu valmistamine ei olnud NSV Liidus kunagi keeruline.

Kuid veel 1960ndatel oli narkomaane, kes ise ravimite põhjal midagi kokku segasid, väga vähe. Narkomaane huvitasid ikkagi eelkõige „puhtad” ained nagu morfiin, omnopoon, kokaiinitilgad ja muud sarnased retseptiravimid. Nõukogude narkomaanid hankisidki neile vajalikku apteekidest, haiglatest, ladudest ja muudest kohtadest, kus ravimeid hoiti, meditsiinitöötajate abil, kes narkootiliste ravimitega kaubitsesid.

Iseenesest huvitav on lugu, kuidas jõudis NSV Liitu LSD. Selle tõi 1960ndatel Nõukogude Liitu Ameerikas elav tšehhi psühhiaater Stanislav Grof, keda nõukogude kolleegid kutsusid pidama loenguid LSD kasutamisest psühhoteraapias. Toona ei teatud veel, kui ohtliku preparaadiga on tegu ning Grof jättis nõukogude psühhiaatritele kingituseks 300 ampulli LSD-25. Mõne aasta pärast kuulis Grof Nõukogude Liitu külastanud ameerika psühhiaatrilt, et tema sõpradest-psühhiaatritest on saanud juba praktiseerivad zen-budistid, kes kulutavad rohkem aega idamaise filosoofia ja lääne biitnikute loomingu uurimiseks ega tegele oma erialaga. Ameeriklastelt saadud LSD võttis oma arsenali ka KGB, kes kasutas seda ülekuulamistel. Seda salalaborites sünteesitud hallutsinogeeni müüsid „organite” esindajad mustal turul, muuhulgas nõukogude kunstiinimestele.

Lisaks isetegevusele tegutsesid nõukogude narkoturul ka professionaalid. 1964. aastast pärinevas salajases ettekandes kompartei keskkomiteele hoiatas siseministeerium, et Nõukogude Liidu Euroopa-osa on üle ujutamas Kesk-Aasiast pärinev hašiš. Dokumendis on kirjas: „Tarnijad ja spekulandid kasutavad kerget raha taga ajades hašiši transportimisel mitmesuguseid võtteid. Nad panevad selle spetsiaalselt valmistatud topeltpõhjaga kohvritesse, puuviljakonservidesse või moosipurkidesse, topivad kummipallide, arbuuside ning melonite sisse. Sageli saadavad nad ise seda pakki või pagasit.”

Narkomuuladena kasutati Nõukogude Liidus harilikult pikamaa rongide vagunisaatjaid, restoranivagunite töötajaid ja teisi transpordiga seotud inimesi.

Allikas

Nõmme, Tallinna uudised
Tõnis Kõrvits 75: «Armastus tõi mu Nõmmele ja ma olen rahul.»

Autor: Jukko Nooni

Tõnis Kõrvits. (foto: Jukko Nooni)
16. augustil tähistab 75. sünnipäeva muusik, helilooja ja arranžeerija Tõnis Kõrvits. Tema töö ja loominguga on ilmselt kokku puutunud väga suur osa eestlastest kas laulupeol, televisiooni või raadio vahendusel.
Kesklinnast pärit ja Westholmi gümnaasiumi lõpetanud Tõnis Kõrvits on Nõmmel elanud üle 50 aasta. «Armastus tõi mu siia ja ma olen rahul,» lausus ta. Tõnise isa oli helilooja ja muusikateadlane, tema vennad on muusikud, poeg Tõnu on samuti tuntud helilooja.

Kõrvitsa sõnul on Nõmmel loominguliseks tööks inspireeriv keskkond. «Mu töölaua aken on aia poole. Talvel toimetavad seal tihased ja muud linnud ning oravad.»

Pea iga päev võib teda kohata Nõmme turul. «Nõmme turg on lemmikkoht. Kui hommikul tööd teha ja noote kirjutada, siis on turulkäimine mõnus keskpäevane jalutuskäik, heas mõttes kohustus,» rääkis helilooja, kes ostetud toidukraamist pärast ka ise maitsvad road valmistab.

Kuna Kõrvits puutus muusikaga tihedalt kokku juba lapsepõlves, õppis lastemuusikakoolis viiulit, mängis juba noorukina Kustas Kikerpuu bändis, tundub mõneti üllatuslik, et konservatooriumi asemel valis ta esialgu hoopis teise eriala ning on muusikas end täiendanud iseõppimise teel. «Lisaks muusikale huvitusin paljudest muudest asjadest ning seetõttu sattusingi Tartu ülikooli hoopis füüsikat õppima. Kaks aastat õppisin, kuid siis tuli sõjaväekutse ning tuli teha manööver, et saaksin ajateenistuseks väeosa orkestrisse. Saingi. Algul mängisin seal trummi, siis puhkpille,» meenutas ta.

Põhitööks arranžeerimine

Pärast teenistust ta Tartusse enam tagasi ei läinud. «Südametunnistus mind igatahes ei piina, et füüsika seljataha jäi ja end muusikale pühendasin. Hea sõber akadeemik Agu Laisk, kes ise toona altsaksofoni mängis, ütles, et elu raputab kõik mehed omale kohale, ja nii see muusika jäi,» sõnas Kõrvits.

«Pärast sõjaväge kutsus Kustas Kikerpuu mind oma bändi tagasi. See oli sama ansambel, mis sai üldtuntuks saatega «Horoskoop». Samal ajal alustasin tööd Eesti Televisiooni noortesaadete toimetuses, kus üks legendaarsemaid saatesarju oli «Kanal 13»,» meenutas ta.

Pärast televisiooni hakkas Kõrvits raadios kuuldemängudele muusikalisi kujundusi tegema, samal ajal mängides pilli varietees, restoranides, mitmes bändis ja Eesti Raadio estraadiorkestris. «Minu põhiinstrumentideks jäid nii kitarr kui basskitarr, samuti klaver.»

«Minu helilooming saigi alguse televisioonis ja raadios töötades, senimaani olin arranžeerija, kuid siis hakkas tellimusi tulema,» ütles Kõrvits tagasihoidlikult. Ta on kirjutanud muusika näiteks lastelavastusele «Mõmmi aabits», samuti on mitmele põlvkonnale teada-tuntud tema Leopoldi laul 1980. aastate populaarsest lastesaatest «Kõige suurem sõber» või «Õnneseen», mis sai tuntuks nelja-aastase Maarja-Liis Ilusa ja Jaanus Nõgisto esituses.

Tõnis Kõrvits peab oma põhitööks arranžeerimist, mis meeldib talle kõige enam. «Enne uue töö juurde asumist teen endale selgeks tausta. Kui vaja arranžeerida rahvapilliansamblile, siis peab enne uurima rahvamuusikat, sümfoonilise muusika puhul sümfoonilise ja džässi puhul džässmuusika nippe,» selgitas ta.

Umbes 700 lugu

Tõnis Kõrvits on arranžeerinud ja orkestreerinud mitmesugustele koosseisudele alates rahvapilliansamblitest, lõpetades sümfooniaorkestritega – kõigile, kes nende kahe vahele jäävad. ERSO, Tallinna Kammerorkester, rahvusooper Estonia, Vanemuine, Estonian Dream Big Band, kui lugeda üles vaid mõned orkestrid, kes Tõnis Kõrvitsa seadeid või orkestreeringuid esitanud on.

Viimasel laulupeol oli 72 laulust seitse Tõnis Kõrvitsa seatud. «2012. aastal tegi ERSO kaks jõulukontserti minu seatud muusikaga, kaks aastat tagasi esitasid Tallinna Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Belgias ja Hollandis oma jõulukavas samuti minu seatud jõululaule.» Eesti Raadio fonoteegis on umbes 700 lugu, mis on Kõrvitsa seatud või komponeeritud. Selle selgitasid raadiojaamad välja viis aastat tagasi, kui Tõnis Kõrvits tähistas oma 70. sünnipäeva.

Kõrvits on siiani loominguliselt väga viljakas, samuti õpetab ta Otsa koolis rütmimuusika kompositsiooni aluseid. See pole Kõrvitsale esimene kord noori muusikuid juhendada. «Esimest korda kutsus mind aastaid tagasi õpetama Uno Naissoo. Kui hakkad õpetama, siis saad ise ka pooled asjad selgeks, mis seni olid tunnetatavad. Praegu õpetades tunnen umbes samamoodi. Otsa kooli lõpetajad on väga kõrge tasemega, täiesti arvestatavad muusikud. Suu jääb lihtsalt lahti, kuidas noored suudavad muusikaliselt väljendada,» arvab ta.

Tõnis Kõrvitsa 75. sünnipäeva puhul korraldab Puhkpillimuusika Koda 25. septembril kell 19 Estonia kontserdisaalis juubelikontserdi «Õnneseen», kus tuleb esitusele valik autori originaalloomingust ning tema loodud seadetest. Kontserdil esinevad Ivo Linna, Eesti Raadio Laste Laulustuudio laululapsed, Harjumaa Keelpilliorkester, Politsei- ja Piirivalveorkester, Kaitseväe Orkester ja Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli puhkpilliorkester. Dirigendid on Kadri Hunt, Kaie Tanner, Harry Illak, Peeter Saan, Hando Põldmäe, Teet Raik, Ott Kask ja Sirly Illak-Oluvere.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Nõmme Kevade perepäev Pääsküla kooli hoovis

Autor: Liisa Salak

(foto: Jukko Nooni)
Laupäeval, 25. mail on Nõmme Kevade raames kolm suurt ettevõtmist. Päeva alustab kell 11 Liis Lemsalu trio kontsert Pääsküla raba vaatetornis ja lõpetab kell 18 algav filmiõhtu Vabaduse pargis. Nende kahe ürituse vahele mahub aga Nõmme Kevade perepäev, mis toimub kella 13–17 Pääsküla kooli hoovis.

Pääsküla kooli hoov on jaotatud viieks alaks, kus eri vanuses ja erinevate huvidega osalejad tegevust leiavad. Põnnialal tegeleb lastega Pipi Pikksukk, meisterdatakse õhupalliloomi, joonistatakse ja tehakse näomaalinguid. Noortekeskuste alal pakuvad tegevust nii Pääsküla kui Valdeku noortekeskuse noorsootöötajad. Toimub siidimaali töötuba, kus saab meisterdada omapäraseid kaarte, lisaks on lauamängude turniir ja soovijatele tehakse näomaalinguid. Tervise- ja ohutusalalt leiab politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, munitsipaalpolitsei ja «Kiusamisvaba kooli» maskoti Sõber Karu. Liiklus-, tule- ja veeohutuse alaseid teadmisi antakse läbi praktiliste tegevuste, näiteks saab vetelpäästja ametit proovida põnevas virtuaalreaalsusmängus. Spordialal toimub noorte (kuni 26-aastaste) 3×3-tänavakorvpalli turniir, kuhu on vaja eelregistreeruda, mida saab teha Facebooki ürituse «Nõmme Kevade perepäev» all oleval lingil. Lisaks korraldavad noored mitmesuguseid mängulisi sporditegevusi, samuti saab end proovile panna kabemängus. Kultuurialalt leiab Nõmme linnaosa raamatukogud, raamatukogubussi Katariina Jee ning Nõmme huvikooli põnevad töötoad: väiksematele pannakse üles lõbus takistusrada, samuti pakutakse palju loomingulisi tegevusi, alates siidimaalist ja lõpetades söejoonistusega. Kultuurialal sisustavad päeva noorte andekate muusikute ja tantsijate etteasted. Kell 14 algab Pääsküla kooli kevadkontsert.

Tulge pere, sõprade või naabritega, sest tegevust jagub kõigile ning kindlasti on oodata ka üllatusi! Perepäeva korraldab Nõmme Õpilasesinduste Liit ehk NÕEL koostöös Nõmme linnaosa valitsuse, Nõmme vaba aja keskuse, Pääsküla kooli ja Nõmme huvikooliga.

Täpsema info leiab Facebookist ürituse «Nõmme Kevade perepäev» alt või linnaosa infotahvlite plakatitelt. Üritus on kõigile tasuta!

Nõmme Kevade perepäeval toimuvate võistluste auhinnad paneb välja Cityjungle Elamusgolf, tantsustuudio DanceAct, Eesti Vabaõhumuuseum, Estonia SPA, HappyFly batuudikeskus, Kangadžungel, kino Sõprus, Kuulsaal, NUKU teater ja muuseum, TantsuGeen, kirjastus Zeus, kirjastus Avita, Matsimoka ja Must Küüslauk OÜ.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Paul Kerese tänava maleturniir toimub juba üheksandat korda

Autor: Nõmme Sõnumid

Hetk enne turniiri algust. (foto: Jukko Nooni)
Juba üheksandat korda toimub Nõmme Kevade ajal ka Paul Kerese tänava maleturniir. Maleturniir toimub laupäeval, 25. mail kella 11–16 vanas harjunud kohas, Suure Meistri kodu lähedal Kerese tänava ja Lootuse puiestee nurgal asuvas pargis.

Turniirile on oodatud nii nooremad kui ka vanemad hobimaletajad, samuti reitinguga malemängijad.

„Korraldame ka tänavu kaks eraldi turniiri: esimene lastele sünniaastaga 2007 või hiljem ning teine vanematele noortele ning täiskasvanutele. Loomulikult võivad ka alla 12-aastased soovi korral osaleda täiskasvanute turniiril, kuid arvestada tuleb, et see toimub lasteturniiriga samal ajal. Üritusel osalejate arv on igal aastal kasvanud ning eelmisel aastal võttis osa ligi 300 malesõpra,“ rääkis turniiri korraldaja, peaminister Jüri Ratas.

Vabaõhuturniir on endiselt kõigile osavõtjatele tasuta. Kuna aga huvilisi tuleb aina rohkem ja kohtade arv on piiratud, on kohustuslik eelregistreerimine. Eelregistreerimine kestab 23. maini ja seda saab teha maleliidu kodulehel www.maleliit.ee või e-kirja teel jrregistreerimine@gmail.com.

E-kirja teel registreerides tuleb saata järgnevad andmed: ees- ja perenimi; kategooria (2007. a ja hiljem sündinud noored või täiskasvanud); kontakt (e-post, telefoninumber); elukoht (omavalitsuse täpsusega). Samuti võimalusel märkida oma maleklubi, reiting ja muu lisainfo.

Loe otse allikast