Silt: Nõmme

Kirev elu
Eeva ja Martin Helme on elanud ka hirmus: kui ikka otseselt lubatakse Martini pea lõhki lüüa või muul moel temalt elu võtta, siis peab reageerima

Kohtume Martini (44) ja Eeva (44) Nõmme kodus, kuhu Helmed kolisid 2014. aasta jaanuaris, mil Eeva oli neljanda lapse Edwardi ootel. Seni olid nad ära mahtunud Mustamäe kolmetoalisesse korterisse, nii et uus, läbi kahe korruse asuv kodu tundus hiigelsuur. Aga ka selles, viietoalises korteris läks peagi kitsaks. 2017. aastal, kui sündis pesamuna Gloria, ehitati üks tuba avatud köögi arvelt juurde. Remondi tegid Helmed ise. See venis algselt plaanitust hulga pikemaks, kuna tuli koroonakriis ja Martini vastutus rahandusministrina aina kasvas.

“Martinil muutus graafik päeva pealt. Tööpäevad hakkasid kestma 14–18 tundi ja kodus jäi kõik ootele. Siis pandi veel ka koolid ja lasteaed kinni. Segadus oli suur. Erinevalt teistest paaridest, kes koroona esimese laine ajal olid olude sunnil pidevalt koos, meie Martiniga peaaegu ei näinudki teineteist. Aga saime tehtud. Isegi pisemad lapsed Edward ja Gloria aitasid õe tuba värvida,” tunneb Eeva uhkust. Viimased liistud olid köögis paika saanud alles veebruari alguses.

HARULDANE PEREPILT Helmetel pole traditsiooni käia end igal aastal stuudios pildistamas. Kroonika jaoks võeti aga pere kokku ja tehti ühispilt koos kõigi viie lapsega. Vasakult Helena (19), kes tänavu lõpetab keskkooli, Viktoria (16), kes lõpetab põhikooli, Iris (18), kes lõpetab 11. klassi, ja Eeva. Viktoria süles on kuuene Edward ja Martini süles pesamuna Gloria, kes on kolmeaastane.
HARULDANE PEREPILT Helmetel pole traditsiooni käia end igal aastal stuudios pildistamas. Kroonika jaoks võeti aga pere kokku ja tehti ühispilt koos kõigi viie lapsega. Vasakult Helena (19), kes tänavu lõpetab keskkooli, Viktoria (16), kes lõpetab põhikooli, Iris (18), kes lõpetab 11. klassi, ja Eeva. Viktoria süles on kuuene Edward ja Martini süles pesamuna Gloria, kes on kolmeaastane.
HARULDANE PEREPILT Helmetel pole traditsiooni käia end igal aastal stuudios pildistamas. Kroonika jaoks võeti aga pere kokku ja tehti ühispilt koos kõigi viie lapsega. Vasakult Helena (19), kes tänavu lõpetab keskkooli, Viktoria (16), kes lõpetab põhikooli, Iris (18), kes lõpetab 11. klassi, ja Eeva. Viktoria süles on kuuene Edward ja Martini süles pesamuna Gloria, kes on kolmeaastane.
ERAKOGU

Vahepeal jõuab raadiosaate lindistuselt koju ka Martin, kes külvab abikaasa üle musidega ja kiidab malbel toonil, kui kaunis ta on. See pole üldse see Martin Helme, kes vilavate silmadega “Esimeses stuudios” oma põhimõtteid kaitseb ja kohati väga salvavalt ütleb.

Ka Helmete esiklaps Helena (19) kinnitab, et isa on koduseinte vahel leebe ja enamjaolt rahulik – Martin püüab koju võimalikult vähe tööd kaasa võtta. “Tal on alati meie jaoks aega, et kas või minu unenägusid ära kuulata,” räägib imekaunis Helena.

“Lapsed on meil väga hästi välja tulnud ja seepärast ongi tore, et neid on suisa viis,” rõõmustab Martin, visates pilgu Helenale, kes pildistamisel kannab lillat lipsuga disainerkleiti, mille lubab selga panna ka keskkooli lõpu­aktusele ja -peole. Suve hakul on veel teinegi põhjus pidutsemiseks – tütar Viktoria (16) lõpetab põhikooli.

Võtame istet pika söögilaua taga, mis on magusa all lookas. Eeva tõstab serveerimisalusele enda valmistatud quiche’i ning laual on ootel maasikad, viinamarjad, magusad koogikesed ja kommid.

MAIASMOKAD Nii Martin kui Helena on väga suured magusasõbrad ning söögitoa laual on alati vaagen koogikeste ja kommidega. Eeva nõrkuseks on aga ilusad nõud. Laual oleva serviisi aitas talle erinevatest kohtades kokku koguda õde.
MAIASMOKAD Nii Martin kui Helena on väga suured magusasõbrad ning söögitoa laual on alati vaagen koogikeste ja kommidega. Eeva nõrkuseks on aga ilusad nõud. Laual oleva serviisi aitas talle erinevatest kohtades kokku koguda õde.
MAIASMOKAD Nii Martin kui Helena on väga suured magusasõbrad ning söögitoa laual on alati vaagen koogikeste ja kommidega. Eeva nõrkuseks on aga ilusad nõud. Laual oleva serviisi aitas talle erinevatest kohtades kokku koguda õde.
KARLI SAUL

“Eeval on viimasel ajal suur nõude hullus peale tulnud, just nõukaaegsete serviiside järele, Muudkui uurib, kas seda ja seda veel võib juurde osta. Facebookis on selleks omad grupid ju,” räägib pereisa. Tema magusalembuse tõttu on kodus alati midagi magusat ja tänagi on ta lõunaooteks juba kaks torditükki ära söönud.

Martin võtab viimast, sest peagi algab paast, mida ta enda meelekindluse proovilepanekuks aastaid lihavõttepühade eel on pidanud. “Siis on igasugune magus välistatud, aga ega pere seda pahaks pane, sest nemad sellest väga puudust ei tunne,” selgitab Martin.

“Eeva oli kõige ilusam tüdruk kursusel ja on tänini kõige ilusam naine maailmas.” Martin

Vaatamata magusalembusele on ta suurepärases füüsilises vormis. “Eks mul on hea ja kiire ainevahetus ning kui võimalik, teen ikka trenni ka, peamiselt jõusaalis.” Jällegi kiidab ta kaasat: “Süüa saan ma tõesti hästi, sest Eeva on meil kodus meisterkokk ja kui ta juba ette võtab, siis valmistab mitmekäigulisi gurmee-elamusi.”

25 aastat kiindumust

Martini ja Eeva ühine lugu sai alguse 1996. aastal, kui mõlemad asusid õppima Tartu Ülikooli ajaloo erialale.

“Eeva oli kõige ilusam tüdruk kursusel,” räägib Martin oma esmamuljest, “ja on tänini kõige ilusam naine maailmas.”

20 AASTAT ABIELU täitub Helmetel tänavu 18. mail. Abielu sõlmiti 18.05.2001 Tartus Väikese Vanemuise ovaalsaalis.
20 AASTAT ABIELU täitub Helmetel tänavu 18. mail. Abielu sõlmiti 18.05.2001 Tartus Väikese Vanemuise ovaalsaalis.
20 AASTAT ABIELU täitub Helmetel tänavu 18. mail. Abielu sõlmiti 18.05.2001 Tartus Väikese Vanemuise ovaalsaalis.
ERAKOGU

LAULATUS 2015. aastal lasid Helmed end Jaani kirikus Jaan Tammsalul laulatada ja poeg Edwardi ristida. Selleks ajaks olid nad olnud abielus 14 aastat ja peres kasvas neli last.
LAULATUS 2015. aastal lasid Helmed end Jaani kirikus Jaan Tammsalul laulatada ja poeg Edwardi ristida. Selleks ajaks olid nad olnud abielus 14 aastat ja peres kasvas neli last.
LAULATUS 2015. aastal lasid Helmed end Jaani kirikus Jaan Tammsalul laulatada ja poeg Edwardi ristida. Selleks ajaks olid nad olnud abielus 14 aastat ja peres kasvas neli last.
ERAKOGU

Eeva kinnitab, et vastastikune sümpaatia oli esimesest kohtumisest peale, kuid kuni neljanda kursuseni olid nad vaid väga head sõbrad. “Esiteks olin ma toona suhtes ja Martin oli otsustanud, et tema elab ülikooli ajal täiel rinnal ning püsisuhtesse ei astu,” põhjendab ta. Amori nool tabas noori neljanda kursuse lõpus ja Martin tegi ühel kohvikukülastusel ettepaneku, et nad võiks abielluda.

“Mulle on alati meeldinud Martini rõõmsameelsus, asjalikkus ja armastus ilusa džässmuusika vastu. Aga romantiline pole ta küll kuskilt otsast, kõik otsused on olnud pragmaatilised,” naerab Eeva. 2001. aastal Eeva ja Martin abiellusidki ning neliteist aastat hiljem lasid end Jaani kirikus laulatada.

“See oli ilus ja sümboolne – olime olnud neliteist aastat abielus ja meie kõrval oli neli teist, neli last. Samal korral lasime ka Edwardi ristida,” meenutab Eeva. Helmete lapsed on kõik ristitud ja vanim, Helena lõpetas tänavu ka leerikooli – usk on nende peres olulisel kohal.

KAKSIKUTEGA Mart ja Sirje Helme kaksikute Maarja ja Martiniga 1979. aastal. Nii nagu pildil, on Martin olnud ka hilisemas eas emaga lähedasem kui isaga.
KAKSIKUTEGA Mart ja Sirje Helme kaksikute Maarja ja Martiniga 1979. aastal. Nii nagu pildil, on Martin olnud ka hilisemas eas emaga lähedasem kui isaga.
KAKSIKUTEGA Mart ja Sirje Helme kaksikute Maarja ja Martiniga 1979. aastal. Nii nagu pildil, on Martin olnud ka hilisemas eas emaga lähedasem kui isaga.
ERAKOGU

Martin tuleb lahutatud perest, kuid ta enda arvates pole see talle suuremat probleemi tekitanud. Kunstiajaloolasest ema Sirje Helme (72), kaksikõe, kirjandusteadlane Maarja Vaino (44) ja vanema õe Triinuga (49) saab ta väga hästi läbi. “Võiks öelda, et olen isegi lähedasem nendega kui isa Mardiga, kuigi tööalaselt puutun temaga märksa rohkem kokku,” ütleb Martin. “Aga mis puutub nende kunagisse lahkuminekusse, siis see ei mõjutanud kuidagi, sest ma olin siis juba hilisteismeline ja mingit traumat see ei tekitanud.”

Martin meenutab, et noorena hoidis ta pigem ema poole, sest isa oli üsna karmikäeline ja temaga tal teismeliseeas ei klappinud kuidagi: “Sirje oskas manööverdada ja püüdis mõistusega apelleerida, isale ajasin sõrad vastu.”

MARTIN JA NAISED Möödunud aasta veebruaris toimunud Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva galal tehti vahva ühispilt. Martin poseeris koos vanema õe, tõlkija Triin Van Doorslaeri, kunstiteadlasest ema Sirje Helme, kirjandusteadlasest kaksikõe Maarja Vaino ja kaasa Eevaga. Martini sõnul on ta oma õdede ja emaga väga lähedane.
MARTIN JA NAISED Möödunud aasta veebruaris toimunud Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva galal tehti vahva ühispilt. Martin poseeris koos vanema õe, tõlkija Triin Van Doorslaeri, kunstiteadlasest ema Sirje Helme, kirjandusteadlasest kaksikõe Maarja Vaino ja kaasa Eevaga. Martini sõnul on ta oma õdede ja emaga väga lähedane.
MARTIN JA NAISED Möödunud aasta veebruaris toimunud Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva galal tehti vahva ühispilt. Martin poseeris koos vanema õe, tõlkija Triin Van Doorslaeri, kunstiteadlasest ema Sirje Helme, kirjandusteadlasest kaksikõe Maarja Vaino ja kaasa Eevaga. Martini sõnul on ta oma õdede ja emaga väga lähedane.
TEET MALSROOS

Isa Mardiga sai ta lähedasemaks siis, kui Mart oli Moskvas suursaadik.

“Käisin tal seal külas ja saime palju asju selgeks ja lahti räägitud. Need olid toredad ajad. Mingit rivaalitsemist meil omavahel ka erakonnas pole. Mart on võtnud poliitikat pigem kui kohustust, minu jaoks on poliitika kirg ja põnev mäng. Siin on meie suur erinevus,” sõnab Martin.

ISA PÄRAST HEA MEEL Martinile vanemate lahkuminek mingit jälge ei jätnud ja tal on hea meel, et Moonika tegi isa Mardi taas õnnelikuks. Pilt on tehtud neile kuuluvas Suure-Lähtru mõisas.
ISA PÄRAST HEA MEEL Martinile vanemate lahkuminek mingit jälge ei jätnud ja tal on hea meel, et Moonika tegi isa Mardi taas õnnelikuks. Pilt on tehtud neile kuuluvas Suure-Lähtru mõisas.
ISA PÄRAST HEA MEEL Martinile vanemate lahkuminek mingit jälge ei jätnud ja tal on hea meel, et Moonika tegi isa Mardi taas õnnelikuks. Pilt on tehtud neile kuuluvas Suure-Lähtru mõisas.
RAUNO VOLMAR

Mardi (71) abikaasa Moonikaga (54) saavat ta samuti kenasti läbi. “Ega mina temaga abielus ole ja kui ta on Marti juba üle kahekümne aasta õnnelikuks teinud, siis on kõik hästi,” ütleb Martin isa abielu kohta.

Õnnetu džässbaar

Enne kui Martin poliitikasse sukeldus, pidas ta kõikvõimalikke ameteid. Oli näiteks Delfi välisuudiste toimetaja ja omanimelise džässbaari omanik. Seda aega meenutab Helmete korteri esikus olev vana klaver, millel kumbki kaasadest mängida ei oska.

Martini sõnul sündis 2007. aastal mõte hakata baari pidama tema Frank Sinatra lembusest. Ta soovis, et ka Tallinna vanalinnas oleks lokaal, kus sellist muusikat mängitaks. Kolme väikese lapse kõrvalt panid Martin ja Eeva lokaali püsti, kuid äri asutamine sattus halvale ajale – vahetult pärast avamist toimus Tallinnas pronksiöö, mille järel oli vanalinn mitu kuud inimtühi.

ERAKOGU

DŽÄSSBAAR 2007. aastal pidasid Helmed vanalinnas džässbaari Martini Jazz Cafe, mis paraku haledalt läbi kukkus ja pere aastateks sügavatesse võlgadesse saatis.
DŽÄSSBAAR 2007. aastal pidasid Helmed vanalinnas džässbaari Martini Jazz Cafe, mis paraku haledalt läbi kukkus ja pere aastateks sügavatesse võlgadesse saatis.
DŽÄSSBAAR 2007. aastal pidasid Helmed vanalinnas džässbaari Martini Jazz Cafe, mis paraku haledalt läbi kukkus ja pere aastateks sügavatesse võlgadesse saatis.
ERAKOGU

“Mitu kuud ei käinud meie juures ühtegi klienti, üürid aga jooksid ja eks tegime ka valekalkulatsioone. Raha­puhver oleks pidanud suurem olema. Imesime terve suve käppa, laenasime ka sõpradelt võlgade tasumiseks ning pärast pankrotti maadlesime aastaid, et raha tagasi maksta,” meenutab Martin kirevat, kuid ka väga rasket aega.

“Pärast pankrotti maadlesime aastaid, et raha tagasi maksta.” Martin

Eeva kinnitab, et see pani kolme väikese lapsega pere elu üsna korralikult proovile. Raske oli nii rahalises kui psühholoogilises plaanis – pankrotipessa jäi vaid 3000 eurot. “Aga elu näitas, et mida keerulisem aeg, seda rohkem lõpuks ühte hoiad ja oled omas mullis. Nüüd kuuluvad sinna mulli ka meie lapsed ja niimoodi ringkaitses olles saame alati hakkama ning muutume tugevamakski,” räägib Eeva.

Õpivad itaalia keelt

Viimased kuu aega on Martin olnud tunduvalt rohkem kodus kui varem, sest on ministriametist prii.

“Martinil on nüüd tõepoolest natuke rohkem aega. Ta jõuab varem koju ja puha. Aga ega ta kaua malda puhata, tal hakkab ju kohe uuesti pea tööle, kuidas naasta. Naasmiseks tuleb aga jällegi väga palju tööd teha,” arutleb Eeva.

ARMASTAVAD REISIDA Martin ja Eeva 2017. aastal Itaalias.
ARMASTAVAD REISIDA Martin ja Eeva 2017. aastal Itaalias.
ARMASTAVAD REISIDA Martin ja Eeva 2017. aastal Itaalias.
ERAKOGU

VIIMASEL VÄLISREISIL enne koroonat. 2019. aasta novembris kohtusid Eeva ja Martin Roomas ­Itaalia paremäärmuslaste liidri Matteo Salviniga, kes kuu aega varem oli kaotanud siseministri koha. Saapamaa lembus pani paari õppima ka itaalia keelt.
VIIMASEL VÄLISREISIL enne koroonat. 2019. aasta novembris kohtusid Eeva ja Martin Roomas ­Itaalia paremäärmuslaste liidri Matteo Salviniga, kes kuu aega varem oli kaotanud siseministri koha. Saapamaa lembus pani paari õppima ka itaalia keelt.
VIIMASEL VÄLISREISIL enne koroonat. 2019. aasta novembris kohtusid Eeva ja Martin Roomas ­Itaalia paremäärmuslaste liidri Matteo Salviniga, kes kuu aega varem oli kaotanud siseministri koha. Saapamaa lembus pani paari õppima ka itaalia keelt.
ERAKOGU

Aega on suisa nii heldelt käes olnud, et Eeva ja Martin avastasid enda jaoks uue hobi. “Hakkasime Eevaga itaalia keelt õppima,” muigab Martin. Tal on ostetud aprilliks Itaaliasse lennupiletid, kuid ta peab siiski vähetõenäoliseks, et nad sinna jõuavad, sest koroonaolukord on endiselt ärev.

“Pole hullu, kui reis praegu edasi lükkub. Igatahes on, mida jälle oodata, sest reisile tahaks juba väga minna. Eriti Itaaliasse, sest see on üks meie lemmiksihtkohti. Teine on Hispaania, Barcelona,” täiendab Eeva.

Kui vaja, laseks paar end ka vaktsineerida. “Vaktsineerimist ei tohiks muuta kohustuslikuks, selle vastu ma olen. Aga kui tõesti hakkavad sellega kaasnema mingid eriõigused või vabadused, siis ilmselt vaktsineerin,” sõnab Martin, kes on silma paistnud ka selle poolest, et ei kanna parlamendi hoones ega teistes avalikes kohtades maski. Samas kinnitab EKRE esimees, et ta pole sugugi maskivastane.

“Kui tegelikkuses on paljud poliitikutest kolleegid Riigikogus suletud uste taga maskita ja panevad selle ette vaid piltnike pärast, on see silmakirjalik,” ütleb Martin. “Teiseks, ma keeldun elamast kogu aeg kohutava hirmuga. Eelmisel kevadel me ei teadnud ju, kas see haigus tapab 1% või 10% haigestunutest, kes kuidas põeb või mis on tüsistused. Siis olin muidugi väga ettevaatlik ja isegi hirmul. Täna usun, et oma füüsilise vormi juures põeksin pigem kergelt läbi. Aga selge on see, et Eestis on olukord koroonarindel taas väga halvaks läinud ja kõik peavad pingutama hoolsuses.”

POLIITIKA ÜHENDAB Martin ja Mart on üles ehitanud tugeva vundamendi EKRE-le.
POLIITIKA ÜHENDAB Martin ja Mart on üles ehitanud tugeva vundamendi EKRE-le.
POLIITIKA ÜHENDAB Martin ja Mart on üles ehitanud tugeva vundamendi EKRE-le.
SVEN ARBET

Valitsuse lagunemisest hakkab Martin üle saama. “Eks korraks oli ikka väike solvumine, et vaip nõnda jalge alt ära tõmmati, aga pole mõtet pikalt põdema jääda. Tegelikult saame Jüriga (Jüri Ratas – toim.) jätkuvalt väga hästi läbi. Ja see kurikuulus tort, millest kõik räägivad – see žest oli ka väga temalik. Ja ma ei väsi kordamast, et samasuguse tordi sai tookord ka Helir-Valdor Seeder,” valgustab Helme poliitika tagatubades toimuvat. Martin ei usu, et Jüril ja Keskerakonnal sai tema ja ta isa Mardi teravatest sõnavõttudest villand. Asi olevat siiski korruptsioonikahtlustuses. “Me ikka suhtleme jätkuvalt Jüriga. Kas ta just päris sõber on, aga meil on tõesti väga hea isiklik läbisaamine. Alles ükspäev ta helistas ja küsis, kuidas läheb. Eks tal ka igav ju, hakkas sauna endale ehitama.”

Martin ütleb, et kui sügisel peaks olema laual Jüri Ratase kandidatuur presidendi ametisse, siis seda võiks kaaluda küll: “Usun, et Jüri sobiks presidendiks. Ta on tõeline rahvamees, aga ta on ka lepitaja, keda on meie ühiskonnale praegu vaja.”

“Üks meie tütardest sai väga teravalt kannatada.”Eeva

Eeva lisab: “Tean, et Martin ise presidendiks saada ei taha. Temas on pigem ikka peaministri materjali. See aeg pole praegu aga veel käes. Võib minna veel isegi aastaid.”

Räiged ähvardused

EKRE on nii armastatud kui ka vihatud ja seda on Helmed enda nahal valusalt tunda saanud. Neid on ähvardatud nii sotsiaalmeedias, anonüümsete sõnumite kui ka e-postkasti jäetud kirjadega. Mõne ähvarduse on võtnud politsei uurida.

“Kui ikka otseselt lubatakse Martini pea lõhki lüüa või muul moel temalt elu võtta, siis peab reageerima. Hiljuti hakkasid levima ka rõvedad sõnumid, mis olid kirjutatud käsitsi ja pandud postkastidesse Viimsis ja Nõmmel,” toob Eeva näiteid. Ta lisab, et iga selline ähvardus võtab seest õõnsaks ja tekitab hirmu. Ähvardused on ka põhjus, miks Eeva ja Martin pole oma perekonda eriti avalikkusele näidanud. Ka Helmete vanemad lapsed on pidanud taluma pilkeid ja kiusu.

ESIKLAPSEGA Helena lõpetab tänavu gümnaasiumi. Isa eeskujul poliitikasse suunduda ta aga ei taha, sest on näinud selle ebameeldivat köögipoolt piisavalt. Helenale meeldib, et Martinil on alati aega oma lapsi ära kuulata ja nende probleemide lahendamisele kaasa mõelda.
ESIKLAPSEGA Helena lõpetab tänavu gümnaasiumi. Isa eeskujul poliitikasse suunduda ta aga ei taha, sest on näinud selle ebameeldivat köögipoolt piisavalt. Helenale meeldib, et Martinil on alati aega oma lapsi ära kuulata ja nende probleemide lahendamisele kaasa mõelda.
ESIKLAPSEGA Helena lõpetab tänavu gümnaasiumi. Isa eeskujul poliitikasse suunduda ta aga ei taha, sest on näinud selle ebameeldivat köögipoolt piisavalt. Helenale meeldib, et Martinil on alati aega oma lapsi ära kuulata ja nende probleemide lahendamisele kaasa mõelda.
KARLI SAUL

“See on meile väga raske teema – üks meie tütardest sai väga teravalt kannatada. Asi oli ikka väga hull, sest kiusamine kestis pikalt. Näiteks oli üks periood, kus pidudel otsiti Helme tüdrukud spetsiaalselt üles, et nendega vaielda. Südikus argumentatsioonis ja varakult välja kujunenud kindlad põhimõtted lisasid vaid õli tulle. “Vaidlejad” aga ei tahtnud, ei osanudki vaielda, vaid lihtsalt sõimasid. Üks tüdruk näiteks ütles otse välja, et ta tahab meie tütart lihtsalt lüüa,” toob Eeva näite taagast, mida on isa poliitiline tegevus lastele kaasa toonud. “Kord oli saadetud klassis paber laiali ja palutud, et kirjutage oma klassikaaslase kohta midagi, mis teile tema puhul meeldib. Ühele meie tütardest kirjutati: “Minu ema vihkab EKREt.” Sotsiaalmeedias saadetakse vahel ka lastele nende isa kohta halvustavaid meeme ja negatiivseid artikleid EKRE kohta, et nad näeks, kuidas nende isasse suhtutakse.”

Helena ütleb: “Mina pole suurt kiusamist tundnud, aga eks ironiseerivaid märkusi on ikka tehtud. Õnneks olen väga heas koolis. Õpetajad ja klassikaaslased on väga normaalsed, nii et selles suhtes on mind hoitud.”

“Ironiseerivaid märkusi on ikka tehtud.” Helena

Neiu märgib, et tema ei taha kindlasti poliitikuks hakata. Just seepärast, et on poliitika köögipoolt nii lähedalt näinud. “Minul pole kindlasti sellist kirge poliitika vastu nagu isal ja mul puudub oskus ja soov ka niimoodi vaielda. Kunagi tahtsin avada oma pagariäri, kuna olen samuti suur magusasõber ja mulle meeldib küpsetada. Seejärel oli mul tuhin minna ajakirjandust tudeerima, aga viimasel ajal sooviksin hoopis suhtekorraldust õppida või antiikkeeli ja kultuuri,” räägib Helena oma plaanidest.

Viimasele valikuvariandile noogutab ka ajalooharidusega Martin kaasa: “See pole küll väga praktiline majanduslikus mõttes, aga kindlasti põnev eriala ja sealt edasi võivad avaneda uued suunad.”

Helena leiab, et raha ei saa olla peamine eesmärk. “Tuleb juhinduda oma kutsumusest ja südamesoovist. Mis sa ikka rahaga peale hakkad, kui ise oled õnnetu,” arutleb Helena, kes loodab, et kui koroonaolukord veidi normaliseerub, siis avanevad võimalused ka välismaal õppimiseks. Isalt on ta pärinud südikuse ja järjepidevuse, mis ei luba mis tahes probleemide puhul alla anda ja sunnib ikka edasi võitlema. “Kuigi vahel tunned, et terve maailm on sinu vastu, aga su süda ütleb, et teed õiget asja, siis lõpuks õiglus seatakse jalule ja võidadki,” avaldab Helena oma elu moto.

Pesa tühjaks ei jää

Helmete suuremad lapsed võiksid varsti hakata iseseisvat elu elama, aga Martini sõnul nad pesast välja lendama ei kiirusta. “Neil siin hea ju, kõht täis, riided seljas ja pestud ja triigitudki ning igaühel oma tuba. Ei ole mina täheldanud, et nad tahaks kodust kuhugi minna ja kui tuleb ka see aeg, siis ega me ei takista,” võtab Martin tütarde iseseisvumist rahulikult. Distsipliin on olnud kodus olulisel kohal, kuid samas on ka pidudel käimist aktsepteeritud.

MAAKODU PÄRNUMAAL on Helmete pere meelispaik. Siinne interjöör on armsalt romantiline ning valdav osa remonditöödest on Martin siin teinud oma kätega, alates terrassi valamisest ja lõpetades köögi paigaldamisega.
MAAKODU PÄRNUMAAL on Helmete pere meelispaik. Siinne interjöör on armsalt romantiline ning valdav osa remonditöödest on Martin siin teinud oma kätega, alates terrassi valamisest ja lõpetades köögi paigaldamisega.
MAAKODU PÄRNUMAAL on Helmete pere meelispaik. Siinne interjöör on armsalt romantiline ning valdav osa remonditöödest on Martin siin teinud oma kätega, alates terrassi valamisest ja lõpetades köögi paigaldamisega.
RAUNO VOLMAR

“Eks me hakkasime neid piire tasa ja targu nihutama. Algul tuli olla üheksaks kodus ja siis kell kümme ja kokkulepetest peeti ka kinni,” täpsustab Eeva. Peigmeestesse on siin majas ka tolerantsiga suhtutud. “Tundub, et poiss-sõbrad on pigem ikka mind kartnud,” muigab Martin. Helena lisab, et eks nii juhtub, kui latt on sedavõrd kõrgele aetud.

Kui ka tütred peaks omaette elama kolima, siis kodu niipea laste kilgetest tühjaks ei jää, sest väiksemad käivad alles lasteaias. “See oli hea ajastus ja plaan meil, et vahe oli esimese kolme tütrega pea kümme aastat, enne kui sündisid pisemad,” tõdeb Martin.

Helena nendib, et päris viit last tema vanemate eeskujul saada ei taha. “See oleks liiga suur vastutus ja pidev kompromisside kunst, et kõigil oleks hästi. Aga kindlasti olen saanud hea elukooli väiksemaid hoides, nii et usun, et saaksin emana hästi hakkama,” arutleb Helena, kes on koos vanemate õdedega olnud sageli väiksematele lapsehoidjaks.

ISA VÄIKESED ABILISED Edward ja Gloria tunnevad käruga mängimisest rõõmu, samal ajal kui Martin valmistab ette terrassi valamist. Pärnumaal asuv maakodu on tervele perele lemmikpuhkepaigaks, kus Martin täielikult "juhtme seinast välja tõmbab".
ISA VÄIKESED ABILISED Edward ja Gloria tunnevad käruga mängimisest rõõmu, samal ajal kui Martin valmistab ette terrassi valamist. Pärnumaal asuv maakodu on tervele perele lemmikpuhkepaigaks, kus Martin täielikult “juhtme seinast välja tõmbab”.
ISA VÄIKESED ABILISED Edward ja Gloria tunnevad käruga mängimisest rõõmu, samal ajal kui Martin valmistab ette terrassi valamist. Pärnumaal asuv maakodu on tervele perele lemmikpuhkepaigaks, kus Martin täielikult “juhtme seinast välja tõmbab”.
ERAKOGU

Helena ütleb, et tal oli väga hea meel, et vanemad otsustasid veel kaks last saada, sest Edward (6) ja Gloria (3) on nii armsad.

Järgmisel sügisel kooliteed alustav Edward on pere ainus poeg. Kuigi võiks eeldada, et Martinil on temaga omad poistemängud, siis nii ei ole.

“Ta on üsna isepäine ja iseseisev ­ ning naljalt mind oma mängudesse ei kaasa. Praegu on teemaks Thomase rongid, millega talle meeldib mängida, ja mind kaasatakse neisse mängudesse küll üsna harvadel lahkushetkedel. Kõige vahetum ja lahedam on meil maakodu rannas, kus suviti möllame,” räägib Martin, kes juba üsna noore mehena otsustas, et tema soovib kuut last. Eeva oleks meeleldi leppinud ka ühega, aga praegu ütleb ta, et viis on peaaegu sama hea kui kuus ning nüüd on limiit täis. “Anname endile aru, et on ikka suur vahe, kas saad lapsed kahekümnendates või neljakümnendates, eks jaksu on juba praegugi väiksematega tegeledes vähem,” ütleb ta. “Pooled asjad tundusid toona mängleva kergusega minevat,” nendib Martin.

Eeva on olnud viimased kuus aastat kodune ja lastele pühendunud. Enne Edwardi sündi töötas ta Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis teabejuhina, korraldas põnevaid üritusi ja ettevõtmisi. Eeva tunnistab, et igatseb vahel tagasi tööle: “Mulle meeldib asju organiseerida, käima lükata, ideid välja töötada reaalseks projektiks. Ja et see lõpuks jõuaks võimalikult suure sihtgrupini ning kaasaks inimesi. Mu võimalik tuleviku töö võiks olla midagi sarnast. Ülikooli ma läksin mõttega, et saada ajaloo õpetajaks ja iga aastaga tundub see unistus järjest ilusamana.”

VANA KLAVER, millele Martin toetub, meenutab Helmetele aegu, mil nad pidasid vanalinnas jazzbaari Martini Jazz Cafe, mis paraku haledalt läbi kukkus ja pere aastateks sügavatesse võlgadesse saatis. Raskused tegid paari aga üksnes tugevamaks.
VANA KLAVER, millele Martin toetub, meenutab Helmetele aegu, mil nad pidasid vanalinnas jazzbaari Martini Jazz Cafe, mis paraku haledalt läbi kukkus ja pere aastateks sügavatesse võlgadesse saatis. Raskused tegid paari aga üksnes tugevamaks.
VANA KLAVER, millele Martin toetub, meenutab Helmetele aegu, mil nad pidasid vanalinnas jazzbaari Martini Jazz Cafe, mis paraku haledalt läbi kukkus ja pere aastateks sügavatesse võlgadesse saatis. Raskused tegid paari aga üksnes tugevamaks.
KARLI SAUL

Martin täiendab, et mis tahes ametis tema kaasa kunagi jätkab – ta on äärmiselt pühendud töötaja ja hinnatud kolleeg. Praegu ootab pere aga suve, sest siis saab taas Pärnumaale maakoju minna ja korralikult puhata. Martini deviisiks on, et kui puhkus, siis tuleb juhe seinast täiesti välja tõmmata: “Niisama paari päeva kaupa pole mõtet tilgutada. Kui, siis ikka kuni kuu aega jutti ja tõesti üritan siis ka puhkamisele keskenduda.”

Vahel võtavad Martin ja Eeva oma aja ja sõidavad nädalavahetusel kahekesi kuhugi spaasse. “Et kas või nii pikalt hommikul välja magada, kui süda lustib. Muidugi on see oluline ka paarisuhte osas. Oleme käinud Eevaga kahekesi reisil, viimati 2019. aasta novembris Itaalias Roomas ja see oli tõesti tore. Saime siis kokku Matteo Salviniga (Itaalia paremäärmusliku partei Liiga juht ja endine siseminister, Euroopa tuntumaid parempopuliste – toim.),” meenutab Martin.

“Ringkaitses olles saame alati hakkama.” Eeva

Siiski ütlevad mõlemad, et kuigi lastega reisimine on paras katsumus, hakkavad nad kusagil kahekesi olles õige kiiresti nende järele igatsema. “Neist ju emotsionaalselt ära ei lahuta – üsna kiirelt hakkad igatsema ja mõtled, et küll oleks tore, kui nemadki praegu siin oleksid,” sõnab Eeva.

Helmed tähistavad tänavu oma 20. pulma-aastapäeva. Nad loodavad, et on olnud ka lastele selles osas eeskujuks, et veeretagu elu mis tahes katsumusi eluteele – kokku hoides saadakse probleemidest ikka üle ja tullakse välja võitjatena.

RSS, Tallinna uudised
Pühadeajal ei tohi tuleohutusse suhtuda ükskõikselt

„Paar nädalat tagasi süütasime kodudes advendiküünlad, seetõttu on vajalik rääkida ohukohtadest, mida lahtine tuli endas kätkeb,“ sõnas Nõmme linnaosavanem Grete Šillis. „Järgides ettevaatusabinõusid saame hubasest jõuluaja valgusest tunda täit rõõmu.“

Pimedal ajal ning eriti enne jõule kasutatakse meeleolu loomiseks palju küünlaid. Seetõttu pani ka Nõmme päästekomando pealik Marek Danilson inimestele südamele, et küünalt süüdates veenduksid nad kas küünlaalus on ikka tulekindel.

„Tihti unustatakse kodukaunistamise käigus ära, et küünalde koht ei ole kardinate ega muude kergesti tuld võtvate materjalide läheduses,“ kinnitas Danilson. „Samasse kategooriasse kuuluvad ka viirukid, millest näiteks kuu aega tagasi sai ühes Tallinna korteris alguses tulekahju, kuna viiruki kuum tuhk süütas magamistoas padja.“

Danilson sõnul ei tohi unustada ka väikeseid lapsi, kes küünla vastu huvi võivad tunda, akna avamisel ootamatult tekkinud tuuleiili, mis kardinasaba leegi sisse viib või ka meie lemmikloomi, kes küünla ümber võivad ajada. „Olgem tähelepanelikud ja ärgem rikkugem küünlatule hubasusest saadavat rõõmu hooletusest lahti pääsenud tulega,“ rõhutas ta.

Kui tunned, et vajad tuleohutustalast nõu, siis kutsu koju päästjad. Nad aitavad ka suitsuanduri paigaldamisega, kui sellega ise hätta jääd. Kodunõustamise saab tellida päästeala infotelefonilt 1524 ja see on tasuta.

Rohkem infot koduse tuleohutuse kohta saab SIIT ning seda on hea uurida koos lastega.

Foto: VisualHunt.com

Loe otse allikast

RSS, Tallinna uudised
Tallinna Turud korraldab kirjaliku enampakkumise Nõmme turu hoone nr 4 kasutusse andmiseks

Tallinna Turgud korraldab kirjalik enampakkumine aadressil Turu plats 8, Tallinn asuva Nõmme turu hoone nr 4 üürile andmiseks järgmistel tingimustel:

1.1 äriuumi üldpind 10 m2;

1.2 äriruumi kasutusotstarve – toiduainete jaemüük (välja arvatud alkohoolsed joogid) või jaekaubandus (välja arvatud tubakatooted) või toitlustus (välja arvatud alkohoolsed joogid);

1.3 äriruum antakse kasutusse viieks aastaks;

1.4 äriruumi üüri alghind on 15 eurot/m2 kalendrikuus, millele lisandub käibemaks;

1.5 üürnik tasub lisaks äriruumi üürile kõik äriruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud (sh hooldus-, haldus- ja kommunaalkulud), maksud ning kannab koormised proportsionaalselt üürniku kasutatava äriruumi suurusega.

2. Äriruumi üürilepingu eritingimused on:

2.1 üürnik kohustub järgmine Tallinna Turgude juhataja kinnitatud Tallinna munitsipaalturgude sisekorraeeskirja;

2.2 üürnik kohustub üürilepingu sõlmimisel tasuma kirjalikul enampakkumisel pakutud ühe kuu äriruumi üüri käibemaksuga summa ettemaksuks. Üürileandja saab kasutada ettemaksu tähtaegselt täitmata rahaliste kohustuste katteks või tasaarveldamiseks üürilepingu lõppemisel tasumisele kuuluva summaga. Üürileandja ei pea ettemaksu hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi. Üürnikul ei ole õigust nõuda intressi ettemaksu hoiustamise eest;

2.3 üürnikul on õigus teha varale parendusi ja muudatusi üksnes Tallinna Turgude juhatajaga eelnevalt kirjalikult kooskõlastades;

2.4 üürileandja ei hüvita üürniku poolt hoone ja selles asuva äriruumi parendusteks tehtud ja tehtavaid kulutusi ega maksa üürilepingu lõppemisel hüvitist parendustest tingitud äriruumi väärtuse suurenemise eest;

2.5 äriruumi allkasutusse andmine on keelatud;

2.6 äriruumi üür suureneb perioodiliselt üks kord aastas tarbijahinnaindeksi muutuse alusel. Kui tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne, siis üüri suurus ei muutu.

3. Üürilepingu muud tingimused tulenevad Tallinna Linnavalitsuse 13. augusti 2003 määrusest nr 73 „Tallinna linna omandis oleva äriruumi üürilepingu tüüpvormi kinnitamine“.

4. Kirjalik enampakkumine viiakse läbi vastavalt Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013 määruses nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“ sätestatud kirjaliku enampakkumise korrale. Enampakkumisel osalemisega seotud kulusid osalejatele ei hüvitata.

5. Enampakkumisest osavõtu tasu on 30 eurot. Osavõtutasu kanda Tallinna Linnakantselei IBAN kontole EE 311 010 220 061 053 015, viitenumber 527 455 005 005 0310, AS SEB Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida „Nõmme turu hoone nr 4 kirjalikust enampakkumisest osavõtu tasu“. Osavõtutasu pakkujale ei tagastata.

6. Pakkumuse tagatise suuruseks on pakkumusele vastav äriruumi ühe kalendrikuu üüri käibemaksuga summa. Pakkuja annab tagatise iga esitatava pakkumuse kohta. Tagatisraha kanda Tallinna Linnakantselei IBAN kontole EE 311 010 220 061 053 015, viitenumber 527 455 005 005 0226, AS SEB Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida „Nõmme turu hoone nr 4 pakkumuse tagatis“. Kui enampakkumisel osaleja ei osutu võitjaks või enampakkumine nurjub korraldaja süül, tagastatakse talle tagatisena tasutud rahasumma hiljemalt kümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. Enampakkumise võitja tasutud tagatisraha võetakse üürilepingu sõlmimisel arvesse üürilepingu alusel tasumisele kuuluva ettemaksuna.

7. Nõuded pakkumusele:

7.1 Pakkumus tuleb esitada kirjalikult, kinnises ümbrikus, millel on märge „Nõmme turu hoone nr 4 kasutusse andmise kirjalik enampakkumine“.

7.2 Pakkumus peab sisaldama:

7.2.1 andmeid pakkuja kohta (juriidilise isiku puhul nimi, registrikood, asukoha aadress, kontakttelefon, e-post; füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg, elukoha aadress, kontakttelefon ja e-post);

7.2.2 pakkuja nõusolekut äriruumi kasutusse võtmiseks kirjalikul enampakkumisel kehtestatud tingimustel;

7.2.3 äriruumi nimetust, millele pakkumus esitatakse;

7.2.4 äriruumi kasutusotstarvet;

7.2.5 sõnadega ja numbritega kirjutatud pakkumussummat eurodes ilma käibemaksuta. Kui sõnadega ja numbritega kirjutatud summa ei lange kokku, loetakse kehtivaks sõnadega kirjutatud summa;

7.2.6 osavõtutasu ja tagatisraha tasumist tõendavad dokumendid;

7.2.7 pakkumuse tegemise kuupäeva ja pakkuja allkirja. Pakkumus peab olema allkirjastatud esindusõigust omava isiku poolt ning pakkumusele peab olema lisatud esindusõigust tõendav dokument (isikut tõendava dokumendi koopia, volikiri vms).

8. Pakkumuse esitamise tähtaeg on 12. jaanuar 2021 kell 11.00. Pakkumused tuleb esitada Tallinna Turgude juhataja nimele aadressil E. Vilde tee 118, 12614 Tallinn. Pärast tähtaega saabunud pakkumusi ei arvestata.

9. Pakkumused avatakse 12. jaanuaril 2021 kell 11.10 Tallinna Turgude kontoriruumides aadressil E. Vilde tee 118, Tallinn. Avamise juures võivad viibida pakkujad või nende esindajad.

10. Täiendavat informatsiooni äriruumide ja kirjaliku enampakkumise kohta saab tööpäevadel telefonil 615 0054 või e-posti aadressil tallinnaturud@tallinnaturud.ee.

Loe otse allikast

RSS, Tallinna uudised
Sotsiaalmaja elanikele meisterdasid Kraavikrõlli lasteaialapsed kingitusi

Täna viisid Kraavikrõlli lasteaiaõpetajad Nõmme Sotsiaalmajja 80 isetehtud jõulukaarti ja piparkooki, et tuua jõulurõõmu sotsiaalmaja teenuseid tarbivatele inimestele.

„Jõuluaja veedame eelkõige oma lähedaste pereliikmetega, kuid paljudel inimestel seda võimalust ei ole. Meil on väga hea meel, et Kraavikrõlli lasteaed haaras initsiatiivi ja mõtles praegusel ajal ka abivajajatele, kellele isetehtud kinkidega soojust ja jõulutunnet luua,“ rääkis linnaosa vanem Grete Šillis.

Jõulukaardid ja piparkoogid toimetati Nõmme Sotsiaalmajja (Pihlaka 12), kus töötajad nad järgmisel nädalal laiali jagavad.

Heategevusmõtte algataja ja eestvedaja, Krõllide rühma õpetaja Annely Mell sõnas, et piparkookide ja kaartide valmistamine andis hea võimaluse arutleda lastega abivajajate ja heategevuse teemadel.

Nõmme lasteaia lapsed on olnud varemgi jõulude ajal tublid meisterdajad. Eelmistel aastatel valmistasid lapsed kuuseehteid ja tõid jõulutunnet kõigile, kes möödusid Hiiu tn ja Vabaduse pst ristmikul asuvatest mändidest. Seekord otsustasid Kraavikrõlli lasteaialapsed koos õpetajatega teha midagi personaalsemat ja südantsoojendavat.

Ühisettevõtmises lõid kaasa Krõllide, Tiigrite, Lepatriinude, Tähekeste ja Õnneseente rühmade lapsed, õpetajad ja lapsevanemad.

Loe otse allikast

RSS, Tallinna uudised
Nõmmekate osalemine ohtlike jäätmete üleandmisel näitab tõusutrendi

„Hea meel on tõdeda, et Nõmme elanike osalemine ohtlike jäätmete kogumisringil on aastatega läinud aktiivsemaks,“ lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. „Jäätmeid liigiti kogudes saame olla kindlad, et need jõuavad taaskasutamiskeskustesse ja väheneb võimalus, et ohtlikud jäätmed jõuavad olmejäätmete hulka või sattuvad reostama looduskeskkonda.“

Tallinlaste osalemine ohtlike jäätmete kogumisringis on iga aastaga läinud üha aktiivsemaks. Seekordne, sügisel toimunud kogumisring tõi suurima „saagi“ koguseliselt ja inimeste osalemine oli kõrgem varasematest kordadest. Osalemisaktiivsus oli suurem ka Nõmmel, kus sügisel koguti kokku 9 583 kg ohtlike jäätmeid ja kogumispunkte külastas kokku 317 elanikku.

Nõmmekate aktiivsus annab märku sellest, et keskkonnateadlik käitumine on saanud käitumisnormiks ja mõistetakse, et keskkonna hoidmisel loeb iga ühe panus,“ rääkis Šillis.

Kõige rohkem anti Nõmme piirkonnas üle värvi- ja lakijäätmeid (4 465 kg) ning ohtlike ainetega saastunud pakendeid (2 674 kg). Kokku koguti 2020 aastal Nõmme elanikelt kokku 14 830 kg ohtlikke jäätmeid. 2019 aastal koguti Nõmmel kokku 9 209 kg ohtlikke jäätmeid, millest enamuse moodustasid värvi- ja lakijäätmed ning elektroonika.

Ohtlike jäätmete liigiti kogumise edendamiseks ja selleks, et ohtlikud jäätmed ei sattuks olmejäätmete hulka korraldab Tallinna Ettevõtlusamet ohtlike jäätmete kogumisringe kahel korral aastas – kevadel ja sügisel. Kogumisringid toimusid kõikides Tallinna linnaosades. Peatusaeg kogumispunktides oli 30 minutit. Eelmisel aastal oli kogumisringidega hõlmatud 75 peatuspunkti, sel aastal juba 89.

Loe otse allikast

RSS, Tallinna uudised
Nõmme linnosavalitsus tähistab kalendriga Nikolai von Glehni 180. sünniaastapäeva

2021. aasta kalendri väljaandmisega soovime mäletada ja meenutada meest, kes julges suurelt unistada ja lõi tingimused Nõmme linna tekkeks. Nikolai von Glehni 180. sünniaastapäev tuleval aastal on hea põhjus meelde tuletada, milline oli Nõmmel elu sajand ja rohkem aega tagasi,“ ütles Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Nõmme linnaosa valitsuse 2021. aasta kalender on pühendatud Nõmme linna rajajale, Nikolai von Glehnile, kelle sünnist möödub juulis 180 aastat.

Nõmme kalendreid oleme välja andnud ka eelnevatel aastatel ja need on saanud palju positiivset tagasisidet. 2019. aastal ilmus kalender „Nõmme inimesed“ ja 2020. aastal sai kalendri piltide kaudu vaadata Nõmmet linnulennult droonifotode abil,“ lisas linnaosavanem.

2021. aasta Nõmme kalendrist leiab fotosid peamiselt 1920-1930ndatest aastatest. Fotodel on näha, kuidas valmis Vabaduse puiestee, milline oli vaade Nõmme-Mustamäe nõlvalt, kuidas nägi välja esialgne Kalevipoja kuju ja esimene Nõmme pritsimaja. Fotod pärinevad ajaloolase Leho Lõhmuse kogumikust, kes aitas kalendri piltide valimise ja tekstide loomisega.

Lisaks riiklikele tähtpäevadele, on kalendris ära märgitud Nõmme tähtpäevad, aga ka mitmed linnaosas toimuvad üritused.

Kalendrit kauplusest osta ei saa, küll aga jõuab see otsepostituse vahendusel linnaosa elanike postkastidesse.

Loe otse allikast

RSS, Tallinna uudised
„Koolilt lasteaiale“

Aitäh , meie kink on käes!!!
Tegu on vahva koostööprojektiga “Koolilt lasteaiale”, mille raames viiakse koolides tööõpetuse õpetajate käe all valminud kingitused järgemööda kõigisse pealinna lasteaedadesse (fotol Kristiine Gümnaasiumi õpilased).

Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul pakub koostööprojekt rõõmu nii kingituse tegijatele kui ka selle saajatele. „Õpilastest meisterdajad saavad omandada uusi teadmisi läbi praktilise tegevuse ning tunda head meelt oma kätega tehtu üle. Lasteaialapsed aga saavad mängulusti, uusi kogemusi ja põnevat avastamist,“ rääkis abilinnapea. „Rõõmu ei riku ka see, et koroona tõttu sai tavaliselt maikuus lasteaedadesse jõudvast üllatusest hoopis advendikingitus. Tänan kõiki õpetajaid ja õpilasi, kes vaatamata keerulisele ajale projektis osalesid ning töö edukalt lõpule viisid.“
viisid.“
Nüüd juba traditsiooniks saanud koostööprojekt „Koolilt lasteaiale“ sai Tallinnas alguse seitsme aasta eest. Projekti käigus valmistavad õpilased lasteaialastele mitmesuguseid arendavaid mängu-, tarbe- või õppevahendeid. Kõik projektid on valitud õpetajate, lasteaiajuhtide ja tööõpetuse- ning kunstiõpetajate ühistel mõttetalgutel, kus on välja selgitatud lasteaia ootused ning valitud parim idee. Teostuse üle otsustades on silmas peetud, et õpilased – nii poisid kui ka tüdrukud – saaksid tööprotsessis rakendada tänapäevaseid töö- ja tehnoloogiaõpetuse võimalusi. Aastate jooksul on lasteaiad saanud taimekastid miniaiandusega tegelemiseks, stiliseeritud rahvariided, puidust muusikariistad, teatrikohvrid ja matemaatikakohvrid, samuti lasteaia nimega tunnussildi pidulike rongkäikude tarbeks.

Koostööprojekti algatajaks 2014. aastal oli toonane abilinnapea ja praegune linnapea Mihhail Kõlvart ning eestvedajaks Tallinna Haridusamet koostöös Tallinna Alushariduse Juhtide Ühendusega. Headeks koostööpartneriteks on kõigil aastatel olnud Eesti Tööõpetajate Selts ja seltsi juhatuse esimees Jürgo Nooni, Ristiku Põhikooli tööõpetuse õpetaja ja mitmed teised Tallinna koolid.

Sel aastal osales projektis 20 kooli: Ristiku Põhikool, Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Tallinna Mahtra Põhikool, Tallinna 21. Kool, Tallinna Kristiine Gümnaasium, Tallinna Heleni Kool, Kivimäe Põhikool, Tallinna Reaalkool, Audentese Erakool, Tallinna Nõmme Gümnaasium, Tallinna Südalinna Kool, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Pae Gümnaasium, Tallinna Inglise Kolledž, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna Nõmme Põhikool, Tallinna Rahumäe Põhikool, Tallinna Arte Gümnaasium, Vanalinna Hariduskolleegium ja Mustamäe Gümnaasium.

Tunnetuskaste valmistati ühtekokku 135 ja neid jagatakse 127 lasteaiale. Linnaeelarvest eraldati projekti jaoks üle 29 000 euro.

Loe otse allikast

RSS, Tallinna uudised
Eelinfo 7. – 13. detsember 2020

Eelinfo 7. – 13. detsember 2020

Esmaspäev, 7. detsember

10.00 Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats tunnustab linnaosavalitsuse kauaaegseid töötajaid.

12.00 abilinnapea Vadim Belobrovtsev osaleb Integratsiooni SA veebikoosolekul.

12.00 Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis tutvub Pääsküla noortekeskuse hoonele tehtava supergraafikaga.

16.00 Kesklinna vanem Monika Haukanõmm võtab vastu linnakodanikke.

17.00 Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik juhatab linnavolikogu rahanduskomisjoni koosolekut.

Teisipäev, 8. detsember

9.00 Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik osaleb Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse koosolekul.

9.30 Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe kohtub Seebi tn 22 korteriühistu juhatuse liikmetega.

10.15 Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe tutvub Tallinna Kullerkupu Lasteaia uue välisvalgustusega.

11.00 Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik osaleb Euroopa regioonide komitee digiistungil.

12.00 abilinnapead Eha Võrk ja Vadim Belobrovtsev ning Põhja-Tallinna vanem Peeter Järvelaid osalevad Kari tn kogukonnahoone (Kari tn 13) sarikapeol.

13.00 Kesklinna vanem Monika Haukanõmm arutab Vanalinna uisupargiga seotud tegevusplaane jaanuariks.

14.00 Kesklinna vanem Monika Haukanõmm osaleb Poska tn rekonstrueerimise nõupidamisel.

14.00 Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe osaleb Kotkapoja haljasala uue purskkaevu rajamise eskiisi nõupidamisel.

16.00 abilinnapea Vadim Belobrovtsev kohtub Tallinna üldharidus- ja huvikoolide juhtidega.

16.00 Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe tutvub Tallinna Kannikese Lasteaia uue välisvalgustusega.

17.00 Abilinnapea Vadim Belobrovtsev osaleb kunstnik Veera Staniševskaja näituse „Pühade ootel“ avamisel SED ARTE galeriis.

Kolmapäev, 9. detsember

10.00 linnavalitsuse istung

10.30 Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik osaleb Euroopa regioonide komitee digiistungil.

11.20 abilinnapea Vadim Belobrovtsev külastab Heleni Kooli.

12.00 linnavalitsuse istungi järgne pressikonverents Tallinna esitluskeskuses (Vabaduse väljak 7, esimene korrus).

13.00 linnavalitsuse istungi järgne pressikonverents (vene keeles).

16.00 ja 19.00 Kristiine linnaosa traditsioonilised jõulukontserdid Tallinna Kaarli Kirikus, esineb ansambel JÄÄÄÄR. Kontserdil osaleb linnaosa vanem Jaanus Riibe. Kontserdist toimub live-ülekanne Kristiine Linnaosa Valitsuse Facebooki lehel: https://www.facebook.com/kristiine.linnaosavalitsus.

18.00 Kesklinna vanem Monika Haukanõmm tervitab Kesklinna advendikontserdi kuulajaid. Kontsert kantakse üle Kesklinna valitsuse Facebooki lehel ja Youtube’is.

Neljapäev, 10. detsember

9.30 Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe arutab linnamajandusosakonnaga teede hoolduse ja heakorra küsimusi linnaosas.

10.00 Lasnamäe linnaosa vanem Vladimir Svet osaleb kaasava eelarve ekspertkomisjoni koosolekul.

10.00 Kesklinna vanem Monika Haukanõmm osaleb kaasava eelarve ideekorjel esitatud Kesklinna ideede arutelul.

15.00 Lasnamäe linnaosa vanem Vladimir Svet vastab elanike küsimustele telefoni teel.

16.00 Tallinna linnavolikogu istung (digitaalne).

Reede, 11. detsember

9.00 Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik juhatab linnavolikogu eestseisuse koosolekut.

11.00 Linnapea Mihhail Kõlvart kohtub Moldova suursaadikuga (linnavalitsuse istungite saalis).

11.00 Lasnamäe linnaosa vanem Vladimir Svet osaleb Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu arutelul.

12.00 Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis osaleb piparkookide jagamisel Nõmme turul.

13.00-16.00 Toidupanga toidukogumispäev koos Mustamäe Noorte Nõukoguga (Mustamäe Prisma, Karjavälja 4).

14.00 Põhja-Eesti Regionaalhaigla uue Y-korpuse nurgakivi panek. Osaleb Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.

15.00 Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis osaleb kaasava eelarve komisjonis.

15.00 Lasnamäe linnaosa vanem Vladimir Svet osaleb kaasava eelarve ekspertkomisjoni koosolekul.

Laupäev, 12. detsember

11.00 Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe külastab Lille asumis toimuvat Jõulurõõmu üritust ja laata.

12.00 Mustamäe Linnaosa Valitsuse välikontor Vilde tee 69. Osaleb Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. Samas toimub lastehommik.

13.00 Lasnamäe linnaosa vanem Vladimir Svet avab Gustav Ernesaksale pühendatud mälestustahvli (Lasnamäe 2).

15.00 Haabersti linnaosa vanem Andre Hanimägi osaleb advendiaja üritusel Väike-Õismäe tiigi kaldal amfiteatris.

Pühapäev, 13. detsember

12.00 Mustamäe Linnaosa Valitsuse välikontor Parditiigi pargis. Osaleb Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. Samas toimub lastehommik.

13.00 Lasnamäe linnaosa vanem Vladimir Svet osaleb kolmanda advendi tähistamisel Majaka asumis.

16.00 Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis osaleb kolmanda advendi kontserdil Nõmme rahu kirikus.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Raamatukoguhoidja soovitab: mida sügisel lugeda?

Autor: Sille Ross, Pääsküla raamatukogu juhataja

Pääsküla raamatukogu juhataja Sille Ross on Nõmme Sõnumites
jaganud varemgi lugemissoovitusi. (foto: Jukko Nooni)
Suvi on peagi läbi saamas ning nagu eelmiselgi aastal jagab Pääsküla raamatukogu juhataja Sille Ross soovitusi, mida sügisõhtutel lugeda. On ju raamatukoguhoidja igapäevane töö jagada lugejatele soovitusi ning pärast suvepuhkust läheb aina rohkem inimesi raamatukogusse lugemiselamusi otsima.
Folkloori ja muinasjuttude sõpru rõõmustab kindlasti Britt Samosoni kaunite illustratsioonidega kogumik «Sõsara sõrmeluud: naised Eesti muinasjuttudes» (Hunt, 2018, koostanud ja ümber jutustanud Merili Metsvahi). Raamatusse on valitud 30 muinasjuttu, kus keskseteks tegelasteks naised. Kogumikus olevad muinaslood on olemas rahvaluulearhiivis, kuid trükis suurem osa neist varem ilmunud ei ole. Säilitatud on lugude algupärane kuju, neid ei ole kirjanduslikult ja kunstiliselt töödeldud, seega, kuigi lood on väga huvitavad ja fantaasiarohked, on nad mõeldud täiskasvanutele ning lastele ettelugemiseks ei sobi!

Suure kassisõbrana ei saa ma jätta rääkimata kahest raamatust, kus lugu jutustatakse kassi suu läbi. Grigori Služiteli «Saveli päevad» (Tänapäev, 2019, tõlkinud Erle Nõmm). Saveli on kass, kes alustab oma elu tänaval. Ei lähe kaua, kui armas kiisupoiss krabatakse kaenlasse ning temast saab kodukass. Rahutu hingega Saveli seda üle paari aasta siiski ei talu – aeg on edasi liikuda. Paljude seikluste seas leiab Saveli näiteks lühikeseks ajaks tööd – Tretjakovi galeriis, kus tema ülesanne on hävitada galeriisse elama tükkinud rotid. Selle töösuhte peab ta küll peagi lõpetama, seda oma liigikaaslase pahatahtliku tegutsemise tõttu. Pikalt paigale jääda ei malda Saveli kusagile, vahel ei saagi. On head ja halba, on rõõmu ja kurbust, on valu ja armastust. On palju erinevaid nimesid, mida talle antakse. Kuid olgugi elu sageli raske, Saveli on vaba hing. Ja palju elutargem kui nii mõnigi inimene. Autor, kes on 1983. aastal Moskvas sündinud näitleja, on suurepäraselt suutnud sisse elada kassi rolli.

Arikawa Hiro «Rändava kassi kroonikad» (Tänapäev, 2019, tõlkinud Margit Juurikas). Sellegi raamatu peategelane elas tänaval, armastas põõnutada kortermaja ees oleva auto kapoti peal. Satoru käis teda aeg-ajalt vaatamas, tõi süüagi. Ja kui kass satub õnnetusse, on just Satoru see, kes ta oma koju viib, ravib ja hoolitseb, sügab ja toidab. Satoru annab peategelasele ka nime: Nana; see tähendab «seitse» ja Nana saba kõverdub just number seitsme kujuliselt. Nana jutustab meile, kuidas nad koos Satoruga käivad külas tolle koolipõlvesõpradel. Miks nad seda teevad, Nana täpselt ei teagi, Satoru ei ole seda talle öelnud. Kuid igal reisil on oma lugu. Ja kui paljut nad koos näevad: merd, Fuji mäge, hobuseid, pihlakaid, surnuaeda… Südantsoojendav lugu, soe ja õrn, samas vürtsitatud kassiliku mõtlemise mõnusa huumoriga.

Raamat, mis on väljamõeldis, kuid mida lugedes on tunne, et nii võibki olla, kuskil siinsamas, meie kõrval – Martin Alguse «Midagi tõelist» (Varrak, 2018). Raamatus jutustavad vaheldumisi kaks esialgu teineteisele võõrast meest. Leo on tavaline keskklassi mees, kes tunneb tüdimust argipäevast ning pageb selle eest internetimaailma kahtlasesse tsooni. Karl on just vanglast vabanenud ning otsib võimalust jätkata oma elu väljaspool vanglat. Ja elu, see peab olema hea! Nende teed ristuvad. Kummalegi mehele on autor andnud just talle iseloomuliku hääle ja väljendusviisi. Raamatut tunnustati mullu Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiaga.

Head luulet on ilmunud omajagu; üks raamat, mida kindlasti soovitaksin, on Mehis Heinsaare «Pingeväljade aednik» (Verb, 2018). Autor luuletab poeetiliselt, maagiliselt ja täiesti lummavalt läbi inimhinge kihtide. Luulekogu, mida võib lugeda korra, siis teise, kolmanda ja nii edasi…

Põnevikke ilmub palju ja neid loetakse palju. Kõigist neist rääkida ei jõua, kuid üks siiski. Mattias Edvardssoni «Täiesti tavaline perekond» (Eesti Raamat, 2019, tõlkinud Kadri Okas) räägib ühest perekonnast: ema, isa ja nende 19-aastane tütar. Kõik ongi täiesti tavaline kuni hetkeni, mil vanematele teatatakse, et nende tütar on kinni peetud kahtlustatuna mõrvas. Kui hästi me oma lapsi tunneme? Kuhumaale läheksid, et kaitsta oma last? Kas ta on võimeline tapma, kas ta tegi seda ja kas seda saab õigustada? Kuidas midagi sellist saab juhtuda ühe tavalise perega? Need on küsimused, millele autor vastab romaani käigus, andes sõna igale pereliikmele.

Lisaks toredale ilukirjandusele on muidugi ka palju head teadmiskirjandust. Ühe näitena Matthew Walkeri «Miks me magame? Une ja unenägude vägi» (Argo, 2018, tõlkinud Triin Olvet). Me arvame, et magame muidugi lihtsalt sellepärast, et meil on uni. Ja vahel mõtleme: kui palju rohkem me jõuaksime teha, kui me ei magaks (näiteks lugeda, eks)! Raamat räägib meile põhjalikult ja huvitavalt, kui väga oluline on magamine ja kuidas see mõjutab meie elukvaliteeti. Nii et töö, igapäevaelu (ja lugemise) vahepeal ärge unustage end korralikult välja magada!

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
330 aastat tagasi ilmus kaardile Mägedevahe kõrts

Autor: Leho Lõhmus

Holmbergi kaart, kus peal Mägedevahe kõrts koos kahe naabri, Pääsküla ja Suklema (Valdeku) kõrtsiga.
(Foto: Leho Lõhmuse erakogu)
Vanu kohanimesid, asumeid ja asutusi näeme tihti vanadel kaartidel. Nii on see olnud ka Nõmmega. Ilmus ju Nõmme (Nöme, Nömme) nimi meie teadvusse just tänu 18.-19. sajandi kaartidele, eriti just Mellini atlases leiduvale Tallinna kreisi kaardile aastast 1798. Tegu oli seal kõrtsi, mitte veel asumiga.

Veel sajand varem, 1689. aastal maamõõtja ja kartograafi Johann Holmbergi välja antud kaardil kandis see asutus nime Mägedevahe kõrts (meggedewahe Krog). Sama nime näeme ka Harjumaa teede kontuurkaardil (1700) ja Põhjasõja-aegsel Rootsi sõjaväe tehtud maanteede kaardil. On vaieldud, kas tegu on ikka ühe ja sama joomakohaga. Nõmme kõrtsi asukoht on meil teada. See asus Nõmme «keskväljaku» ääres, praeguse kaubanduskeskuse kohal. Erinevate nimetuste all (krog, kortshma, kõrts, vana kõrts, restoran, pubi) on see vaheaegadega töötanud tänapäevani. Ka praegune Nõmme pubi on kunagise joogikoha mantlipärija – selle ruumid paiknevad ju vana kõrtsi keldris.

Foto Nõmme kõrtsist umbes 19. sajandi lõpust.
(Foto: Leho Lõhmuse erakogu)
Mägedevahe kõrtsi täpne asupaik on teadmata. Asupaigana on oletatud kohta, kus Vana-Pärnu maantee praegu lõpeb, lõikudes kergliiklusteega. Sealt edasi ongi «mägedevaheline» ala. Võimalik, et need kaks kõrtsi tegutsesid mõni aeg korraga, pakkudes teineteisele konkurentsi. Ka Nõmme kõrtsile tekkis hiljem, 19. sajandi viimasel veerandil, uus konkurent Nõmme restorani näol. Viimane paiknes otse kõrtsi vastas, praeguse Pärnu maantee 326 kohal ning hävis tulekahjus 1924. aastal. Nõmme kõrtsi oli tabanud sama saatus paarkümmend aastat varem, 1903. aastal. Kõrts ehitati küll uuesti üles ja jätkas tööd.

Nõmme kõrtsist on meil pilt enne 1903. aasta põlengut olemas. Seda tänu baltisaksa ajaloolasele ja kirjanikule Peter Zoege von Manteuffelile, kes 19. sandi lõpul, 20. sajandi alul Nõmmest nii mõnegi huvitava foto tegi. Mägedevahe kõrtsi tegevuse ajal polnud fotograafia veel paraku leiutatud. Pole ka teada, et ta mõnele gravüürile oleks jäädvustatud.

Loe otse allikast