Maailm, Uued uudised
Taani võtab massirände takistamist ja oma kultuuriruumi kaitsmist väga tõsiselt, olles eeskujuks kogu Lääne-Euroopale

Hiljuti võttis parlament vastu uue seaduse, mis võimaldab el deporteerida asüülitaotlejaid Euroopa Liidust väljapool asuvatesse riikidesse ja menetleda nende taotlusi seal.

sotsiaaldemokraatide juhitud e uue seaduse eesmärgiks on vähendada alusetute asüülitaotluste esitamist, ent loomulikult on massimigratsiooni toetav leer seadust teravalt kritiseerinud. Ilmselt kardetakse muuhulgas, et mitmed teised EL-i riigid võivad st eeskuju võtta.

migratsioonipoliitika oli juba enne uut seadust üks Euroopa karmimaid, ühtlasi on üks neist riikidest, mis näeb tõsist vaeva, et kaitsta kohalikke traditsioone ja väärtusi üha enam pealtungiva mitmekultuurilisuse, massilise immigratsiooni ja poliitilise islami eest.

  1. juunil vastuvõetud migratsiooniseaduse muudatus (häältega 70-24) annab ele õiguse sõlmida lepinguid EL-i mitte kuuluvate riikidega (nn kolmandate riikidega), et luua sinna asüülitaotluskeskused inimestele, kes soovivad asüüli s.

immigratsiooniminister Mattias Tesfaye – sotsiaaldemokraat ja Etioopiast sisserännanud immigrandi poeg – ütles Financial Timesile, et on leidnud juba mitu riiki, enamasti s, mis võivad olla valmis avama sisserändajate vastuvõtukeskuseid.

Aprillis kirjutas Tesfaye alla vastastikkuse mõistmise memorandumile Ruandaga. „ soovib leida uusi ja jätkusuutlikke lahendusi praegustele rände- ja pagulasküsimustele, mis on seotud päritolu-, transiidi- ja sihtriikidega. Praegune varjupaigasüsteem on ebaõiglane ja ebaeetiline, innustades lapsi, naisi ja mehi alustama rändeteedel ohtlikke reise, samal ajal kui inimkaubitsejad teenivad selle pealt suuri summasid,” seisab memorandumis.

„Rändeprobleemide lahendamiseks on vaja leida uusi lahendusi, mis tuginevad terviklikul lähenemisviisil ja õiglasl ning inimlikumal varjupaigasüsteemil. See hõlmab ebaseadusliku rände algpõhjuste käsitlemist, pagulastele par pakkumist konfliktipiirkondades ning abi suurendamist vastuvõtjariikidele, päritolu- ja transiidiriikidele (rändeteedel), et parandada piirihaldust, tugevdada varjupaigasüsteemi ja võidelda inimkaubandusega.“

Massiimmigratsiooni pooldajaid on uus seadus tõsiselt ärritanud. Euroopa Komisjon teatas, et „tunneb tõsist muret“ asüülitaotlejate deporteerimise pärast kolmandatesse riikidesse. ÜRO põgenikeagentuuri kõrge asevolinik Gillian Triggs hoiatas, et „selline tegevus kahjustab turvalisust ja t otsivate inimeste õigusi, demoniseerib ja karistab neid ning seab ohtu hulgaliselt elusid“.

ÜRO põgenikeagentuuri kõneisik Shabia Mantoo lisas aga, et agentuur „seisab endiselt kindlalt vastu rahvuslikele initsiatiividele, millega deporteeritakse asüülitaotlejaid sunniviisiliselt teistesse riikidesse ning õõnestatakse pagulaste rahvusvahelise põhimõtteid“.

Intervjuus Euronewsile ütles inimõiguste instituudi vanemteadur Nikolas Feith Tan, et plaan toob endaga kaasa väga põhimõttelise muudatuse rahvusvahelises asüülisüsteemis. „Kuni praeguseni oli põgenike peamiselt territoriaalne. Kui inimene jõudis , siis tuli l hinnata, kas ta on põgenik või mitte ning vajadusel tagada talle . Uus seadus muudab territoriaalse asüüli põhimõtet.“ Tani sõnul ei ole uus seadus vastuolus rahvusvaheliste seadustega, kuid ilmselt tuleb olla valmis selleks, et vastuvõetud seaduse osas pöördutakse kaebustega kohtusse.

  1. aastal võimule tulnud ja peaminister Mette Frederiksen on lisaks eelpool mainitud seadusele võtnud massilise migratsiooni vähendamiseks veel terve hulga meetmeid.
  2. juunil võttis parlament vastu seaduse, millega võib tühistada kriminaalsete grupeeringute liikmetel kodakondsus. justiitsministri Nick Hækkerupi sõnul on jõukude kuritegevus muutunud s tavapäraseks. „Valitsuse eesmärk on tagada taanlastele turvaline igapäevaelu. Kui jõugud seda turvalisust rikuvad, siis peavad sellel ol ka tõsised tagajärjed,“ ütles Hækkerup.
  3. mail võttis parlament vastu seadus, mis annab ele õiguse saata maalt sunniviisil välja eitava vastuse saanud asüülitaotlejad ja teised illegaalsed migrandid. Seadus lubab jälgida migrantide mobiiltelefone, et tõhustada väljasaatmisprotsessi. Seaduse eesmärk on lahendada olukord, kus migrantidele maksti riigist lahkumiseks 100 000 kuni 225 000 taani krooni, inimesed võtsid küll raha vastu, kuid riigist ei lahkunud. Mõned lahkusid, kuid tulid hiljem tagasi.

  4. mail karmistas kodakondsusseadust. Tulevikus ei ole varas kriminaalkaristusega isikutel võimalik kodakondsust saada. Immigratsiooni- või sotsiaalkindlustussüsteemi reegleid rikkunud isikutel tuleb kodakondsustaotluse esitamisega oodata kuus aastat. Lisaks peab taotlejal ol olnud kindel töökoht või oma ettevõte vählt kolm aastat ja kuus kuud taotluse esitamisele eelnenud nelja aasta jooksul.

liberaalse partei kõneisik Morten Dahlini sõnul ei ole kodakondsus mingi kingitus, vaid see tuleb välja teenida. „, kelle me vastu võtame peavad st hoolima ja ol seaduskuulekad.“

  1. mail esitas hulga uusi ettepanekuid võitluseks „reoossete ja kultuuriliste paralleelühiskondade“ tekkimisega s. 9. märtsil keelustati mošeede ehitamine välisriikide rahastusel. Samal päeval võeti häältega 96-0 vastu seadus, mis keelab s alaealiste reoossed abielud ja sundabielud. Selliste abielude sõlmijaid võib karistada kuni kahe aastase vanglakaristusega ja st väljasaatmisega.
  2. augustil 2018 keelustati islami näokatte kandmine avalikes kohtades.

s elab 5,8 miljonit inimest ja viimase viie aasta jooksul on seal esitatud igal aastal umbes 40 000 uut asüülitaotlust. Enamik taotleja on , Aasia ja Lähis-Ida moslemiriikidest. Seega on s tekkinud üsna suured Süüria, Türgi, Iraagi, Iraani, Pakistani, Afganistani, Liibanoni ja Somaalia immigrantide kogukonnad. Pew Research Centeri andmetel moodustavad moslemid elanikkonnast umbes 5,5%. Saste trendide jätkumisel on see protsent aastaks 2050 juba 16.

Allikas: Gatestone Institute

Loe otse allikast