Silt: Majandus

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
Mida värki? Maskid ja muud piirangud jäävad seoses koroonaga igaveseks?

Kuigi ed üle räägivad piirangute kaotamisest, siis räägib siseinfo hoopis midagi muud: maskid ja on selleks, et jääda.

Briti e siseinfo kohaselt ollakse üha enam veendumusel, et on tulnud selleks, et jääda ja sellega peab harjuma. Ühtlasi tähendab see seda, et isegi pärast piirangute leevendamist jääb alles maski, isolatsiooni nõue ning karantiin pärast reisimist, vahendab Daily Mail.

Briti e siseinfo kohaselt jäävad alles ka peale 19. juulit, mil lubati Inglismaal kaotada. See tähendab, et näomaski kandmine, kodus töötamine ja reisimisega seotud isolatsioon jäävad igavesti kestma.

Inglismaal kasvab kiiresti ga nakatumiste arv ja kardetakse, et kasvama hakkab ka surmajuhtumite arv. Piirangute kaotamise edasilükkamisega loodetakse säästa tuhandeid inimelusid. Kuu ajaga loodetakse kahe doosiga ära vaktsineerida kõik ohustatud inimesed ja üle 50-aastased.

Ühtlasi tahetakse muuta vastu vaktsineerimine likuks hooldekodude töötajatele. See tähendab, et 1,5 miljonit inimest peavad Inglismaal end laskma 16 a jooksul ära vaktsineerida, vastasel korral kaotavad nad töö.

Leaked Whitehall document hints at ‘the new normal’ after July 19

Boris Johnson is facing the prospect of a damaging revolt by dozens of MPs in crucial lockdown vote tonight Government all-but guaranteed victory as Labour is backing the move but opposition seems to be growing Leaked Whitehall document has suggested that a number of restriction will stay even after new July 19 date A leaked document gave a glimpse of the UK’s potential ‘new normal’ today with facsks, working from home and travel quarantine rules set to stay beyond July 19.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Mida värki? Maskid ja muud piirangud jäävad seoses koroonaga igaveseks? appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Uudised, Välisuudised
Soome poekett võtab kasutusele „parim enne”-kastid ja müüd neid 2 euroga – siiani tegeles sellega Lidl

Helsingi piirkonna ja Uusimaa S-marketites hakatakse müüma 2-euroseid „parim enne”-kaste, kus on riknemisohus puu- ja juurviljad ning tähtaja piiril leivatooted.

Selliseid kaste hakatakse müüma kokku 60 HOK-Elanto S-marketites. Kast riknemisohus toiduainetega maksab 2 eurot, vahendab MTV.

Idee pole uus, sest Lidl kasutab Soomes sast asja juba üle aasta. Lidli „parim enne” kastid said väga popiks . aastal.

Saselt Lidliga sõltub kastide sisu apäevast ja hooajast. Kastide kasutamise idee tuleb vajadusest vähendada äraviskamisele mineva toidu kogust.

S-grupist antakse teada, et kehva välimusega puu- ja juurviljad sobivad näiteks smuutide, ühepajaude, suppide ja salatite tegemiseks. Leibvatoodete puhul kogutakse kastidesse kokku need, mille tähtaeg hakkab lähen. Gluteenivabadest toode tehakse eraldi kastid.

Seni on S-marketid riknemisohus kaupa kasutanud oma toidukohtades toorainena või annetanud toiduabisse.

The post Soome poekett võtab kasutusele „parim enne”-kastid ja müüd neid 2 euroga – siiani tegeles sellega Lidl appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Uudised, Välisuudised
Soomes eemaldatakse müügilt populaarsed sääsepeletajad Thermacell

matkatarvete poekett Partioaitta oy eemaldas müügil populaarsed sääsepeletajad Thermacell, kuna sotsiaalmeedias edastatud info kohaselt võivad need olla keskkonnale ohtlikud.

Partioaitta info kohaselt eemaldati tooted müügilt ettevaatusabinõuna. Ettevõte soovib saada toodete keskkonnamõju kohta lisainfot, vhendab Yle.

Partioaitta palub toote maaletooja käest lisainfot selle ohutuse kohta. Kui info toote keskkonnakahjulikkuse kohta ei vasta tõele, kaalutakse toote müügile tagasi võtmist.

Thermacelli maaletooja ettevõte Proviter oy andis teada, et toode on saanud Soome ohutus- ja kemikaaliameti Tukes heakskiidu. Kasutusjuhendi kohaselt on toode ohutu nii inimesele, keskkonnale kui putukatele. Maaletooja teada on vaid üks ettevõte, mis toote müügilt eemaldas.

Soome metsakeskuse veebi Luontoon.fi andmetel on aga aurustuvate putukamürkide nagu Thermacell toimeaine mürgine nii veeloomadele kui tolmeldajatele. Neid aineid ei tohiks kasutada veekogude, õitsvate taimede ega tolmeldavate putukate pesade lähedal.

Thermacell toodetele on müügil ka kandekotid, aga need on mõeldud vaid transpordiks. Nüüd püütakse välja selgitada, kas toote kasutusjuhendi ja müügisõnumite vahel on vastuolusid.

Tänavusel suvel on Soomes olnud sääski eriti palju, seetõttu ostetakse rohkem sääsetõrjevahendeid. Thermacelli sääsepeletajat, milles kasutatakse putukamürki pralletriin on reklaamitud eriti palju.

Seadmes kasutatakse pralletriinipadjakesi, mida kuumutatakse butaani gaasiga. Kui padi soojeneb, siis toimeaine aurustub. Seadme ümber moodustuva „kaitseala” suurus on 20 ruutmeetrit.

Sääskede jaoks on pralletriin närvimürk, mis toob kaasa kiire surma. Aine on väga mürgine ka kaladele. Inimesele on aine mürgine alla neelates ja sisse hingates.

Pralletriini kasutatakse ka Raidi elektrilises sääsepeletajas Liquid Electric. Raid palub inimestel seadme sisu ja pakend viia ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti.

Sama ainet kasutatakse ka mitmetes putukatõrje spreides.

Pralletriin on sünteetiline putukamürk, mis meenutab mõnede krüsanteemide eritatavat putukatõrjet. Tööstuslikes seadmetes on toimeainet palju rohkem.

Sääsepeletaja toimeaine on väga ohtlik. Kuigi see pole ohtlik inimesele, on see väga ohtlik kaladele, konnadele ja tolmeldajatele, ütles Jyväskylä ülikooli keemiaprofessor Petri Pihko. Tema väitel on asjatundjad imestanud, miks seda ainet kasutatakse.

Pihko väitel on ühes padjakeses nii palju toimeainet, et see võib tappa miljoneid mesilasi. Praktikas sellist olukorda ilmselt ette ei tule, aga selline võimalus on olemas. Pihko ise selliseid auruteid ei kasuta. Tal oli see, aga loobus sellest keskkonnamõju tõttu. Müügil on ka teisi tõrjevahendeid, mis on samuti mürgised, aga mitte nii tugevad nagu pralletriin. Pihko ütles, et parem on saada mõni sutsakas ja teada, et võib ka edaspidi korjata metsast mustikaid ja murakaid.

Suositut Thermacell-hyttystorjuntalaitteet vedetään pois myynnistä Partioaitassa – yhtiön mukaan kyseessä on varotoimenpide

Partioaitta on tehnyt laitteiden maahantuojalle selvityspyynnön. Sosiaalisessa mediassa on viikonlopun ja alkuviikon aikana esitetty väitteitä, joiden mukaan Thermacell-hyttystorjuntalaitteet ovat haitallisia ympäristölle. Retkeily- ja ulkoiluvarusteisiin erikoistunut Partioaitta oy on vetänyt myynnistä Thermacell-hyttystorjuntalaitteet. Viikonlopun ja alkuviikon aikana sosiaalisessa mediassa on esitetty väitteitä, joiden mukaan laitteet voivat olla haitallisia ympäristölle.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Soomes eemaldatakse müügilt populaarsed sääsepeletajad Thermacell appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Eestinen, Kultuur, Majandus, Tervis, Uudised, Välisuudised
Veel paarkümmend aastat tagasi polnud Soomes kellelgi depressiooni, nüüd aga peetakse haiguseks seda, kui elus vähegi viltu veab

Inimesed on hakanud pidama oma raskemaid eluperioode haiguseks, räägib teadlane. Seetõttu on depressioonist saanud levinud haigus.

Praegu pannakse kiire tööelu või üksinduse puhul diagnoosiks depressioon ja hakatakse seda tablettidega ravima, kuigi lahendus võib peituda hoopis mujal kui tabletipurgis. Ühiskonna struktuursed probleemid pannakse depressiooni diagnoosiga inimese süüks, leiab Soome kultuuriajaloolane Annastiika Mäkilä.

Kümmekond aastat tagasi sai depressiooni diagnoosi üks Mäkilä tuttavatest. See oli üllatav, sest Mäkilä arvates polnud sel inimesel depressiooni. See teema jäi kripeldama ja Mäkilä hakkas depressiooni asja põhjalikumalt uurima. Selgus, et lühikese ajaga on arusaam depressioonist väga palju muutunud, vahendab Helsingin Sanomat.

Veel 1980-1990ndatel aastatel ei peetud depressiooni haiguseks. Kriis elus nagu lähedase või töö kaotus võis inimese aastaks voodisse aheldada. Seda ei peetud aga haiguseks, vaid üheks elu faasiks, mis möödub. Haiguseks peeti neid juhtumeid, mille puhul inimene sattus haiglasse.

Arusaam depressioonist hakkas aga muutuma eelmise aastatuhande lõpus. See kajastub ka statistikas: depressiooniga seotud haigushüvitiste hulk kahekordistus vahemikus 1993-2003.

Kasv ei tulnud sellest, et soomlased oleksid end halvemini tundnud, vaid sellest, et depressiooni hakati rohkem diagnoosima. Muutus sai alguses USA-st, kus võeti 1980. aastal kasutusele nn DSM III diagnoosi kriteerium. Soomes võeti see kasutusele 1987. aastal.

Nii näiteks lisandus 8 uut tunnust, mille põhjal sai depressiooni diagnoosi panna: söögiisu puudumine või suurenenud söögiisu, unetus või liigne unisus, psühhomotooriline kiirustamine või aeglus, vähene energia, väärtusetuse tunne, keskendumisraskused ja korduvad surmamõtted. Depressiooni sai diagnoosida, kui inimesel oli 4 tunnust ja need olid esinenud 2 nädala jooksul.

Lisaks kriteeriumide muutusele lisandus veel üks asi, mis võimaldas rohkem depressiooni määrata. See oli nn serotoniini hüpotees. Selle järgi oli depressiooni põhjuseks serotoniini puudus. Sellest omakorda tekkis arusaam, et on olemas haiguse nimega depressioon, mille puhul avalduvad teatud vaevused ja mille põhjus on bioloogiline ja mida on võimalik tuvastada.

Uue arusaama järgi hakati depressiooni puhul rohkem keskenduma vaevustele. Haiguse põhjustel polnud enam mingit tähtsust. Kui varem peeti depressiooni keskkonna või eluoluga seotud haiguseks, siis 1980-1990ndatel sai sellest inimese enda ajukeemiaga seotud haigus. Ühtlasi tähendas see seda, et üha enam soomlasi sai depressiooni diagnoosi.

Pärast seda saabus ka ideoloogiline muutus: kui varem peeti depressiooniks raskeid juhtumeid, siis nüüd sai depressioonist haigus, mis võib esineda ihaühel. Depressioonist sai levinud haigus.

Mäkilä leiab, et muutusel on nii positiivne kui negatiivne külg. Positiivne on see, et vaimsele tervisele pööratakse rohkem tähelepanu. Vaimse tervise probleemidelt on kadunud stigma, neist juletakse rohkem rääkida. Depressioonist on sanaud levinud haigus.

Aga see – haiguse lai levik on ka negatiivne asi, kuna depressiooniks peetakse igasugust kehva enesetunnet või eluraskusi. Põhjuseks on liigne keskendumine diagnoosile. Selleks, et abi saada, vajavad ravisüsteem, koolid ja kindlustusfirmad diagnoosi. Näiteks tööalase kurnatusega ei saa jääda haiguspuhkusele, aga kui panna depressiooni diagnoos, siis on see võimalik.

Ühtlasi paneb see mõtlema, kas väsimus ja kurbus on ebanormaalsed. Praegusel ajal peetakse normaalseks seda, kui inimene on kogu aeg täies elujõus, rõõmus ja efektiivne. Vastasel korral pannakse diagnoos.

Üks asi veel muutus seoses depressiooni diagnoosimise kriteeriumide muutusega: üha vähem pööratakse tähelepanu sotsiaalsetele ja ühiskondlikele teguritele. Paljud struktuursed probleemid nagu inimeste vähene kaasatus, rassism või tööelu probleemid on muutunud inimeste vaimse tervise probleemideks.

Näiteks kui inimene on kogenud terve elu enda ümber rassismi, on selge, et see tekitab masendust. Kas seda peaks aga ravima tablettidega, või on vaja mingeid muid muutuseid. Sama nähtus on koroonakriisi puhul, kus distantsõpe ja kokkusaamiste piiramine on suurendanud noortel rahulolematust. On selge, et noored tunnevad end halvasti, kui peavad olema üksi kodus. Kas seepärast on vaja hakata neil depressiooini ravima, või on vajalikud muud ühiskondlikud muutused.

Henkilö | Vielä 20 vuotta sitten oli erikoista, jos joku kertoi olevansa masentunut, mutta sitten tapahtui käänne – “Ihmiset ovat alkaneet pitää vaikeita elämänvaiheita sairautena”, sanoo tutkija

Työelämän kiireen tai yksinäisyyden aiheuttamat vaikeudet diagnosoidaan masennukseksi, vaikka apu voisi löytyä muualta kuin lääkepurkista, sanoo masennuksen kulttuurihistoriaa tutkinut Annastiina Mäkilä. “Rakenteelliset ongelmat sysätään nykyään yksilön ongelmiksi.” Kymmenen vuotta sitten tutkija Annastiina Mäkilän läheinen sai masennusdiagnoosin. Tämä hämmästytti Mäkilää. Läheisellä oli oireita, joita Mäkilä ei maallikkona yhdistänyt masennukseen.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Veel paarkümmend aastat tagasi polnud Soomes kellelgi depressiooni, nüüd aga peetakse haiguseks seda, kui elus vähegi viltu veab appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eesti, Majandus, RSS, Uudised
Puude istutamine võib õõnestada kliimakriisi vastast võitlust, hoiatavad teadlased

Laialdaselt kasutatav meede CO2-heite kompenseerimiseks võib tegelikkuses häirida looduslikke ökosüsteeme.

50 juhtiva teadlase kirjutatud aruande kohaselt võivad populaarsed meetmed kliimamuutuste vastu võitlemiseks, nagu näiteks puude istutamine ja bioenergiale üleminek, kahjustada loodust ja õõnestada jõupingutusi globaalse soojenemise vähendamiseks, vahendab Financial Times.

Mõned strateegiad, mis keskenduvad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, kahjustavad elusloodust ja looduslikke elupaiku ning neid tuleb hinnata terviklikumalt, ütlesid Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) ja Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu teadlased.

«Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja kliimamuutus on mõlemad tingitud inimkonna majandustegevusest ja need tugevdavad teineteist vastastikku,» ütlesid teadlased. «Kumbagi ei õnnestu edukalt lahendada, kui mõlemaid ei käsitleta koos.»

Teadlased hoiatasid, et ettevõtete ja valitsuste hiljutine keskendumine puude istutamisele, et aidata süsiniku neeldumist, ei ole imerohi.

Aruandes öeldi, et õiged puud tuleb istutada õigetesse kohtadesse, et mitte hävitada kohalikke ökosüsteeme, ning lisati, et kliimamuutus võib «drastiliselt vähendada metsade leevenduspotentsiaali äärmuslike sündmuste sagenedes, nagu näiteks tulekahjude, putukate ja patogeenide».

Aruande koostanud seminari kaasesimees Hans-Otto Pörtner ütles, et loodusliku lahenduse kasutamine soojenemise vastu on «visioon, mis ei pruugi tõeks saada, kui me laseme kliimamuutustel edasi minna ning isegi suured ökosüsteemid, nagu Amazonase vihmametsad, kaotavad järk-järgult oma võimeid leevendada kliimamuutuste mõju».

Ta lisas, et prioriteediks peab olema töö globaalsete heitkoguste vähendamiseks.

Tähelepanu on pöördunud nõndanimetatud looduspõhistele lahendustele heitkoguste vähendamiseks, kuna riiklikud eesmärgid netonulli saavutamiseks muutuvad ambitsioonikamaks ja organisatsioonid otsivad taskukohaseid viise oma süsinikujalajälje vähendamiseks.

Puude istutamine, mis kompenseerib tekitatud süsinikdioksiidi heitkoguseid ja mida organisatsioonid seetõttu kasutavad saastamise kompenseerimiseks, on üha suurema tähelepanu all, meelitades ligi investoreid, kes loodavad uusi tuluallikaid arendada.

Samal ajal on bioloogilise mitmekesisuse kriis tõusnud poliitilisse päevakorda. G7 on lubanud kaitsta vähemalt 30 protsenti maailma maismaast ja ookeanidest ning lubas sel kuul «integreerida» bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega seotud küsimused - ja finantsotsuste tegemisse.

Teadlased ütlesid, et kliimat ja loodust ei käsitleta sageli koos, millel võivad olla ohtlikud tagajärjed.

Ühe liigi taimede istutamine, mida kasutatakse bioenergia kütusena (taastuvenergia, mis toodab soojust ja elektrit), on «ökosüsteemidele kahjulik, kui seda kasutatakse väga suures ulatuses,» ütlesid teadlased.

Ometi on bioenergia kui fossiilkütuste asendaja sisse kirjutatud heitkoguste vähendamise plaanidesse organisatsioonide poolt, sealhulgas mõjuka Rahvusvahelise Energiaagentuuri ja Ühendkuningriigi kliimamuutuste komitee poolt, kes nõustavad poliitikakujundajaid.

Teadlased kutsusid valitsusi üles lõpetama loodust kahjustava tegevuse, näiteks metsade raadamise ja kalade ülepüügi toetamise, ning ütlesid, et rahvusvahelisel tasandil tuleks kokku leppida «selged raamatupidamisstandardid» süsiniku tasaarvestuse jaoks.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
KUUM SISEINFO: Soome valitsus tahab muuta piiriületuse mudelit, et välistada nakkuse jõudmine riiki

valitsus tahab lekkinud siseinfo kohaselt muuta senist piiriületuse mudelit, et veelgi tõhusamalt välistada nakkuse jõudmine riiki.

Kavas on hakata edaspidi nõudma kahte koroonatesti, mille vahele jääb kohustuslik karantiini periood. Nimelt on selgunud, et ühest testist peale Soome sisenemist ei piisa, nakkuse leviku vältimiseks on vaja kahte testi. Teisest testist keeldujaid võidakse hakata trahvima, vahendab Iltalehti.

Valitsuse plaani kohaselt tahetakse piirikontrollist ELi sisepiiril loobuda juunikuus. Muudatustega on seetõttu kiire, kui epideemia olukord ja vaktsineeritus kulgevad ootuspäraselt.

Valitsuse siseinfo andmetel on küllalt tõenäoline, et tulevikus nõutakse Soome sisenemisel kahte testi: üks vahetult enne või pärast sisenemist ja teine mõne aja pärast. Sarnane süsteem toimib ka praegu, aga probleemiks on see, et paljud inimesed ei lähe teist testi tegema, samuti on neid inimesi raske tabada. Piiril on antud ka valesid isiku- ja elukoha andmeid.

Valitsus kaalub nüüd sanktsioonide kehtestamist, kui piiriületajad ei lähe teist testi tegema. Kui teist testi tegema ei minda, võib see olla tervisekaitse väärtegu, mille eest võidakse määrata karistuseks rahatrahv või kuni 3 kuu pikkune vangistus.

Soome terviseameti andmetel vähendab enne Soome sisenemist 48-72 tundi tehtud koroonatest nakkuse leviku tõenäosust 10-20 protsenti. Kui aga test teha Soome saabudes, vähendab see nakkuse levikut 50 protsenti. Kui aga teha teine test 72 tundi peale Soome saabumist, vähendab see nakkuse levikut 50-60 protsenti, kui testide vahel ei olda vabatahtlikus karantiinis. Kui aga järgida kahe testi vahel karantiini, väheneb nakkuse levik 96 protsenti.

Praegu peavad kõik Soome saabujad minema koroonatesti tegema, aga sellest võidakse vabastada, kui test on tehtud vahetult enne Soome saabumist lähteriigis. Pärast testimist piiril tuleb teha vähemalt 72 tunni möödudes teine test. Vahepeal tuleb olla omaalgatuslikus karantiinis.

Kui isik keeldub piiril tervisekontrollist, võivad terviseametnikud paluda politseilt või piirivalvelt abi tervisekontrolli läbiviimiseks. ekontrollist keeldujale võidakse määrtata 14 päeva pikkune kohustuslik karantiin. Lisaks võib tervisekontrollist keeldumisel järgneda rahatrahv või kuni 3 kuu pikkune vangistus.

Praegune mudel töötab hästi praeguse piiriületuse mahu juures, kui aga maht kasvab, siis praegune süsteem koormusele vastu ei pea. Praegu tuvastatakse piiriületajatel ligi 100 nakatumist nädalas.

Valitsus arutab seda, kes peaks teste piiriületusel kontrollima, sest kui piirangud kaovad ja mahud kasvavad, siis ei jõua piirivalve seda enam teha. Valitsuse hinnangul ei ole pisteline kontroll piisavalt tõhus, aga seda võimalust ei välistata.

Valitsus uurib ka seda, kas negatiivse testi nõudmist piiril saab Euroopa Liidu riikide elanikele kohustuslikuks teha. Parlamendi põhiseaduskomisjon pole ses asjas lõplikku seisukohta veel kujundanud. Tõenäoliselt ei saaks Soomes elavatelt inimestelt testi tegemist nõuda.

Praegu nõuavad Finnair ja laevafirmad Soome sõitjatelt negatiivse koroonatesti ettenäitamist, seda terviseameti soovituse alusel. Piiril käib testimine ja tervisekontrioll kohalike võimuorganite otsuse alusel. Seaduses aga Soome sisenemise testi nõuet pole.

IL:n tiedot: Tällaisia malleja hallitus pohtii rajoille – toisen testin välttäneille jopa sakkoja

THL on arvioinut, että ennen maahan saapumista tehtävä koronatesti laskee jatkotartuntojen riskiä vain noin 10-20 prosenttia. Jos kahden testin välissä ei noudata omaehtoista karanteenia, jatkotartunnat vähentyvät THL:n arvion mukaan 50-60 prosenttia. THL:n mukaan jatkotartunnat vähenevät 96 prosenttia, jos käytössä on kaksi testiä, joiden välissä on omaehtoinen karanteeni.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post KUUM SISEINFO: Soome valitsus tahab muuta piiriületuse mudelit, et välistada nakkuse jõudmine riiki appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Uudised, Välisuudised
Uus amet: Saksa prostituudid koolitatakse ringi koroona testijateks

Saksa prostituudid koolitati ringi koroona testijateks pärast seda, kui bordell muudeti testimiskeskuseks. Kümned prostituudid testivad nüüd kohalikke inimesi koroona suhtes.

Tegemist on Saksamaa lõunaosas Heidelbergis asuva bordelliga Bienenstock Eros Centre. Bordell avas uksed testimiskeskusena pärast seda, kui see koroona tõttu suleti, vahendab Bild.

Koroonateste teevad nüüd üle 25 prostituudi. 45-aastane endine prostituut Jenny ütles, et uus amet pole võõras, kuna ta pidi ka oma varasemas töös olema tundlik. Samuti on prostituudi tööga sarnane kaitsevahendite kasutamine. Küll aga ei kasuta prostituudid oma töös kaitserõivastust – see on testija töö puhul uus asi.

Prostituudid teevad koroonateste vabatahtlikult, riigipoolne hüvitis on ligi 400 eurot kuus. Koroona tõttu on Saksamaal bordellid suletud ja seksi müük keelatud. Inimestel pole selle vastu midagi, et prostituudid nüüd koroonateste teevad.

Heidelberg: Rotlicht hat Pause: 1. Corona-Teststation im Bordell

Wegen der Pandemie herrscht tote Hose in den Bordell-Betten. Jetzt tritt das älteste Gewerbe der Welt den Kampf gegen Corona an! Vorm Eros-Center „Bienenstock” in der Eppelheimer Straße in Heidelberg wurde jetzt die bundesweit erste Teststation vor einem Bordell errichtet.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Uus amet: Saksa prostituudid koolitatakse ringi koroona testijateks appeared first on eestinen.

Loe otse allikast