Silt: lapsed

Tervis
Süst ei aitagi levikut piirata? Island hakkab testi nõudma ka vaktsineeritutelt

Island leevendas alates 1. juulist märgatavalt reisipiiranguid ning vaktsineeritud reisijatel piisas Islandile reisimiseks vaktsineerimistõendi ettenäitamisest. Paraku ei jätku seda vabadust pikalt. Islandi otsustas, et seoses nakatumiste arvu kasvuga peavad alates 27. juulist enne lennureisi Islandile negatiivse i esitama kõik reisijad, vahendab Trip.ee.

  • Vaktsineeritud (vählt 14 päeva viimasest doosist) ja läbipõdenud reisijad peavad esitama negatiivse PCR i või antigeeni kiiri, mis poleks vanem, kui 72 tundi.
  • , kes on sündinud aastal 2005 või hiljem, on imisnõudest vabastatud.
  • Vaktsineerimata reisijad peavad enne Islandile suunduva lennuki pardale minekut esitama negatiivse PCR i (antigeeni ei sobi), teg PCR i saabudes, viibima 5 päeva karantiinis ning seejärel uuesti ima.
  • Kõigil on vaja registreeruda aadressil visit.covid.is. Seda saab teha Islandile saabumisele eelneva 72 h jooksul.
  • Kõiki reisijaid julgustatakse alla laadima jälgimisäpp?”Rakning C-19“.

Islandist veelgi karmimad  võeti kasutusele Gröönimaal. Alates 20. juulist saavad seal ühistransporti kasutada, kohvikusse, restorani või spordisaali ainult need, kes on saanud vählt ühe doosi vaktsiini. Erandiks on taksosõidud. Vaktsineerimistõendeid kuskil kontrollima ei hakata, vaid loodetakse inimeste teadlikkusele.

Lisainfot leiab: island.is/en/p/entry ja visiticeland.com.

Allikas: Trip.ee

Nõmme, Tallinna uudised
«Roheliste väravate tänav» avab nõmmekate aiad ja kutsub hoovikontsertidele

r: Gerli Ramler

“Roheliste väravate tänav” 2018. (foto: Gert )
Juba kümnendat korda aset leidva traditsioonilise kogukonnapeo «Roheliste väravate tänava» põhirõhk on avatud aedades toimuvatel kontsertidel, näitustel, kohvikutel ja ekskursioonidel. Samuti on avatud restaureerimistelk, rohevahetus ning tänavalaat. Üritus toimub pühapäeval, 26. mail kella 10–16 Jannseni puiestiku raudteepoolsel küljel.

«Proovisime eelmisel aastal, kuidas inimestele meeldib, kui suure lava asemel jagada esinejad hoovidesse, ning saime ülimalt head tagasisidet nii avatud aedade omanikelt kui ka külastajatelt. tõesti naudivad pis ringi hubaseid koosviibimisi,» ütleb kogukonnapeo idee autor ja eestvedaja Ülle Mitt ühendusest Loov .

Sellest inspiratsiooni saades jagati ka tänavu esinejad aedadesse ning avatud hoove on rekordiliselt palju – üle 30. Täpsem kava ilmub ürituse kodulehel ja sotsiaalmeedias ning on saadaval kohapeal infotelgis, mis asub tänavu J. V. Jannseni ja Põllu tänava nurgal.

Väikese tutvustusena võib üles lugeda mõned avatud aiad: J. V. Jannseni 9a kohvikus astub üles laulja Henry Laks, Voolu tänav 37 on avatud BOSSA& JAZZi hoov, kus esineb duo Margus & Holger Koot ning lisaks on võimalus tutvuda väikese arboreetumiga. Hõimu tänav 30 on avatud hoovikohvik ja toimub rohevahetus, kus saab osta, müüa ja vahetada huvitavaid taimi.

Põllu 71 suurel terrassil saab keskpäeval kuulata a ülii puhkpilliorkestri kontserti ning Hõimu 15 hoovis esineb Sulev Võrno oma autorikavaga. Jannseni 22/Põllu 110 asuva maja ja Jannseni tänava tutvustavad käsitöömüügi ja kohviku kõrvale maja ehitanud Rudolf ja Linda Sõrmus ning nende kolm järeltulevat põlvkonda. Ajaloohuvilistel on kindlasti põnev ka näha ülesvõtteid Olevi tänava elust-olust aastatel 1930–1939 – näitus on avatud Olevi tänav 16.

Voolu 23 on avatud Adrenaliini lasteõu, kus tegevust leiab nii pistele kui ka suurtele, näiteks töötoad, batuudiralli, disko ja jooga. Loomulikult on kohal ka esinejad: lastelaulustuudio Bel Canto ja Pärimusi juhendaja Marika Moks, huvii ning Triibuvurru tantsu. Voolu 17b avatud hoovikohvik ootab jooga- ja pilatesehuvilisi koos treenima. Põllu 71 astub üles tantsustuudio Alhambra.

Lasteala ja restaureerimise päevatelk

«Kõiki esinejaid ja hoove ei jõua üles lugeda, kuid kindlasti on kohal ka noorte naiste koor Kevad ja Von Glehni teatri improtrupp, J. V. Jannseni tänaval on avatud restaureerimise päevatelk ning toimuvad põnevad loengud, näiteks aednik Airi Elb tutvustab söödavaid lilli aias ning bioloog Tõnu Ploompuu räägib aedade rohelisest elurikkusest,» tutvustab Mitt.

Hoovid on avatud J. V. Jannseni, Olevi, Hõimu, Põllu, Künni, Voolu, Raudtee, Ränduri, Saha tänava ning Olevi põigu puiestiku lähedusse asuvatel osadel. Olulisel kohal on kogukonnapeol restaureerimine ja taaskasutus, mida veab seltsi asutajaliige Eve Saar koos restaureerimisfirmaga Tuuni Ka. Taastatakse vana mööblit ja kuna juhtumisi on 26. mai tituleeritud vanade akende päevaks, saavad huvilised näpunäiteid ja nii teoorias kui ka praktikas proovida vana akna puhastamist, kittimist ja mitut moodi taaskasutamist.

saavad päevast rõõmu tunda lastealal, kus kohalik Brontotuba korraldab mänge ja lusti pakub Piduvanker oma tuntud headuses, samuti toimub vinge maakunsti töötuba. Lisaks saavad põnnid oma esimesed kauplemiskogemused lastekirbukal ning lapsevantel on võimalus nautida unikaalse Fun ja Zen Stuudio aaluseid trenne ja töötube. Kohal on turvalist liiklemist ja liiklusohutust propageeriv maanteeamet ning WIMA tsiklinaised oma heategevusliku Moto-Muttide Puhvetiga, mille kõrval asub mootorrattaparkla.

«Roheliste väravate tänavat» korraldab ühendus Loov . Projekti rahastatakse kohaliku omaalgatuse programmist ja linnaosa e abiga.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Pääsküla kool rajab katuseaia

Autor: Jukko Nooni

Osa talgulis, kes korrastasid 1. mail korraldatud talgutel
i õueala ning aitasid meisterdada katuseaia tarbeks
vajalikku inventari. (foto: Pääsküla )
Selle aasta kevadel liitus Pääsküla rohelise i programmiga. Sellega seoses osaletakse ka linnaaianduse projektis, mille käigus rajatakse katuseterrassile aed.

Pealinna ide seas on see uuenduslik ettevõtmine. Pääsküla on üks kahest üldharidusist, kes katuseaeda teeb. Teine on Tallinna saksa gümnaasium Mustamä, kus alustatakse sellega pärast renoveerimise lõppu. Kolmas õppeasutus on Tallinna Tervishoiu Kõrg.

Ettevõtmise eestvedaja on i majandusjuhataja ja loodusringi juhendaja Ene Urman, samuti on olnud nõu ja jõuga abiks tööõpetuse õpetajad Urmas Vinter ja Ulvar Kaugemaa. 1. mail korraldatud talgu võttis osa 60 talgulist, kes korrastasid õueala ning aitasid meisterdada katuseaia tarbeks vajalikku inventari.

Rohelise i programmiga on l liitunud juba mitu lasteaeda, kuid idest on Pääsküla praegu ainus. Ene Urman rääkis, et see on mõtteviisi kujundamine, kestliku arengu ning säästva eluviisi põhimõtete kinnistamine lastes. «Rohelise i programmis ja linnaaianduse projektis osalemine on osa sellest, mida on võimalik lõimida ka õppetöö ja huvitegevusega is,» selgitas ta.

Katuseaia rajamise mõte tekkis täiesti loomulikult. Koolil oli olemas 400-ruutmeetrine katuseterrass, mida seni eriti kasutatud ei olnud. «Meie idee kiideti heaks ja saime keskkonnaametilt linnaaianduse projekti raames toetust,» rääkis Urman.

Pääsküla i katuseaeda saab kasutada nii õuesõppeklassina kui ka puhkealana. «See on lõimitud tervesse õppeprotsessi. 2.-3. klassi tegid aiaplaane, taimede eest hakkavad hoolitsema peamiselt loodusringi ja pikapäevarühma koos juhendajatega, robootikaring rajab sinna tilkkastmissüsteemi. Aga see on seotud õpetuse, bioloogia, kokanduse, puutöö õpetamisega, samuti saab seal uurimistöödes rakendada avastus- ja aktiivõppe meetodeid,» selgitas Urman.

Mida aga on plaanis kasvatama hakata? «Mitmesuguseid aed- ja juurvilju, kindlasti paneme mulda nii kartuli kui kõrvitsa. Katuseaias saavad õpilased näha taime arengut seemnest seemneni, looduse toimimist terviksüsteemina,» rääkis Ene Urman.

Lisaks istutuskastidele on katuseaias olemas kompostimiskastid. Tööõpetuse tundides on kavas meisterdada putukahotell. Õpilased soovivad, et tulevikus oleks seal ka väikene veesilm ja purskkaev.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Juubelihõnguline «Roheliste väravate tänav» toimub 26. mail

Autor: Gerli Ramler

Kauplema või kohvikut avama on
oodatud nii suured kui väikesed. (foto: Gert )
Populaarne tänavalaat ja kogukonnapidu «Roheliste väravate tänav» toimub sel aastal pühapäeval, 26. mail kella 10–16 Jannseni puiestiku raudteepoolsel küljel.

Juba kümnendat korda aset leidva ürituse fookuses on seekord restaureerimine ja taaskasutus, samuti avatakse taas kümned kodukohvikud ja -hoovid, toimub tänavalaat ning üles astuvad vinged esinejad. Näiteks toimub Sulev Võrno autorikontsert, saab kuulata Henry Laksi, noorte naiste koori Kevad ja paljusid teisi esinejaid.

Hoovid on avatud J. V. Jannseni, Olevi, Hõimu, Põllu, Künni, Voolu, Raudtee, Ränduri ja Saha tänava ning Olevi põigu puiestiku lähedusse jäävatel osadel. Aedades toimuvad põnevad esinemised, garaažimüügid ning avatud on isetegijate kohvikud ja töötoad.

Üritusele on oodatud kõik huvilised. Seekord on kogukonnapeo fookuses restaureerimine ja taaskasutus, mida veab ühenduse Loov asutajaliige Eve Saar koos reustareerimisfirmaga Tuuni Ka. Taastatakse vana mööblit ja kuna juhtumisi on 26. mai tituleeritud vanade akende päevaks, saavad huvilised näpunäiteid, aga ka nii teoorias kui praktikas proovida vana akna puhastamist, kittimist ja mitmel viisil taaskasutamist. Lisaks korraldatakse toredaid taaskasutustöötubasid. Samuti on taas avatud rohevahetus, kus saab osta, müüa ja vahetada huvitavaid taimi.

saavad päevast rõõmu tunda lastealal, kus kohalik Bronto mängutuba korraldab mänge ja lusti pakub Piduvanker oma tuntud headuses. Lisaks saavad põnnid oma esimesed kauplemiskogemused lastekirbukal ning lapsevanematel on võimalus nautida unikaalse Fun & Zen Stuudio metsaaluseid trenne ning töötubasid.

Kohal on turvalist liiklemist ja liiklusohutust propageeriv maanteeamet ning WIMA tsiklinaised oma raudsetel hobustel ehk Moto-Muttide Puhvet.

Kauplema või kohvikut avama on oodatud nii suured kui ka väikesed! Selleks tutvu palun kodulehel www.loovnomme.ee kauplemistingimustega ja registreeri oma kauplemissoov.

Avatud hoov registreeri enne 7. maid e-posti aadressil avatudhoovid@loovnomme.ee, sest siis jõuab info meie kaudu suurema hulga inimesteni! Lisainfo ka e-postilt loovnomme@gmail.com.

Tänavalaata «Roheliste väravate tänav» korraldab Ühendus Loov . Projekti rahastatakse kohaliku omaalgatuse programmist ja linnaosa e abiga.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Nõmme muuseumis saab näha vanu jalgrattaid

Autor: Jukko Nooni

Toomas Piht on vanade rataste kogumise ja restaureerimisega
tegelenud kümmekond aastat. (foto: Toomas Pihti erakogu)
muuseumis on kuni 22. juunini avatud põnev näitus, kus saab vaadata vanu jalgrattaid Toomas Pihti kogust.

l elav Toomas Piht on vanu rattaid kogunud ja restaureerinud nüüdseks kümmekond aastat. Koos abikaasa Erega väärtustavad nad vana ning lisaks jalgratastele kogutakse muudki põnevat: võitoose, lähkreid, tünne, mitmesuguseid lauanõusid. «Kogumine on väike vaheldus argielule, sest on juba suured ja aega oma asjadega rohkem tegeleda,» sõnas mees.

Kõik vanakraamilaadad pakuvad abikaasadele suurt huvi, uudistamas käiakse laatadelgi. «Laadale sõidame koos, aga seal liigume eraldi, siis jõuame rohkem hõlmata. Teame, mis meid huvitab, ja kui midagi näeme, siis helistame, et siin on üht või teist, mis huvi võiks pakkuda,» rääkis Toomas.

Vanade jalgrataste hullus, nagu Toomas ise oma hobi nimetab, sai kunagi alguse ilusast plaanist abikaasat sünnipäeval vanaaegse jalgrattaga üllatada. «Sobiva jalgratta ostmise protsess oli pikk ja keerukas, kuid lõpuks õnnestus mul leida just «see õige». Kahjuks ei olnud ratas heas seisus ja selle restaureerimiseks tuli käed külge panna. Minu õnneks oli kingisaaja tulemusega väga rahul,» meenutas Toomas. «Kuid ega ma saanud ju naist üksi rattaga turule lasta. Mistõttu pidin ka endale sõitmiseks ühe vanaaegse ratta soetama. Siis oli mul ilusaid rattaid juba kaks. Kuid ega kaks ilma kolmandata jää, ka tütrel tekkis soov ühe nostalgiahõngulise ratta järele. Nii hakkaski see pall veerema. Ja nüüd on mul rattaid kuuris, hoovis, keldris ja isegi elutoas,» rääkis koguja.

Toomas Pihti teada on Eestis kümmekond inimest, kes vanade jalgrataste kogumisega tegelevad. «See on haigus, mis süveneb,» lisas ta naerdes. Pihti kogus on vanu rattaid 50 ringis. «Algul kogusin ainult eestiaegseid sõiduvahendeid, aga siis sai neist küllalt ja hakkasin koguma veel vanemaid rattaid. Mõned rattad olen saanud Inglismaalt, ühe leidsin Soomest sisuliselt prügimäelt. Ühe Adleri sain juhuslikult lt, võib-olla oleks see seal garaažis seisnud veel mitukümmend aastat.»

Jalgratas võib Toomas pikalt rääkida, sest igal rattal on oma lugu ja eripära, kuidas see kokku on pandud, kust mõni puuduv detail leitud või ostetud.

Vanu rattaid Toomas Pihti kollektsioonist.
(foto: Toomas Pihti erakogu)
Pihti kollektsioonis on rattaid aasta 1880–1940, muu hulgas ka mõlemast ilmasõjast. Teadaolevalt ainuke Eestis on Esimese maailmasõja aegne kokkupandav Prantsuse ratas, mida said sõdurid selga võtta. Põnev on ka puidust velgedega ratas aastast 1910. Eriliseks pilgupüüdjaks on kõrgratas ehk ämblik, mida Toomase kogus on kolm.

muuseumi näitusel ongi eksponeeritud meeste-, naiste-, laste- ja sõdurirattaid, samuti ei puudu sealt ka juba mainitud ämblik. Kes tahab aga vanadest jalgratas rohkem kuulda, sel tasub minna muuseumisse 18. mail, muuseumiööl. Kell 18 on kohal Toomas Piht, kes räägib põnevaid lugusid oma kollektsioonist.

muuseum asub endises jaamahoones aadressil Jaama 18 ning on külastajatele avatud N kl 12–16, R kl 12–18 ja L kl 10–16.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Kuidas saada lapsed suvel taskuraha teenima?

Autor: Tiit Kruusalu, nõmmekas ja lapsevanem

 (foto: Jukko Nooni)
Kooliaastast väsinud rõõmustavad peagi suvevaheaja üle, kuid pärast paari vabadusenädalat tahaks mõnigi neist endale taskuraha teenida. Paraku napib tööandjaid, kes oleksid valmis alaealistele tööd pakkuma. Põhjuseid on seinast seina, alustades müüdist, et juba alaealise tööle vormistamine on keeruline protsess. Siinkohal tahaksin koputada tööandjatele südamele: kui me oma noortele töökogemuse omandamiseks isegi võimalust ei anna, siis kust nad seda saama peaksid?

Kuidas alaealist tööle võtta?

Tegelikult ei ole alaealise töölevõtmine sugugi keeruline. Selleks on vaja tema tahteavaldust, millele peab nõusoleku andma ka alaealise seaduslik esindaja. Kuigi seadus ei näe ette nõusoleku vormi, oleks mõistlik võtta alaealisega sõlmitud töölepingule ka tema esindaja allkiri. 7–14-aastase alaealise töölevõtmisel tuleb pärast tema kandmist töötamisregistrisse oodata kümme tööpäeva. Kui nende päevade jooksul ei ole inspektor teatanud keeldumisest, siis on alaealine tööle lubatud.

Kui pikk võib olla alaealise tööaeg?

Seadus eristatab ikohustuslikud alaealised nendest, kellele ikohustus enam ei kehti. Koolikohustuslik ollakse põhii lõpetamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Koolikohustusliku alaealise töötamise kestus ivaheajal ei tohi ületada poolt ivaheajast. 7–12-aastased võivad töötada kolm tundi päevas, kokku 15 tundi nädalas, millest peaks piisama näiteks lehepoisi tööks või üritustel flaierite jagamiseks. Alates 13. eluaastast on piir seitse tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Põhii lõpetanud 15-aastane noor on aga juba võrdsustatud täiskasvanuga, kellele kehtib kaheksatunnine tööpäev ja 40-tunnine töönädal. Täpsustan siinkohal üle, et nimetatud normid ikohustuslikele kehtivad ainult ivaheajal. Töötada võib ka õppetöö ajal, kuid siis on normid palju rangemad.

Kui suur peab olema alaealise töötasu?

Nii nagu täiskasvanute puhul, on töötasu suurus vähemalt teoorias kokkuleppe küsimus. Siiski ei tohi see olla väiksem kui kehatud miinimumpalk. 2019. aastal on töötasu alammäär 3,21 eurot tunnis. Kui ei ole kokku lepitud väiksemat tööajanormi, siis tuleb tagada töö ja maksta tasu täistööaja eest, mille pikkuse vastavalt noore töötaja vanusele leiab eelmisest lõigust.

Kas sõlmida tööleping?

Erinevalt eelmisel suvel nn ajalehepoiste teemal sõna võtnud tööinspektori ei poolda allakirjutanu igal juhul ja iga hinna eest töölepingu sõlmimist, mis justkui kaitseks alaealist töötajat paremini. Kas ikka kaitseb? Küsin siinkohal: kas töölepinguga kaasnev katseajal rakenduv 15-päevane või pärast katseaega 30-päevane töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg ikka kaitseb seitsmeaastast lehepoissi, kes tunneb, et see töö käib talle siiski üle jõu? Kaaluda tuleks iga sõlmitavat töösuhet eraldi ja läheneda lepinguvormi valikule juhtumipõhiselt. Kasutame tervet mõistust ja head tahet, võttes sõltumata lepinguvormi valikust maksimaalselt üle eespool toodud normid.

Kuidas kontrollida noore töölesoovija sobivust?

Enamasti on tööandja valmis pakkuma tööd, kus spetsiifilis tööoskus tähtsamaks osutub töötaja vastutustunne ja üldine valmisolek tööd teha. Siinkohal oleks asjakohane küsida töösoovijalt mõne tema soovitaja kontakti. Hästi peaksid sobima näiteks klassijuhataja, treener või huviringi juhendaja.

Kus noortele tööd pakkuda?

Meie väikeses kogukonnas on «tuttavalt tuttavale»-meetodi kõrval ilmselt kõige kiirem ja asjakohasem sotsiaalmeedia kasutamine ja miks mitte ka Sõnumid. Kaks suuremat Facebooki gruppi on «kad» ja «kate kogukond», lisaks otse sihtgrupile suunatud «kad: abitööd & ehitus l» ning «Juhutööd l». Need ei ole ainsad grupid. Ühekordset tööotsa noortele saavad pakkuda ka eraisikud, olgu selleks siis hoovi riisumine, puude ladumine vms. Pakume oma kodukandi noortele telefoniekraani ja poe ees hängimisele alternatiivi!

Loe otse allikast