Silt: kuum

Maailm, Uued uudised
Taani võtab massirände takistamist ja oma kultuuriruumi kaitsmist väga tõsiselt, olles eeskujuks kogu Lääne-Euroopale

Hiljuti võttis parlament vastu uue e, mis võimaldab el deporteerida asüülitaotlejaid Euroopa Liidust väljapool asuvatesse riikidesse ja menetleda nende taotlusi seal.

sotsiaaldemokraatide juhitud e uue e eesmärgiks on vähendada alusetute asüülitaotluste esitamist, ent loomulikult on massimigratsiooni toetav leer t teravalt kritiseerinud. Ilmselt kardetakse muuhulgas, et mitmed teised -i riigid võivad st eeskuju võtta.

migratsioonipoliitika oli juba enne uut t üks Euroopa karmimaid, ühtlasi on üks neist riikidest, mis näeb tõsist vaeva, et kaitsta kohalikke traditsioone ja väärtusi üha enam pealtungiva mitmekultuurilisuse, massilise immigratsiooni ja poliitilise islami eest.

  1. juunil vastuvõetud migratsioonie muudatus (häältega 70-24) annab ele õiguse sõlmida lepinguid -i mitte kuuluvate riikidega (nn kolmandate riikidega), et luua sinna asüülitaotluskeskused inimestele, kes soovivad asüüli s.

immigratsiooniminister Mattias Tesfaye – sotsiaaldemokraat ja Etioopiast sisserännanud immigrandi poeg – ütles Financial Timesile, et on leidnud juba mitu riiki, enamasti Aafrikas, mis võivad olla valmis avama sisserändajate vastuvõtukeskuseid.

Aprillis kirjutas Tesfaye alla vastastikkuse mõistmise memorandumile Ruandaga. „ soovib leida uusi ja jätkusuutlikke lahendusi praegustele rände- ja pagulasküsimustele, mis on seotud päritolu-, transiidi- ja sihtriikidega. Praegune varjupaigasüsteem on ebaõiglane ja ebaeetiline, innustades lapsi, naisi ja mehi alustama rändeteedel ohtlikke reise, samal ajal kui inimkaubitsejad teenivad selle pealt suuri summasid,” seisab memorandumis.

„Rändeprobleemide lahendamiseks on vaja leida uusi lahendusi, mis tuginevad terviklikul lähenemisviisil ja õiglasl ning inimlikumal varjupaigasüsteemil. See hõlmab ebaliku rände algpõhjuste käsitlemist, pagulastele par pakkumist konfliktipiirkondades ning abi suurendamist vastuvõtjariikidele, päritolu- ja transiidiriikidele (rändeteedel), et parandada piirihaldust, tugevdada varjupaigasüsteemi ja võidelda inimkaubandusega.“

Massiimmigratsiooni pooldajaid on uus tõsiselt ärritanud. Euroopa Komisjon teatas, et „tunneb tõsist muret“ asüülitaotlejate deporteerimise pärast kolmandatesse riikidesse. ÜRO põgenikeagentuuri kõrge asevolinik Gillian Triggs hoiatas, et „selline tegevus kahjustab turvalisust ja t otsivate inimeste õigusi, demoniseerib ja karistab neid ning seab ohtu hulgaliselt elusid“.

ÜRO põgenikeagentuuri kõneisik Shabia Mantoo lisas aga, et agentuur „seisab endiselt kindlalt vastu rahvuslikele initsiatiividele, millega deporteeritakse asüülitaotlejaid sunniviisiliselt teistesse riikidesse ning õõnestatakse pagulaste rahvusvahelise põhimõtteid“.

s Euronewsile ütles inimõiguste instituudi vanemteadur Nikolas Feith Tan, et plaan toob endaga kaasa väga põhimõttelise muudatuse rahvusvahelises asüülisüsteemis. „Kuni praeguseni oli põgenike peamiselt territoriaalne. Kui inimene jõudis , siis tuli l hinnata, kas ta on põgenik või mitte ning vajadusel tagada talle . Uus muudab territoriaalse asüüli põhimõtet.“ Tani sõnul ei ole uus vastuolus rahvusvaheliste tega, kuid ilmselt tuleb olla valmis selleks, et vastuvõetud e osas pöördutakse kaebustega kohtusse.

  1. aastal võimule tulnud ja peaminister Mette Frederiksen on lisaks eelpool mainitud ele võtnud massilise migratsiooni vähendamiseks veel terve hulga meetmeid.
  2. juunil võttis parlament vastu e, millega võib tühistada kriminaalsete grupeeringute liikmetel kodakondsus. justiitsministri Nick Hækkerupi sõnul on jõukude kuritegevus muutunud s tavapäraseks. „Valitsuse eesmärk on tagada taanlastele turvaline igapäevaelu. Kui jõugud seda turvalisust rikuvad, siis peavad sellel ol ka tõsised tagajärjed,“ ütles Hækkerup.
  3. mail võttis parlament vastu , mis annab ele õiguse saata maalt sunniviisil välja eitava vastuse saanud asüülitaotlejad ja teised illegaalsed . Seadus lubab jälgida migrantide mobiiltelefone, et tõhustada väljasaatmisprotsessi. Seaduse eesmärk on lahendada olukord, kus migrantidele maksti riigist lahkumiseks 100 000 kuni 225 000 krooni, inimesed võtsid küll raha vastu, kuid riigist ei lahkunud. Mõned lahkusid, kuid tulid hiljem tagasi.

  4. mail karmistas kodakondsust. Tulevikus ei ole varas kriminaalkaristusega isikutel võimalik kodakondsust saada. Immigratsiooni- või sotsiaalkindlustussüsteemi reegleid rikkunud isikutel tuleb kodakondsustaotluse esitamisega oodata kuus aastat. Lisaks peab taotlejal ol olnud kindel töökoht või oma ettevõte vählt kolm aastat ja kuus kuud taotluse esitamisele eelnenud nelja aasta jooksul.

liberaalse partei kõneisik Morten Dahlini sõnul ei ole kodakondsus mingi kingitus, vaid see tuleb välja teenida. „Inimesed, kelle me vastu võtame peavad st hoolima ja ol kuulekad.“

  1. mail esitas hulga uusi ettepanekuid võitluseks „reoossete ja kultuuriliste paralleelühiskondade“ tekkimisega s. 9. märtsil keelustati mošeede ehitamine välisriikide rahastusel. Samal päeval võeti häältega 96-0 vastu , mis keelab s alaealiste reoossed abielud ja sundabielud. Selliste abielude sõlmijaid võib karistada kuni kahe aastase vanglakaristusega ja st väljasaatmisega.
  2. augustil 2018 keelustati islami näokatte kandmine avalikes kohtades.

s elab 5,8 miljonit inimest ja viimase viie aasta jooksul on seal esitatud igal aastal umbes 40 000 uut asüülitaotlust. Enamik taotlejatest on Aafrika, Aasia ja Lähis-Ida moslemiriikidest. Seega on s tekkinud üsna suured Süüria, Türgi, Iraagi, Iraani, Pakistani, Afganistani, Liibanoni ja Somaalia immigrantide kogukonnad. Pew Research Centeri andmetel moodustavad moslemid elanikkonnast umbes 5,5%. Sarnaste trendide jätkumisel on see protsent aastaks 2050 juba 16.

Allikas: Gatestone Institute

Loe otse allikast

Eesti, Kohus, Uued uudised
Skandaalse Annika Laatsi kogudus käib Eesti riigiga kohut

Skandaalne pastor Annika Laats on saanud kuulsaks Piibli ümbertõlgendamisega homoseksualismi õigekstunnistamise nimel, nüüd aga käib t valitsetav kogudus ka riigiga kohut.

BNS kirjutab: Harjumaal asuv esitas kassatsioonikaebuse 1959. aastal kultuuriministeeriumi poolt Risti ust kunstimuuseumi ajutisele restaureerimisele viidud puitskulptuuride kogu ehk Võidukaaregrupi ja ust aastatel 2010-2011 leitud 1197 ajaloolise mündi omandiõiguse küsimuses.

Nii ust leitud münte kui ka sealt ära viidud Võidukaaregruppi peab riik enda omaks, soovib koguduse omandiõiguse tunnustamist. Kui Harju maa tunnistas Võidukaaregrupi osas e omandiõigust, siis a ringkonnakohtu otsusel on nii kujud kui ka mündid riigi omanduses.

Võidukaaregrupp ehk 14. sajandil nikerdatud üle-elusuuruses hindamatud puitskulptuurid ristilöödud Kristusest, neitsi Maarjast ja apostel Johannesest asuvad praegu Niguliste u Antoniuse kabelis kuulsa Bernt Notke „Surmatantsu“ kõrval.

Sama hagiga taotleb Risti ust aastatel 2010-2011 toimunud upõranda renoveerimise käigus leitud 1197 ajaloolise mündi omandiõiguse tunnustamist. Nii maa kui ka ringkonna on oma otsuses seni leidnud, et tegu on peitvara ning kultuuriväärtusega leiuga, mis peaks kuuluma riigile.

1197 leitud münti pärinevad ajavahemikust 13.-20. sajand, suurem osa müntidest on pärit 16.-17. sajandist. Praegu hoiustatakse neid Harjumaa muuseumis.

Tundub, et kui uõpetaja läheb vastuollu Piibli õpetusega, siis pole talle probleemiks ka riigi omandit enda valitsemise alla nõuda.

The post Skandaalse Annika Laatsi kogudus käib Eesti riigiga kohut appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Tantsusarvikud 25: tants hoiab noore ja elurõõmsana

Autor: Jukko Nooni

Eelmisel suvel osalesid Tantsusarvikud Portugalis
toimunud folklorrifestivalil Europeade. (foto: Merili Aitsam)
Peatselt lõpetab suure juubelikontserdiga oma 25. hooaja rahvatantsurühm Tantsusarvikud.

Rühm loodi 1993. aastal noortemajas. «Algul oli seal tüdrukute estraaditantsu ring, aga soovist tantsupeole minna võeti juurde ka poisse ning sellest sai rahvatantsurühm,» meenutas juhendaja Kristi Aitsam. Praegu on rühmas kümme paari tantsijaid, kes teevad trenni põhikoolis.

Tantsusarvikuid seob armastus rahvatantsu vastu, ega muidu juba üle paarikümne aasta kaks korda nädalas koos ei käidaks, räägib rühma pikaaegne liige Helina Õunapuu.

Aga miks just Tantsusarvikud? «1993. aastal oli väga suvi ning et me rongkäigus arabandust ei saaks, tegime pea päikese eest kaitsmiseks fooliumist mütsid, mille nurkade teravad tipud meenutasid eemalt vaadates sarvi. Kui rongkäigus maisime, siis rahvas ju ikka tervitab ja ergutab. Kuna meie rühmal polnud esialgu nime, siis hüütigi: «Elagu tinamütsid!», «Elagu tinasarved!», ka «tantsusarvikud» käis läbi. Kui nimevalik päevakorda tuli, tegime hääletuse. Sama hästi oleks võinud rühma nimeks ka Tinasarved või hoopis midagi muud saada,» rääkis Kristi Aitsam nime saamise loo.

Rahvatantsurühm Tantsusarvikud on hooliv ja ühtehoidev. «Südatalvel ühel sünnipäeva hommikul hakkas maja ees pasun hüüdma. Kui aknale läksin, olin pisarateni liigutatud: kogu rühm oli kogunenud enne tööpäeva lumehange, et õnnitleda oma õpetajat, » meenutas Kristi Aitsam.

UEFA superkarika finaal

Tantsusarvikutes on liikmed eri elualadelt. Leidub nii politseinikke kui ka õpetajaid, nii firmajuhte kui üliõpilasi. Juhendajale teeb rõõmu see, et rühmast on välja kasvanud mõned tantsuõpetajad ja traditsioon läheb edasi. «Tants annab palju tagasi, see hoiab noorena, värskena ja elurõõmsana,» lausus Aitsam.

Veerand sajandi jooksul on olnud rühmal hulgaliselt võimalusi ka teistele oma tantsulusti ja -oskusi näidata.

Lisaks esinemistele kodus kutsutakse Tantsusarvikuid pidevalt ka välismaistele festivalidele.

Näiteks eelmisel suvel käidi Portugalis folkloorifestivalil Europeade. Kindlasti üks suuremat rahvusvahelist kajastust leidnud esinemine oli UEFA superkarika finaali eel Lilleküla staadionil.

Eks ole ette tulnud ka humoorikaid hetki, mida veel hiljemgi naerdes meenutatakse. «Kui Portugali lendasime, siis üks mees unustas käsipagasisse akupanga, mida seal ei oleks tohtinud olla. Teda hakati lennujaamas valjuhääldi kaudu otsima, kuid nime ette oli lisatud uhke tiitel. Pärast kutsuti teda terve reisi jooksul naljatledes auväärseks lordiks,» meenutas Helina Õunapuu.

UEFA superkarika finaalist leidsid Tantsusarvikud aga endale uue liikme – esinejaid staadionile lasknud turvamehele möödaminnes tehtud kutse kandis vilja.

Sõnadeta lugu

Tantsusarvikute 25. hooaja juubelikontsert toimub 12. mail kell 17 Vabal Laval Telliskivi loomelinnakus, kus kaasa löövad külalisesinejad ja tantsurühm Tantsukeeris. Kontsert kannab pealkirja «Sõnadeta lugu». «See on rühma enda kätetöö. Detailideni on kõikide vahel ära jaotatud, kes mida teeb,» rääkis Helina Õunapuu. «Teeme etenduse tantsust, mida see meie jaoks tähendab. Igaühel ju oma põhjus, miks tantsitakse: kellele sõpruskond, kellele võimalus abikaasaga koos tantsimas käia, kellele rahvakultuuri edasiviimine…» lisas ta.

Juhendaja Kristi Aitsami sõnul on terve etendus kümne paariga üles ehitada suur töö ja tantsijate jaoks nõudlik ülesanne. Kontserdi kava on kokku pandud tantsudest, mis rühma liikmetele südamelähedased, kuid juubelihooaja lõpetamiseks lõi Aitsam ka uue tantsu «Tantsulust».

Rohkem saab Tantsusarvikute kohta lugeda kodulehelt www.tantsusarvikud.ee.

Loe otse allikast