Silt: koroonaviirus

Teadus, Tervis
INTERVJUU TEADLASEGA | Immunoloog Uku Haljasorg: valitsus jäi piirangutega hiljaks, viimane aeg on inimestega tegelikult rääkida

Uku Haljasorg osaleb teadustöös, mille eesmärgiks on tuvastada, kuidas panna vaktsiinid paremini tööle just vante inimeste puhul. Teada on nimelt see, et immuunsüsteemi vananemise käigus toimuvad organismis muudatused, mis ei luba hästi vaktsiinile reageerida ja immuunmälu tekitada.

Loomulikult rääkisime tga seetõttu eelkõige e ja selle vastu vaktsineerimisega seonduvatel tedel ning jõudsime lõpuks välja poliitikani ning selleni, mis meil Eestis pandeemia teise laine juhtimisega kapitaalselt valesti läks. Muu hulgas selgus, et palju olulisem müstilise nimega antikehade olsolust on mälurakkude olsolu inimese luuüdis ning seegi, et ka vaktsineeritud inimene võib e ninna tõmbamise järel olla mitu päeva nakkav.

Selge on see, et e eest meil kellelgi igavesti põgeneda ei ole võimalik ning küsimus on ainult selles, kas me oleme teda ninna tõmmates kaitstud ehk vaktsineeritud või mitte. Ma uuriks aga hoopis seda, kas organismis tekkiv immuunsus selle e vastu on täpselt ühesugune nii t läbi põdedes kui vaktsineerides?

Vaktsineerimisel tekkiv immuunsus on oluliselt rohkem ette ennustatav. Haigestumise korral ei või me iial ennustada, kas inimene on asümptomaatiline või lõppeb ta teekond intensiivraviosakonnas juhitaval hingamisel. Mida vanem on inimene, seda suurem oht haiglavoodisse jõuda on, aga üldislt on tekkivad sümptomid täiesti ette ennustamatud.

Seetõttu mina väga-väga tugevalt eelistaksin vaktsineerimist.

Aga ikkagi tulemus: kui haigus edukalt läbi põdeda, siis kas tulemus on sama, mis vaktsineerides. Kas mõll juhul tekib võrdne vastupanuvõime järgmise nakatumise puhuks?

Teadustööde raames on kõrvutatud vaktsineerituid ja läbipõdenuid ja seal tuleb välja tegelikult see, et vaktsineeritud inimestel on tekkiv antikehade tase veres kõrge ja palju ühtlasem. Kui inimene on haiguse läbipõdenud, siis antikehade hulk võib sõltuda näiteks sellest, kui lt haigust läbi põdeda – mida m haigus, seda rohkem tekib antikehasid ja seda pikem ning tõhusam on . Osadel asümptomaatilistel inimestel ei tekigi antikehi – see on loterii. Aga tahame me t lt läbi põdeda?

Kellel haigestumise tagajärjel juba antikehad ols on, siis viimased andmed näitavad, et need püsivad suurel osal inimes vählt aasta – osadel küll langenud tasemel. Vaktsineeritute puhul on tänaseks tõestatud kaheksa kuud kestvad antikehade olsolu veeniveres.

Teadlane näitab, milline on antikeha
Teadlane näitab, milline on antikeha
Teadlane näitab, milline on antikeha
KUVATÕMMIS SKYPE’I INTERVJUUST

Teeme palun selle nii palju räägitud antigeeni mõistega asjad selgeks. Legendid räägivad enam-vähem järgimist väärivaid sõnumeid levitavast ja isegi jumalikka DNA-d omavast juudamaa mehest Kristusest ning tle vastanduvast ja kohtagi endale ihaldavast Antikristusest. Bioloogid räägivad aga kehast ja millestki, mis justkui peaks ol vastand – antikehast. Mis asi see antikeha on?

Antikehad on valgumolekulid, mida meil ühed immuunrakud – B-rakud – toodavad ainult siis, kui on ära tundnud mingisuguse võõra molekuli, mida su oma kehas ei ole. Antikehasid saab organismis tekitada peaaegu ükskõik millise võõrmolekuli vastu – olgu see e osake või süstiga saadud võõra valgu mingi jupp.

Antikeha on Y-kujuline molekul ja oma haaradega seondub ta mingi kindla molekuli külge. Näiteks kui üks vabalt ringi hulpiv antikeha seondub e ogavalgu külge, siis t sabaots seondub hoopis ühe teise immuunraku külge ning sealt hakkab aren immuunvastus. Vabalt leidub antikehasid peamiselt meie veres ja sellele töötavad ka antigeeni kiirid – kui vereproovis on ols antikehad, siis seonduvad need ribal olevate e osakestega ja toimub värvusreaktsioon.

Kas antikehad tekivad inimese organismis ainult siis, kui ma parasjagu haigust põen või olen värskelt vaktsineeritud? Hiljem neid juurde ei teki ja saame rääkida vaid piiritletud koguse vähenemisest ajas?

Organism ei tooda reeglina mitte midagi, mida tal hetkel vaja ei ole. Antikehad tekivad suures laastus kaks-kolm nädalat peale nakatumist või vaktsineerimist.

Inimesel on teatavasti kaasasündinud ebaspetsiifiline immuunsus – selle nähtusteks on palavik – ja esimese hooga proovib organism kasutada seda. Hiljem hakkavad B-rakud tootma antikehi ja see kestab nii kaua, kuni tsütokiinide ehk suhtlusmolekulide kaudu tuleb teade, et nüüd on kadunud ja hetkel ei ole enam väga palju toota vaja – „võtke rahulikult”. Palavikku ja teisi ebastpetsiifilisi reaktsioone on vaja selleks, et hoida haigustekitaja levik spetsiifilise immuunvastuse tekke ajaks kontrolli all. Läheb aega, et leitaks kehast üles just need B-rakud, kelle antikeha sobib. Ja siis on vaja veel aega selleks, et nad paljuneda saaks.

Selle teate peale surevad väga paljud B-rakud lihtsalt maha, osad rakud aga muutuvad mälurakkudeks ja nd liiguvad luuüdisse. Kui sama patogeeniga nakkus tuleb uuesti, siis nad ärkavad – plahvatavad ja hakkavad tohututes kogustes uusi antikehi tootma, et võimalikult kiiresti „maha võtta”.

Nii et palju olulisem on tegelikult omada püsivalt mälurakke luuüdis, mitte antikehasid veres?

Jah

Me põeme jooksul päris palju haigusi läbi. See tähendab, et meie luuüdi on erinevaid haigusi mäletavaid rakke paksult täis?

Nii on ja arvatakse, et see on ka üks põhjus, miks vantel inimestel uute haiguste vastu immuunvastust ei teki – luuüdis lihtsalt ei ole füüsiliselt rohkem ruumi, kuhu mälurakke paigutada.

Inimese immuunvastus ele koosneb niisiis mitmest osast, milline neist meie organismis aastatega kindlalt nõrgeneb?

On teada, et uute vereliblede ning lümfotsüütide ehk T-rakkude pealetulek ja võimekus vähenevad. Inimese immunreaktsioon tekib lümfisõlmedes ja põs ning selles osalevad väga erinevad rakud – on näiteks dendriitrakud, kes korjavad väljast tulnud vaktsiini antigeeni füüsiliselt üles, näitavad seda teistele immuunrakkudele ja algatavad seeläbi reaktsiooni. Edasi ongi väga oluline, kuidas lümfisõlmedes reageerivad T-rakud, B-rakud ning millist tuge pakuvad neile lümfisõlmede enda struktuursed rakud. Need rakud kogu aeg suhtlevad omavahel ja kui näiteks dendriitrakkude aktiivsus väheneb või neis olevate signaalmolekulide tootmine on alanenud, siis on ka inimese immuunvastus nõrgem.

Lihtne näide: kui ma endale sõrme lõikan, siis võib tekkida põletik – mis asi see põletik seal haava ümber on, kas ka immuunvastuse osa?

Immuunrakud tulevad tõesti kohale ja proovivad ühelt poolt vigastust korda teha ja teiselt poolt takistada sodi ja mustuse jõudmist vereringesse. Päris äge nähtus minu meelest on see, et sõrmejooned täpselt samasugused tagasi kasvatatakse.

-19 juurde tagasi tulles, miks on selle haiguse puhul peamiseks probleemiks ja ka surma põhjustajaks organismi ülereageerimine. Mis seda põhjustab?

Põhjustajaks on tsütokiinid ehk molekulid, millega rakud omavahel suhtlevad – nagu meie helilaineid tekitades. Ja sellist kontrollimatut rakkudevahelist suhtlust nimetatakse tsütokiinide tormiks.

Seotud on selle tormi intensiivsus organismi ja immuunsüsteemi vananemisega. Probleem on selles, et tsütokiinid aktiveerivad tohutu koguse immuunrakke, aga vana organism ei oska pidurit enam peale panna, kuna arvab, et muidu ei saada haigusetekitajaga hakkama See on justkui tulvavesi, mida mingi jõud ei suuda takistada. Nii köetakse, köetakse ja köetakse aktiveerivaid molekule järjest peale.

Kui nüüd on mälurakud ja antikehad kenasti ols, siis kaua võtab aega see, et hingamisteedesse sattunud kahjutuks teha ja muuta inimene ka selliseks, et ta teisi enam ei nakkaks?

See on ääretult individuaalne, kelle organismis suudab rakkudele kinnituda ja neisse ka siseneda. Antikehade mõte on see, et nad võtavad e maha enne, kui see rakku siseneb – antikehad rakkudesse iseseisvalt minna ei saa. Kuid ega seotult neelavad õgirakud kogu selle kompleksi alla ja lõhuvad e juppideks. Varem märgitud T-rakkude ülesanne on aga tappa juba nakatunud rake.

Paar-kolm päeva õnnestub el ikka hingamisteedes rahulikult „sitsida”. Sel ajal on ka teoreetiline võimalus, et vaktsineeritud ja haiguse varem korra läbi põdenud inimene võib teisi nakatada.

Ka vaktsineeritutel tasub kindlasti tagasihoidlikult käituda, vaktsiini toime võib piirduda lihtsalt ka sellega, et inimene põeb haigust sümptomiteta.

Kuidas teile immunoloogina tundub, kas ega valmistatakse meid ette millekski veel hullks – üha uuteks ja uuteks pandeemiateks?

Seda, mida tulevik toob, ma öelda ei oska. Aga ma tõesti loodan, et praegused tegevusetused ja tehtud asjad valmistavad meid hoopis paremini ette. Inimkonna mälu on hästi lühike – ma loodan, et seda mäletatakse, kui „tuksi” võib olukord minna. Sada aastat tagasi oli s Hispaania gripp ja sellega võitlemise viise täna justkui keegi ei tea ega mäleta – nagu ka kommunismi õudusi ja Edgar Savisaare müstilist võimulpüsimist.

Mis meil Eestis teie arvates valesti on tehtud – miks me oleme s nakatumisnäitajatelt esirinnas? Kas ele meeldib meie juures eriliselt olla või on meil liiga vähe piiranguid?

pandi peale liiga hilja. Selleks, et neist tõesti tolku oleks olnud, oleksid nad pidanud peale min oluliselt varem. Kuigi nakatumus 100 000 elaniku kohta on pikka aega pidevalt tõusnud, on kogu aeg tehtud hoopis pehmendusi – „tõuseb, siis tõuseb…”.

KUVATÕMMIS SKYPE’I INTERVJUUST

Mida minu arvates üldse ei tohiks teha, on piirata inimeste liikumist väljas. See keerab inimeste pead täiesti tuksi!

Kõige olulisem asi, mida valitsus ja teadusnõukogu ei ole suutnud teha, on inimlik selgitus ja lähenemine. Tulevad käsud-keelud. Selle jaoks, et erakordses kriisis inimesteni jõuda, on vaja suhtlemiskanaleid, mis aitaks lahendada väga paljude inimeste isiklikke muresid, vastata kõigile nende küsimustele, anda nõu toimetulekuks ja tülpimuse peast väljasaamiseks.

Inimestel on praegu leviku piiramise huvides äärmiselt oluline olla aus üksteise vastu. Kui tahetakse kellegagi kohtuda, siis tuleks ausalt öelda ja küsida, kas kumbki käib kuskil salapidudel või kohtub mujal paljudega. Me ei tohi varjata, kuidas me ise elame, peame rääkima, kellega me oleme kohtunud ja mis oludes.

Aga kõik märgid näitavad, et vählt Eesti oludes on puhul tegemist sesoonse ega?

Selles osas arvamused lahknevad. Näiteks i või ka meiega samas kliimavöötmes asuvate piirkondade puhul ei saa väita, et tegemist sesoonse ega.

 

Allikas

Teadus
New Yorgis levib koroonaviiruse uus ja arvatavasti immuunsüsteemile allumatum variant
hävitamas inimrakke

New Yorgis levib kiiresti e uus variant ja see kannab murettekitavat mutatsiooni, mis aitab tal nõrgestada vaktsiinide efektiivsust ja põgeneda inimese immuunsüsteemi eest, leidsid kaks teadusrühma.

Uus variant kannab koodnime B.1.526 ja ilmus esmakordselt linnas kogutud proovide sekka tegelikult juba novembris. Selle kuu keskpaigaks oli selle järjestus kasvanud aga juba sedavõrd sageduseks, et esines ühes itulemuses neljast, kirjutab The New York Times.

Uut varianti on uurinud kaks teadlaste rühma: üks Columbia üliist ja teine Caltechist, neist viimane avaldas oma töö tulemused sel teisipäeval.

Caltechi teadlased avastasid B.1.526 tõusu New Yorgi piirkonnas, skaneerides sadu tuhandeid emutatsioone üleilmses andmebaasis nimega GISAID.

Caltechi arvutusbioloog Anthony West ja t kolleegid leidsid kahe variandi leviku kasvu. Esiteks Lõuna-s ja Brasiilias levima hakanud variant, mis sisaldab E484K mutatsiooni. Teiseks mutatsiooni nimega S477N, mis võib mõjutada e tihedamalt seostuma inimrakkudega. Koos hakati neid nimetama B.1.526 ning veebruari keskpaigaks moodustasid need kokku 27 protsenti New Yorgi itulemus.

Mitmed uuringud on nüüd näidanud, et E484K mutatsiooni sisaldavad variandid on vaktsiinide suhtes vähem vastuvõtlikud kui e algvorm.

Loe lähemalt The New York Times’ist

Allikas

Teadus, Tervis
Reovee seireuuringu juhi hoiatus: koroonanäitajad ähvardavad kordades tõusta
  • Sel nädalal polnud s ainsatki viirusevaba proovivõtukohta
  •  Uurijate senised ennustused on täppi läinud
  •  Uuringud näitavad: vees ja WC-s ei nakka
  •  Revovee abil saaks teha ka narkotarbimise seiret
Tanel Tenson

Reoveeanalüüsil viiruse levikut tuvastava seireuuringu juht, Ülii antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson sõnab intervjuus Fortele, et meie viimase kolme nädala näitajad on halvad ning trend on tõusu suunas.

Koroonaviiruse osakeste sisalduse jälgimine reovees võimaldab uurida selle levikut ja võimaldab hoiatada nakatunute arvu eelseisva kasvu eest. Olsolevatel andmetel suureneb reovees viirusosakeste arv juba enne, kui paljudel patsientidel tekivad -19 sümptomid. See tähendab, et sel viisil saab avastada kõige rohkem nakatunud piirkondi. Huvitav on see, et nüüd, kui nakatunute arv on s tõusuteel, kasvab geneetiliste jälgede tase kanalisatsioonis oluliselt kiiremini kui kinnitatud haigusjuhtude arv.

s algas täihuline uuring . aasta augustis. Reoveeproove võetakse kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele kohaliku tähtsusega asutustes. Proovide kogumisel teeb Tartu Üli koostööd Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes linnade reoveepuhasteid käitavad. Põhiline uurimistöö tehakse ära Tartu Ülii tehnoloogiainstituudi laborites.

Neljapäeval avaldati järjekordne reoveeuuring. Mida viimased numbrid näitavad?

Meie näitajad on endiselt kõrged.

Tanel Tenson
Tanel TensonFOTO: ANNI ÕNNELEID

Kas trend on tõusu suunas?

Paraku pööras kõvaks tõusuks juba üleeelmisel nädalal, eelmisel nädalal läks veidi tagasi, aga nüüd on see jälle üleval. Kui detsembris ja jaanuaris oli juba mingi stabiilsus, millega ära harjuti, siis nüüd ta ähvardab kordades kõrgle minna.

Millal te oma uuringutega alustasite?

Hakkasime pilootprojektiga pihta kevadel ja suurem projekt algas augustis.

Koroonaproovide võtmine reoveest
Koroonaproovide võtmine reoveestFOTO: ANNI ÕNNELEID

Kui palju on antud uuringust olnud kasu viiruse leviku hindamisel?

Meie eesmärgid on pandeemia ajal muutunud. Kui nägime signaale, siis soovitasime eametil imist tihendada. Samuti kui tekkis küsimus kas ööklubide puhang on lõppenud või mitte, siis jälgisime seda.

Praegu tegeleme üldise epidemioloogilise olukorra jälgimisega, et öelda, kas oodata on tõusu või hakkab situatsioon stabiliseeruma. Novembrist on olnud tõusutrend ja detsembri lõpust leidub viirust juba igal pool.

Sel nädalal polnud näiteks üheski suurs proovivõtukohas nii, et me poleks viirust leidnud.

Koroonaproovide võtmine reoveest
Koroonaproovide võtmine reoveestFOTO: ANNI ÕNNELEID

Teie projekti fookus on otsida reoveest uut viirust, kuid kas sellel uuring võib anda ka muus vallas uusi teadmisi?

Loomulikult oleme ka sellele mõelnud, kuid hetkel on ga palju tegemist. Tegeleme paralleelselt patogeensete tüvede detekteerimisega. s on praegu näiteks küsimus kui palju on meil Briti tüve või Lõuna- oma. Ka sellele annab reovee uurimine vastuse ning selle kallal me töötame. Samuti saame tulemusi teiste nakkushaiguste kohta. Näiteks a eorganisatsiooni eestvedamisel otsitakse reoveest polioviirust.

Kas seda võib ka meil s esineda?

Seda võib igal pool leiduda.

Mida võib reoveest veel leida?

Näiteks grippi ja noroviirust. Oleme ka otsinud antibiootikumidele resistentseid baktereid. Loomulikult saab teha ka narkoseiret, nagu suurtes linnades. Ka s võiks seda teha.

Kas see on meil olsolevate tehniliste võimaluste juures teostatav?

Loomulikult. Meil on Kohtuekspertiisi Instituudil vastav võimekus ja nad saavad narkootikumide jälgi ka reoveest otsida.

Mida me teame üldse viirusest inimese väljaheidetes? Kui kaua viirus reovees aktiivsena püsib?

Seda, et peale vaadates midagi eeldada saaks, pole ma kuulnud. Erinevad uuringud on näidanud, et soolestikusümptomid ja kõhusus on isegi tavalisem kui hingamisteede sümptomid. Need, kes on COVID-i läbipõdenud asümptomaatiliselt, on kannatanud ikkagi kõhususe või kõhuvalude käes.

Kas ta on vees nakkusohtlik? Nii palju kui on uuritud, on leitud, et mitte. Reovees eriti, sest reovesi on bioloogiliselt aktiivne, selles on erinevad ensüümid ja muud mikroorganismid.

Viirusel on „krooni” inimese organismi sisenemiseks hädasti tarvis ja ilma selleta ta nakatada ei suuda. Reovees süüakse uue viiruse „kroon” suhteliselt kiiresti ära ning viiruse genoom jääb alles, kuid ta ei suuda nakatada.

Reovee proovid on valmis laborianalüüside alustamiseks
Reovee proovid on valmis laborianalüüside alustamiseks
Reovee proovid on valmis laborianalüüside alustamiseksFOTO: ANNI ÕNNELEID

Möödunud kevadel hoiatati, et avalikud käimlad kujutavad ohtu. Kuidas kommenteerite?

See te on tänaseks alla läinud.

Viirust otsitakse pindadelt samamoodi, nagu meie otsime reoveest – otsitakse genoomset materjali. Kuid nii ei saa teada, kas see on aktiivne või ei. Selleks, et teada saada, kas see on nakkav või mitte, tuleb see välja külvata, kuid laboreid, kus seda teha saab, on vähe.

Need uurimused, mis olid alguses ja mille järgi viirus tuleb potist välja, olid tehtud nendes tingimustes, mis meil nende teadmiste taseme juures oli. Nüüd teame palju rohkem ja käimlaid ei peeta osas eriti nakkusohtlikeks.

Nii et viirus reovees ja kanalisatsioonis otsest ohtu inimeste tervisele ei kujuta?

Reoveest võib erinevaid nakkuseid saada, kuid näib, et viirus inaktiveerub selles keskkonnas.

Tervis
Eesti kaalub ülikallite koroonaravimite ostu
KULUKAS RAVIM: Regeneroni (REGN-COV2) abi kasutati ka Donald Trumpi koroonaviiruse ravis.
KULUKAS RAVIM: Regeneroni (GN-COV2) abi kasutati ka Donald Trumpi e ravis.
KULUKAS RAVIM: Regeneroni (GN-COV2) abi kasutati ka Donald Trumpi e ravis.

Esmaspäeval pöördus Komisjon poole küsimusega, kas soovib osta ülikallist ravimit, mida toodab ravimifirma Regeneron koostöös farmaatsiahiiuga Roche. Tegu on monoklonaalsete antikehade kokteiliga, mida kasutati ka endise presidendi Donald Trumpi haiguse ravis. Ühe patsiendi ravikuur selle veeni manustatava ravimiga maksab 2000 eurot.

hoiuekspertide grupil on nüüd vaja hinnata, kas selle ravimi soetamine on otstarbekas, ja kui on, siis mis koguses hankida,“ selgitas eameti erakorralise meditsiini osakonna peaspetsialist Andras Banyasz.

Regeneroni ja Roche’i ravimil pole veel Euroopa Liidus müügiluba. Banyaszi hinnangul võib ravim müügiloa saada aprillis või mais: „Juhul kui otsustab seda hankida, siis enne maikuud tarnet oodata ei ole.“

Nädalavahetusel teatas Saksamaa, et ostab esimese Euroopa Liidu riigina monoklonaalsetel antikehadel põhinevaid ravimeid. Saksamaa terviseminister Jens Spahn kinnitas ajalehele Bild, et on sõlminud 400 miljoni euro suuruse lepingu 200 000 ravikuuri ostuks. Ehkki Euroopa Liidus pole ühelegi monoklonaalsete antikehade kokteilile müügiluba antud, alustas Saksamaa nende kasutamist juba sel nädalal. Erinevalt vaktsiinist pole ravim mõeldud mitte nakatumise vältimiseks, vaid juba nakatunud patsientide haiguskulu kergendamiseks.

s on praeguseks antud hädaolukorras kasutamise müügiluba kahele monoklonaalsete antikehade kokteili tootvale firmale – Eli Lillyle (Bamlanivimab) ja Regeneronile (GN-COV2).

„Tegemist on üks kord manustatavate ravimitega, millest võib kasu olla patsientidel, kellel on suur risk COVIDi e ks kuluks,“ selgitas Ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs. „Ravim võib aidata patsiente, kel on nakatumisest või sümptomite tekkest möödas vähe aega, kuni seitse päeva. kaalub osalemist ühishankes.“

Ravimiuuringute järgi vähendab monoklonaalsete antikehade kokteili kasutamine haiglasse sattumise või EMO kasutamise tõenäosust kolm korda. Eeskätt on need ravimid mõeldud ülekaalulistele haigetele, enam kui 65aastastele ning mitmete krooniliste haiguste põdejatele.

Allikas

Tervis, Välisuudised
Murest murtud poeg: ema sai Covid-19 vaktsiinist jäädava ajukahjustuse

Naine saab jäädava ajukahjustuse pärast vaktsiini süsti FOTO: Brant Griner

Pärast seda, kui Ameerikas elava Brant Griner sai e vastase Pfizeri vaktsiini, on naisel jäädavad ahjukahjustused, kirjutab RT. Mees postitas oma seisundist Facebooki ka video. 

Griner ütles, et t l olid iga päev peale vaktsineerimist peavalud. Pärast seda oli avastanud, et t vasak jalg tõmbleb. Hiljem ei allunud enam ka t parem jalg kontrollile. Nelja päeva pärast toimetati naine haiglasse. «Tal ei olnud enam mingit kontrolli oma jalgade üle. Arstid arvasid, et selle seisundi põhjustajaks olid vaktsiinides sisalduvad metallid,» lisas Griner.

Mees rääkis RN´le antud intervjuus, et pärast video postitamist Facebooki, sai ta tuhandeid kirju inimestelt, kes räägivad, et ka nende tütrete, poegade, de, isade ja teiste pereliikmete kehad ei ole vaktsiini hästi vastu võtnud.

«Minu l läheb aina hullemini ja ikka veel ei ole ma arstidelt saanud vastust, kuidas t olukorda parandada. Palun palvetage t eest. Ma ei suuda vaadata oma sellises olekus. Ma tahaksin lihtsalt nutta, sest tean, et ma ei saa oma heaks midagi teha,» ütles Griner.

Lisaks ütles mees, et t on väga tervisliku eluviisiga 45-aastane naine, kellel ei ole kunagi varem ühtegi tõsist haigust olnud.

Tervis
Kaks miljonit surnut, aga selline on Jumala tahe! Vaktsiin valmis juba aasta tagasi, kuid otsustamatus ja hirm ei lasknud viirusega võidelda

Kaks sammu võiksid dramaatiliselt kiirendada est jagu saamist: viivitamatult heaks kiita AstraZeneca vaktsiin ja minna (ajutiselt) üle ühe doosi režiimile.

SURM, MIS VÕINUKS OLEMATA OLLA: 20. august 2020. Katmandu haigla töötajad toimetavad e tagajärjel surnud inimest krematooriumisse.

Imelik isegi mõelda, et eelmisel nädalal Liidu ravimiameti loa saanud Moderna vaktsiin oli valmis juba aasta tagasi. 10. jaanuaril 2020 sai avalikuks genoom ja sellele järgnenud nädalavahetusel tehti Moderna laboris vaktsiin kahe päevaga valmis. Seesama, mis nüüd heaks kiideti ja mida varsti ka Eestis süstima hakatakse.

Samasuguse loo võib rääkida ka teiste vaktsiiniarendajate kohta – Sanofi, Johnson & Johnson, AstraZeneca, Pfizer-Biontech –, nendegi vaktsiinid valmisid aasta tagasi jaanuaris. Pfizer-Biontechi vaktsiin, mida Eestis praegu kasutatakse, valmis Saksamaal Biontechi laboris 2020. aasta jaanuaris ja tollal kutsuti seda nimega BNT 162b2.

Vaktsiinid olid juba olemas, kuid tollal olid vähesed kuulnud mingist uuest est. Kui uskuda Delfi arhiivi, ilmus Eestis esimene lakooniline uut t maininud uudisnupp mullu jaanuari lõpus. Suurema kajastuseni kulus veel mõni nädal ning esialgu naeruvääristavas ja osatavas võtmes: mis , paanikaks pole põhjust, gripp on hullem. Ja eriolukorra peale polnud keegi mõelnudki.

See pole Eesti eripära. New York Magazine meenutas hiljuti samas kontekstis, et vaktsiinid, mida praegu kasutama hakkame, olid valmis veel enne, kui Hiina tunnistas, et levib inimeselt inimesele. Ammu enne, kui Ameerika Ühendriikides üldse esimene juhtum registreeriti. Ameerikas polnud kirja läinud veel ühtegi surma, kui seesama Moderna vaktsiini tootis, selle riiklikku laborisse vedas ja hakkas ajama kooskõlastusi, et saaks vaktsiini katsetama hakata.

Arenenum ühiskond oleks vaktsiini ammu valmis saanud

Professor Scott Aaronson (tema erialaks on kvantarvutid ja teoreetiline informaatika) kirjutas mõned päevad tagasi oma blogis, et kunagi tulevikus kirjutatakse palju doktoriväitekirju teemal, kuidas on võimalik, et elupäästvad toimivad vaktsiinid töötati välja mõne päevaga, aga seejärel istuti aasta otsa sisuliselt niisama, lastes miljonitel surra ja kümnetel miljonitel nakatuda, et saaks hoolikalt täita pabereid, anda allkirju, kutsuda kokku komiteesid ja teha linnukesi kastidesse „faas 1“, „faas 2“, „faas 1/2“ jne.

Loomulikult ei ütle Aaronson, et kui vaktsiinid olid olemas juba jaanuaris 2020, oleks neid kohe saanud hakata massidele sisse süstima. Küll aga ütleb ta, et arenenum ühiskond oleks suutnud aastase ooteaja mitu korda lühemaks kokku suruda, testimise ja heakskiidu protsessi lõpule viia juba millalgi märtsis-aprillis ning samal ajal suurendanud tootmisvõimekust, et mais vaktsineerima asuda.

Et väide ei jääks teoreetiliseks, toogem näiteid (nimekiri pole kaugeltki ammendav), kus oleks võinud nädalaid ja kuid kokku hoida.

Moderna, kes sai vaktsiini valmis jaanuari keskpaigas, hakkas seda kohe ka tootma ja kooskõlastama. Kooskõlastamisele läks kaks kuud, eelmise aasta märtsi keskel sai esimeste katsetega alustada.

Meeletu aeg kulus kõikidel vaktsiiniarendajatel kolmanda faasi kliiniliste uuringute tegemiseks. Iseenesest on see väga lihtne – võtad mõnikümmend tuhat inimest, jagad kahte gruppi, ühele süstid vaktsiini, teisele platseebot ja siis jälgid, mis juhtub.

Nii suure massi leidmine, haldamine, süstimine ja jälgimine on aeganõudev, aga kõige enam võtab aega ootamine. Kuna mõlemad grupid lastakse tagasi n-ö tavaellu, kulub kuid ja kuid, sest enamik inimesi ju t üles ei korja. Nakatumisi on aga vaja, sest muidu ei saa teha tõhususe analüüsi.

Näiteks AstraZeneca vaktsiinil, mis Suurbritannias mõni päev tagasi heakskiidu sai, algas kolmanda faasi uuring mai lõpus ja alles oktoobri teises pooles olid teadlased registreerinud piisava arvu haigestumisi, et saaks nõudmistele vastavaid statistilisi arvutusi teha. (Seejuures osa ametnikke arvab, et AstraZenecal pole siiani piisavalt andmeid ja soovib uuringu jätkamist.)

Aga on ka kiiremaid võimalusi, näiteks Human Challenge Triali (HCT) tüüpi uuringuid. Kõigepealt katsealused vaktsineeritakse, oodatakse ära antikehade tekkimine ja siis pannakse-puhutakse elavat t ninna või kurku (või valitakse mingi muu nakatamismeetod). Ja siis jälgitakse, kas inimene haigestub või mitte. Kas vaktsiin töötab või mitte?

HCT vajab mitukümmend korda vähem katsealuseid (juba see on ajavõit), aga põhiline kiirendus tuleb sellest, et ei pea ootama, kuni piisav hulk katsealuseid ega kokku puutub. HCT-uuringutes pole isegi midagi revolutsioonilist, samamoodi loodi kunagi rõugevaktsiinid, esimesed gripivaktsiinid, kooleravaktsiin. Kõik vaktsinoloogid teavad, kuidas neid teha.

Enamgi veel. Juba mullu märtsis oli mitmeid organisatsioone, kes olid valmis kohe HCT-uuringud käivitama. Vaadake kas või www.1daysooner.org’i kodulehele: tiim koosneb eranditult tippülikoolide professoritest ja teadlastest. Need pole mingid lamemaalased, vaid see on tõsine üritus vaktsiinitestimist kiirendada. Soliidne meeskond, soliidne rahastus, kümned tuhanded vabatahtlikud katsealused.

HCT-uuringud aga lubasid ei saanud. Viimastel aastakümnetel on neid üldse vähe tehtud, sest neid peetakse ebaeetiliseks. Kuidas sa kedagi sihilikult ele paljastad? Äkki kellegagi midagi juhtub, äkki keegi jääb tõsiselt haigeks.

Tuhat täiskasvanud inimest annavad nõusoleku uuringus osalemiseks täies teadmises, et mõnega neist võib midagi juhtuda – ebaeetiline! Samal ajal sureb kaks miljonit sse – eetikaga pole sel midagi pistmist!

Ühe haigusjuhu uurimine võtab aega kaks kuud

Eelmise aasta septembris pandi pausile AstraZeneca vaktsiiniuuring, sest üks osaleja haigestus. Briti regulaatoril kulus umbes nädal, et haigusjuhtum läbi uurida – sellel polnud vaktsiiniga seost – ja jätkamiseks anti luba.

regulaator FDA uuris asja aga kolm kuud, enne kui sama järelduseni jõudis – seost vaktsiiniga pole. Kas FDA kasutas kohale sõitmiseks hobukaarikuid, et haigestunut vaatamas käia? Sada aastat tagasi tegi Waldemar Haffkine kolme kuuga Indias nullist valmis maailma esimese katkuvaktsiini, abiks üks sekretär ja kolm laboriassistenti. Jumal tänatud, et AstraZeneca tegi katseid kõrval ka Suurbritannias ja Brasiilias, muidu oleks vaktsiiniarendus üldse seisma jäänud.

Johnson & Johnsonil niimoodi ei vedanud. Nende puhul leiti oktoobris paar haigestunud katsealust. Uuring peatati. FDA-l läks kaks kuud (kaks kuud!) otsustamiseks, et haigestumine polnud seotud vaktsiiniga, ja 17. detsembril anti Johnson & Johnsonile luba katsete jätkamiseks. Sama kahe kuu jooksul suri s Covidisse üle 50 000 inimese. J & J vaktsiini aga oodatakse väga, sest erinevalt teistest on see ühe doosi vaktsiin. Aga nagu näha, aega jagub laialt.Lõpuks veel üks näide, aga natuke teise nurga alt. Eelmise aasta 17. septembril avaldas Saksa ravimifirma Biontech pressiteate, et on ostnud Marburgis tootmismaad koos hoonetega ja tahab sinna ehitada tehase, kus hakata vaktsiini tootma. Pressiteates aga oli ka kirjas, et kuigi ostu-müügileping on sõlmitud, jõustub tehing alles aasta lõpus. Ja et tehas võiks valmida üldse millalgi 2021. aasta esimeses pooles, sõltuvalt lubadest ja kooskõlastustest.

VANA PILT: See foto pole tehtud praeguse vaktsineerimislaine ajal, vaid möödunud aasta 16. märtsil, kui kliiniliste uuringute esimeses faasis osalejale Moderna vaktsiini süstiti.

Eks need, kes Saksa õigussüsteemi paremini teavad, võivad kirjeldada, milliseid kõiki lubasid seal tarvis. Asi pole ju ainult meditsiinivaldkonna regulaatorite kooskõlastustes, vaid mängu tuleb veel terve rida muidki ametkondi.

Praegu öeldakse, et vaktsiinidega läks erakordselt kiiresti. Vale! Nendega läks aeglaselt. Tavalise ravimiarenduse tempoga pole mõtet võrrelda. Ainuke, mida see võrdlus näitab, on uskumatult aeglane ja ebaefektiivne „tavatempo“.

Eksponentsiaalse kasvuga e puhul on aga kiirus kõige tähtsam asi üldse. Varem valminud 80protsendilise tõhususega vaktsiin toob karjaimmuunsuse kiiremini kui 90protsendilise tõhususega vaktsiin, mis hilineb. Rääkimata sellest, et kõik need mured Suurbritannia, Lõuna- ja kes teab mis veel tüvedega oleks jäänud olemata, kui vaktsiinid oleksid käiku läinud varem. Pandeemia oleks maha surutud ja el poleks olnud aega muteerumiseks.

Perfektsus või kes jääb süüdi?

Majandusprofessor Miles Kimball kirjutas paar nädalat tagasi, et kõige enam tegi pandeemiat hullemaks perfektsustaotlus. Kimball loetleb hulga näiteid, kuidas pandeemia käigus lükati pidevalt otsuseid edasi või jäeti need üldse tegemata, sest kogu aeg oodati üha paremat ja täiuslikumat infot. Maske ei saanud heaks kiita, sest polnud täiuslikke uuringuid (tegelikult pole senini), mis nende tõhusust tõestaks.

Odavate, kiirete ja kohe kasutatavate testide heakskiitmisega kulus meeletult aega, sest muudkui oodati täpsemaid ja paremaid teste, mis ei tahtnud aga kuidagi saabuda. Vaktsiinide tõhususe nõuet tõsteti 30 protsendi pealt 50 peale ja suvel hakati rääkima juba 70–75 protsendi nõudest. Ja nii edasi.

Ökonomist Arnold Kling, nõustudes küll Kimballi näidetega, vaidleb vastu diagnoosi asjus. Klingi sõnul pole küsimus perfektsustaotluses, vaid süsteemi peamine käitaja on süü vältimise motiiv. Kui kaks miljonit inimest sureb sse – see on Jumala tahe, keegi pole süüdi! Kui teed aga midagi natukenegi teisiti või kiiremini ja midagi juhtub, siis jääd süüdi, arutleb Kling.

Üks kolleeg toimetusest väljendas hiljuti sarnast mõtet. Moodsat riskikartlikku ühiskonda kannab kantiaanlik eetika. Kui sinu aktiivse tegevuse tulemusel midagi juhtub – teed näiteks vaktsiiniuuringu ja keegi katsealustest jääb tõsiselt haigeks –, on võimalik näpuga järge ajades süüdlased tuvastada. Kes süstis? Kes andis loa? Kes kinnitas eelarve? Kes kinnitas uuringuprotokolli? Kes valis katselaused välja? Igal juhul on keegi süüdi. Kaks miljonit inimest sureb sse? Mis siis ikka, on loodusnähtus, ütles kolleeg.

Olgu põhjuseks „perfektsustaotlus“ või „süü vältimine“, igal juhul kulub tohutult aega. Süsteemis on nii palju klotse, ettevõtteid, institutsioone, nende sees omakorda palju osakondi ja komiteesid, igaüks pidurdab ning kokkuvõttes kaovad kuud ja kuud.

Ettevõtja Kristjan Maruste kirjutas eelmisel nädalal paarist lihtsast ideest, kuidas parema logistika abil oleks võimalik Eestis vaktsineerimise tempot tõsta. Huvitavad ettepanekud, aga kiirendaksid protsessi kõigest mõne päeva võrra.

Kuid on kaks suurt asja, mille abil on võimalik saavutada hüppeline areng est jagusaamisel. Seejuures, ajastule tüüpiliselt, vajab nende ärategemine lihtsalt äraotsustamist. Otsustamiseks vajalik info (isegi kui see pole perfektne) on ammu olemas.

Esiteks: viivitamatult kiita heaks AstraZeneca vaktsiin. Info on olemas. Vaktsiin on ohutu. Vaktsiin on tõhus. Jah, käib teatav statistiline vaidlus, kui tõhus AstraZeneca vaktsiin täpselt on, aga see komakohaga täpne arv on vähemtähtis. Või nagu s Baltimore’is asuva John Hopkinsi ülikooli meditsiiniprofessor Marty Makary mõned päevad tagasi väljendas: ohutu, odav, lihtne logistika, kohe laialiveetav.

Teiseks: minna üle ühe doosi režiimile. Nii Pfizer-Biontechi kui ka Moderna vaktsiin nõuab kahte süsti. Teise süsti edasilükkamine võimaldaks praegu vaktsineerida kaks korda rohkem inimesi. Suurbritannia juba tegi selle otsuse. Joe Bideni (tulevane) administratsioon teatas kolm päeva tagasi samuti, et kahe nädala pärast võimule tulles muudavad nad senist poliitikat ja lähevad First Dose First-režiimile. Saksmaa, Taani ja Hollandi tervishoiuministeeriumid teatasid eelmisel nädalal, et uurivad samuti seda küsimust.

Kumbki neist küsimustest – AstraZeneca vaktsiini saatus ja ühe doosi režiim – ei vaja lisainfot. Info on olemas. Vaja on lihtsalt otsustada.

Allikas

Tervis
Koroonaviirus võib tekitada ajukahjustusi ka ajju jõudmata
Kahjustusi nähti nii ajutüves kui ka haistesibulas Autor/allikas: GreenFlames09/Creative Commons

Aeg-ajalt ega nakatumise järel nähtavate ajukahjustuste taga pole sageli mitte ise, vaid nakatumisega kaasnev ränk põletikuline reaktsioon, viitab hiljuti ilmunud uuring.

Tulemused põhinevad -s pärast ega nakatumist surnud 19 inimese aju lahkamisel tehtud tähelepanekutel. Uurimisaluste vanus jäi surmahetkel 5–73 aasta vahele. Neist mõnedel olid varasemad kaasuvad haigused, nagu diabeet või südame-veresoonkonnahaigused.

Teadlased ei suutnud leida lahkamise käigus osakesi ega jälgi selle pärilikkusainest. Teisisõnu ilmselt ajju ei jõudnud. Samas märkasid nad veresoonte ummistumist ja veresoonte seinte õhenemist, millest tulenevalt muutusid nad tavapärasest läbilaskvamaks. Verevalgud hakkasid lekkima ajurakkude vahele. Mõnedes veresoontes leidus tavapärasest rohkem ka mikrogliia ehk aju immuunrakke. Kahjustusi nähti nii ajutüves kui ka haistesibulas.

Töörühm järeldas selle põhjal, et tekkinud kahjustuste taga oli inimeste enda immuunsüsteem, mis reageeris ega nakatumisele liiga tugevalt. Kuigi ei pruugi ajju jõuda, võib tekitada see seal kaudselt võrreldavalt suurt kahju, kui näeb näiteks insuldi või mitmete teiste autoimmuun-põletikuliste ajuhaiguste korral.

Uurimus aitab selgitada, miks on seostatud e nakkusega muu hulgas epilepsiahoogude pikenemist, insuldiriski kasvu, lõhnataju kadumist, mälu- ja tajuhäireid, peavalu ja keskendumisraskusi. Samas on leitud varasemates töödes ajust ka vähesel määral osakesi. Värske töö põhjal ei pruugi see alati sümptomite ilmnemisel niimoodi olla.

Samas ei tohiks teadlaste sõnul tulemuste valguses unustada, et võib nakatada mõnikord ajurakke ka otseselt. Eelnevate tööde põhjal saab kasutada see organisse jõuda nii nina kaudu, kasutades selleks redelina haisterakke, kui ka soolestikku ja aju ühendavat vaagusnärvi. Ühtlasi rõhutavad nad, et kuigi uurimise alla võetud patsiendid surid äkiliselt, ei juhtunud see ajus tekkinud kahjustuste tagajärjel.

Uurimus ilmus ajakirjas New England Journal of Medicine.

Allikas

Tervis
Suurbritannia uus viirustüvi: mida see endast kujutab?

Kuidas on uus tüvi muutunud olematust vaid mõne kuuga mõnedes Inglismaa osades kõige tavalisemaks ning sundinud teisi riike end Suurbritanniast isoleerima?

Briti valitsuse nakkushaiguste alastel nõuandjatel on „mõõdukas” kindlus, et see tüvi on nakkavam kui teised, vahendab BBC News.

Kogu uurimistöö on alles varases staadiumis, sisaldab palju ebakindlust ja pikka loetelu vastamata küsimusi.

Miks tekitab see variant muret?

Uuele tüvele sunnivad tähelepanu pöörama kolm tegurit:

* see asendab kiiresti e teised versioonid,

* sellel on mutatsioone, mis mõjutavad e tõenäoliselt tähtsat osa,

* osa mutatsioonide kohta on laboris juba näidatud, et need suurendavad e võimet rakke nakatada.

Kõik need tegurid viitavad sellele, et uus tüvi suudab kergemini levida.

Siiski ei ole selles täielikku kindlust. Uued tüved võivad mõnikord tavalisemaks muutuda, sest on lihtsalt õigel ajal õiges kohas, nagu näiteks Londonis, kus olid kuni viimase ajani võrdlemisi leebed.

Kui palju kiiremini see levib?

Uus tüvi tuvastati esimest korda septembris. Novembris oli umbes veerand Londoni juhtumeid selle uue tüvega. Detsembri keskpaigaks kasvas see osakaal kahe kolmandikuni.

Uue tüve levikut võib näha testimistulemustes näiteks Milton Keynesi Lighthouse Laboratorys.

Matemaatikud on püüdnud uurida eri variantide levikut, et välja arvutada, kui palju eeliseid võib uuel tüvel olla. Raske on aga kindlaks teha, mis tuleneb inimeste käitumisest ja mis e tugevnemisest.

Suurbritannia peaminister on öelnud, et uus variant on kuni 70% nakkavam. Johnson ütles, et see võib suurendada R-arvu, mis näitab, kas epideemia kasvab või kahaneb, 0,4 punkti võrra.

Number 70% kõlas reedel Londoni Imperial College’i esindaja dr Erik Volzi esitlusel. „On tõesti liiga vara öelda… aga selle järgi mida me seni näinud oleme, kasvab see väga kiiresti, see kasvab kiiremini kui [eelmine variant] kunagi kasvas, aga on tähtis sellel silma peal hoida,” ütles Volz.

Ei ole kindlat arvu selle kohta, kui palju nakkavam uus variant võib olla. Teadlased on rääkinud palju suurematest ja palju väiksematest arvudest kui 70%.

Jääb ka küsimus, kas see üldse on nakkavam.

„Avalike tõendite hulk on murettekitavalt ebaadekvaatne, et kujundada tugevaid või kindlaid arvamusi selle kohta, kas see on tõesti suurendanud nakatumist,” ütles Nottinghami ülikooli viroloog, professor Jonathan Ball.

Kui kaugele on see levinud?

Arvatakse, et uus tüvi ilmnes patsiendil Suurbritannias või on see sisse toodud riigist, kus on väiksem võime mutatsioone jälgida.

Uut varianti võib leida kogu Suurbritannias, välja arvatud Põhja-Iirimaal, aga see on suuresti kontsentreerunud Londonisse ning Kagu- ja Ida-Inglismaale. Mujal riigis ei ole juhtumid eriti levima hakanud.

Kogu maailma eproovide geneetilisi koode jälginud Nextstraini andmete järgi on Suurbritanniast uut tüve viidud ka Taani ja Austraaliasse. Samuti on juhtumitest teatanud Holland.

Sarnane variant on ilmunud välja ka Lõuna- vabariigis ja sel on mõningaid samu mutatsioone, aga see ei paista olevat seotud Briti tüvega.

Kas midagi sellist on juhtunud ka varem?

Jah. Esialgu Hiinas Wuhanis avastatud tüvi ei ole sama, mida praegu suuremas osas maailmas leitakse. Veebruaris ilmnes Euroopas mutatsioon D614G, mis on muutunud üle maailma domineerivaks. Veel üks variant A222V levis Euroopas ja seda seostati suvel Hispaanias puhanutega.

Mida on teada uute mutatsioonide kohta?

Esialgne avaldatud analüüs mainib 17 potentsiaalselt olulist muutust.

On toimunud muutusi proteiinis, mida kasutab keharakkudesse sisenemiseks. Igasugused muutused, mis e jaoks lihtsustavad rakku sisenemist, annavad sellele eelise.

Teine mutatsioon, H69/V70 kadu, on ka varem mitu korda avaldunud, sealhulgas nakatunud minkidel. Cambridge’i ülikooli professori Ravi Gupta tööst selgub, et laborikatsetustes tegi see mutatsioon e kaks korda nakkavamaks. Leiti, et see kadu muutis vere antikehad e ründamises vähem efektiivseks.

Kust see tulnud on?

Uus variant on ebatavaliselt palju muteerunud. Kõige tõenäolisem seletus on, et see variant on tekkinud patsiendil, kelle nõrgenenud immuunsüsteem ei suutnud ega võidelda. Selle asemel muutus tema muteeruva e kasvulavaks.

Kas see muudab nakkuse surmavamaks?

Ei ole tõendeid, mis sellele viitaksid, kuigi see nõuab veel uurimist. Nakatumise kasvust aga piisab, et haiglatel tekiks probleeme. Kui uus variant tähendab, et inimesi nakatub rohkem ja kiiremini, viib see selleni, et rohkem inimesi vajab korraga haiglaravi.

Kas vaktsiinid toimivad uue variandi vastu?

Vähemalt praegustel andmetel peaaegu kindlasti toimivad.

Vaktsiinid õpetavad immuunsüsteemi ründama e mitut eri osa, nii et kuigi üks osa on muteerunud, peaksid vaktsiinid ikkagi toimima.

„Aga kui me laseme sellel tekkida rohkem mutatsioone, on meil mure,” ütles Gupta. „See võib potentsiaalselt vaktsiini käest pageda, see on astunud esimesed sammud selle suunas.”

Vaktsiini eest n-ö pageb siis, kui see muutub nii, et vaktsiin sellele enam täielikult ei mõju.

See tekitaks samalaadse olukorra, nagu on gripiga, mille vastaseid vaktsiine on vaja pidevalt uuendada.

Allikas

Teadus
Koroonaviiruse uus vorm soodustab haiguse laialdast levikut

Värske uuringu kohaselt aitab laialdaselt levinud e mutatsioon kaasa selle kiire levikule. Tegemist on olulise leiuga, et mõista e arengut ja seejuures arendada tõhusamalt vaktsiini.

Mutatsioon D614G tekkis e ogavalgus esmakordselt jaanuaris. Ogavalguks nimetatakse seda e osa, mis asub e pinnal ja mis meenutab kiirt. Just ogavalgul on oluline roll rakkude nakatumise protsessis. Kui mõned üksikud riigid, sealhulgas Hiina kõrvale jätta, sai mutatsioon D614G domineerivaks pea kogu s.

Pei-Yong Shi ja t kolleegide teadlasrühm uuris e mutatsiooni mõju hamstrite peal. Uuringust selgus, et mutatsioon D614G ei muuda haiguse kulgemise raskust, vaid see aitab kaasa tõhusamale e levikule.

“Hamstrite peal tehtud kliinilised vaatlused näitavad, et mutatsioon suurendab koormust patsientide ülemistes hingamisteedes, kuid mutatsioon ei ole seotud haiguse raskusega,” ütles uuringu vanutor Pei-Yong Shi. Ühtlasi selgus, et kõnealust e mutatsiooni kopsudest ei leitud. Lisaks sellele oli mutant erinevatel temperatuuridel nakkavuse säilitamisel stabiilsem kui looduslikku tüüpi .

Üks osa uuringust oli võrrelda, kui tundlik on looduses leviv ja selle mutatsioon antikehadele. Tuleb välja, et mutatsioon ei mõjuta e vastu tekkivate antikehade neutraliseerivat toimet. Antikehad seonduvad muteerunud ega isegi veidi paremini. See maandab hirme, et ogavalgul põhinevad vaktsiinid ei tööta mutatsiooni tõttu kuigi hästi.

Alates e pandeemia puhkemisest on kirjeldatud enam kui 12 000 erinevat e mutatsiooni, kuid ülekaalukalt kõige levinum ongi just D614G.

Juba aprillis hoiatasid teadlased Bette Korber ja David Montefiori võrguvaramus bioRxiv avaldatud töös, et mutatsioon D614G on kasvava sagedusega e mutatsioon.

Pei-Yong Shi ja t kolleegid kirjutavad oma uuringu tulemus ajakirjas Nature.

Allikas