Silt: koroona

Teadus, Tervis
INTERVJUU TEADLASEGA | Immunoloog Uku Haljasorg: valitsus jäi piirangutega hiljaks, viimane aeg on inimestega tegelikult rääkida

Uku Haljasorg osaleb teadustöös, mille eesmärgiks on tuvastada, kuidas panna vaktsiinid paremini tööle just vanemate inimeste puhul. Teada on nimelt see, et immuunsüsteemi vananemise käigus toimuvad organismis muudatused, mis ei luba hästi vaktsiinile reageerida ja immuunmälu tekitada.

Loomulikult rääkisime temaga seetõttu eelkõige koroonaviiruse ja selle vastu vaktsineerimisega seonduvatel teemadel ning jõudsime lõpuks välja poliitikani ning selleni, mis meil Eestis pandeemia teise laine juhtimisega kapitaalselt valesti läks. Muu hulgas selgus, et palju olulisem müstilise nimega antikehade olemasolust on mälurakkude olemasolu inimese luuüdis ning seegi, et ka vaktsineeritud inimene võib viiruse ninna tõmbamise järel olla mitu päeva nakkav.

Selge on see, et koroonaviiruse eest meil kellelgi igavesti põgeneda ei ole võimalik ning küsimus on ainult selles, kas me oleme teda ninna tõmmates kaitstud ehk vaktsineeritud või mitte. Ma uuriks aga hoopis seda, kas organismis tekkiv immuunsus selle viiruse vastu on täpselt ühesugune nii koroonat läbi põdedes kui vaktsineerides?

Vaktsineerimisel tekkiv immuunsus on oluliselt rohkem ette ennustatav. Haigestumise korral ei või me iial ennustada, kas inimene on asümptomaatiline või lõppeb ta teekond intensiivraviosakonnas juhitaval hingamisel. Mida vanem on inimene, seda suurem oht haiglavoodisse jõuda on, aga üldislt on tekkivad sümptomid täiesti ette ennustamatud.

Seetõttu mina väga-väga tugevalt eelistaksin vaktsineerimist.

Aga ikkagi tulemus: kui haigus edukalt läbi põdeda, siis kas tulemus on sama, mis vaktsineerides. Kas mõlemal juhul tekib võrdne vastupanuvõime järgmise nakatumise puhuks?

Teadustööde raames on kõrvutatud vaktsineerituid ja läbipõdenuid ja seal tuleb välja tegelikult see, et vaktsineeritud inimestel on tekkiv antikehade tase veres kõrge ja palju ühtlasem. Kui inimene on haiguse läbipõdenud, siis antikehade hulk võib sõltuda näiteks sellest, kui raskelt haigust läbi põdeda – mida raskem haigus, seda rohkem tekib antikehasid ja seda pikem ning tõhusam on kaitse. Osadel asümptomaatilistel inimestel ei tekigi antikehi – see on loterii. Aga tahame me koroonat raskelt läbi põdeda?

Kellel haigestumise tagajärjel juba antikehad olemas on, siis viimased andmed näitavad, et need püsivad suurel osal inimestest vähemalt aasta – osadel küll langenud tasemel. Vaktsineeritute puhul on tänaseks tõestatud kaheksa kuud kestvad antikehade olemasolu veeniveres.

Teadlane näitab, milline on antikeha
Teadlane näitab, milline on antikeha
Teadlane näitab, milline on antikeha
KUVATÕMMIS SKYPE’I INTERVJUUST

Teeme palun selle nii palju räägitud antigeeni mõistega asjad selgeks. Legendid räägivad enam-vähem järgimist väärivaid sõnumeid levitavast ja isegi jumalikka DNA-d omavast juudamaa mehest Kristusest ning temale vastanduvast ja kohtagi endale ihaldavast Antikristusest. Bioloogid räägivad aga kehast ja millestki, mis justkui peaks olema keha vastand – antikehast. Mis asi see antikeha on?

Antikehad on valgumolekulid, mida meil ühed immuunrakud – B-rakud – toodavad ainult siis, kui on ära tundnud mingisuguse võõra molekuli, mida su oma kehas ei ole. Antikehasid saab organismis tekitada peaaegu ükskõik millise võõrmolekuli vastu – olgu see viiruse osake või süstiga saadud võõra valgu mingi jupp.

Antikeha on Y-kujuline molekul ja oma haaradega seondub ta mingi kindla molekuli külge. Näiteks kui üks vabalt ringi hulpiv antikeha seondub koroonaviiruse ogavalgu külge, siis tema sabaots seondub hoopis ühe teise immuunraku külge ning sealt hakkab arenema immuunvastus. Vabalt leidub antikehasid peamiselt meie veres ja tänu sellele töötavad ka antigeeni kiirtestid – kui vereproovis on olemas antikehad, siis seonduvad need testribal olevate viiruse osakestega ja toimub värvusreaktsioon.

Kas antikehad tekivad inimese organismis ainult siis, kui ma parasjagu haigust põen või olen värskelt vaktsineeritud? Hiljem neid juurde ei teki ja saame rääkida vaid piiritletud koguse vähenemisest ajas?

Organism ei tooda reeglina mitte midagi, mida tal hetkel vaja ei ole. Antikehad tekivad suures laastus kaks-kolm nädalat peale nakatumist või vaktsineerimist.

Inimesel on teatavasti kaasasündinud ebaspetsiifiline immuunsus – selle nähtusteks on palavik – ja esimese hooga proovib organism kasutada seda. Hiljem hakkavad B-rakud tootma antikehi ja see kestab nii kaua, kuni tsütokiinide ehk suhtlusmolekulide kaudu tuleb teade, et nüüd on viirus kadunud ja hetkel ei ole enam väga palju toota vaja – „võtke rahulikult”. Palavikku ja teisi ebastpetsiifilisi reaktsioone on vaja selleks, et hoida haigustekitaja levik spetsiifilise immuunvastuse tekke ajaks kontrolli all. Läheb aega, et leitaks kehast üles just need B-rakud, kelle antikeha sobib. Ja siis on vaja veel aega selleks, et nad paljuneda saaks.

Selle teate peale surevad väga paljud B-rakud lihtsalt maha, osad rakud aga muutuvad mälurakkudeks ja nemad liiguvad luuüdisse. Kui sama patogeeniga nakkus tuleb uuesti, siis nad ärkavad – plahvatavad ja hakkavad tohututes kogustes uusi antikehi tootma, et viirus võimalikult kiiresti „maha võtta”.

Nii et palju olulisem on tegelikult omada püsivalt mälurakke luuüdis, mitte antikehasid veres?

Jah

Me põeme elu jooksul päris palju haigusi läbi. See tähendab, et meie luuüdi on erinevaid haigusi mäletavaid rakke paksult täis?

Nii on ja arvatakse, et see on ka üks põhjus, miks vanematel inimestel uute haiguste vastu immuunvastust ei teki – luuüdis lihtsalt ei ole füüsiliselt rohkem ruumi, kuhu mälurakke paigutada.

Inimese immuunvastus viirusele koosneb niisiis mitmest osast, milline neist meie organismis aastatega kindlalt nõrgeneb?

On teada, et uute valgevereliblede ning lümfotsüütide ehk T-rakkude pealetulek ja võimekus vähenevad. Inimese immunreaktsioon tekib lümfisõlmedes ja põrnas ning selles osalevad väga erinevad rakud – on näiteks dendriitrakud, kes korjavad väljast tulnud vaktsiini antigeeni füüsiliselt üles, näitavad seda teistele immuunrakkudele ja algatavad seeläbi reaktsiooni. Edasi ongi väga oluline, kuidas lümfisõlmedes reageerivad T-rakud, B-rakud ning millist tuge pakuvad neile lümfisõlmede enda struktuursed rakud. Need rakud kogu aeg suhtlevad omavahel ja kui näiteks dendriitrakkude aktiivsus väheneb või neis olevate signaalmolekulide tootmine on alanenud, siis on ka inimese immuunvastus nõrgem.

Lihtne näide: kui ma endale sõrme lõikan, siis võib tekkida põletik – mis asi see põletik seal haava ümber on, kas ka immuunvastuse osa?

Immuunrakud tulevad tõesti kohale ja proovivad ühelt poolt vigastust korda teha ja teiselt poolt takistada sodi ja mustuse jõudmist vereringesse. Päris äge nähtus minu meelest on see, et sõrmejooned täpselt samasugused tagasi kasvatatakse.

COVID-19 juurde tagasi tulles, miks on selle haiguse puhul peamiseks probleemiks ja ka surma põhjustajaks organismi ülereageerimine. Mis seda põhjustab?

Põhjustajaks on tsütokiinid ehk molekulid, millega rakud omavahel suhtlevad – nagu meie helilaineid tekitades. Ja sellist kontrollimatut rakkudevahelist suhtlust nimetatakse tsütokiinide tormiks.

Seotud on selle tormi intensiivsus organismi ja immuunsüsteemi vananemisega. Probleem on selles, et tsütokiinid aktiveerivad tohutu koguse immuunrakke, aga vana organism ei oska pidurit enam peale panna, kuna arvab, et muidu ei saada haigusetekitajaga hakkama See on justkui tulvavesi, mida mingi jõud ei suuda takistada. Nii köetakse, köetakse ja köetakse aktiveerivaid molekule järjest peale.

Kui nüüd inimesed on mälurakud ja antikehad kenasti olemas, siis kaua võtab aega see, et hingamisteedesse sattunud koroonaviirus kahjutuks teha ja muuta inimene ka selliseks, et ta teisi enam ei nakkaks?

See on ääretult individuaalne, kelle organismis viirus suudab rakkudele kinnituda ja neisse ka siseneda. Antikehade mõte on see, et nad võtavad viiruse maha enne, kui see rakku siseneb – antikehad rakkudesse iseseisvalt minna ei saa. Kuid koroonaviirusega seotult neelavad õgirakud kogu selle kompleksi alla ja lõhuvad viiruse juppideks. Varem märgitud T-rakkude ülesanne on aga tappa juba nakatunud rake.

Paar-kolm päeva õnnestub viirusel ikka hingamisteedes rahulikult „sitsida”. Sel ajal on ka teoreetiline võimalus, et vaktsineeritud ja haiguse varem korra läbi põdenud inimene võib teisi nakatada.

Ka vaktsineeritutel tasub kindlasti tagasihoidlikult käituda, vaktsiini toime võib piirduda lihtsalt ka sellega, et inimene põeb haigust sümptomiteta.

Kuidas teile immunoloogina tundub, kas koroonaviirusega valmistatakse meid ette millekski veel hullemaks – üha uuteks ja uuteks viiruspandeemiateks?

Seda, mida tulevik toob, ma öelda ei oska. Aga ma tõesti loodan, et praegused tegevusetused ja tehtud asjad valmistavad meid hoopis paremini ette. Inimkonna mälu on hästi lühike – ma loodan, et seda mäletatakse, kui „tuksi” võib olukord minna. Sada aastat tagasi oli maailmas Hispaania gripp ja sellega võitlemise viise täna justkui keegi ei tea ega mäleta – nagu ka kommunismi õudusi ja Edgar Savisaare müstilist võimulpüsimist.

Mis meil Eestis teie arvates valesti on tehtud – miks me oleme maailmas nakatumisnäitajatelt esirinnas? Kas viirusele meeldib meie juures eriliselt olla või on meil liiga vähe piiranguid?

Piirangud pandi peale liiga hilja. Selleks, et neist tõesti tolku oleks olnud, oleksid nad pidanud peale minema oluliselt varem. Kuigi nakatumus 100 000 elaniku kohta on pikka aega pidevalt tõusnud, on kogu aeg tehtud hoopis pehmendusi – „tõuseb, siis tõuseb…”.

KUVATÕMMIS SKYPE’I INTERVJUUST

Mida minu arvates üldse ei tohiks teha, on piirata inimeste liikumist väljas. See keerab inimeste pead täiesti tuksi!

Kõige olulisem asi, mida valitsus ja teadusnõukogu ei ole suutnud teha, on inimlik selgitus ja lähenemine. Tulevad käsud-keelud. Selle jaoks, et erakordses kriisis inimesteni jõuda, on vaja suhtlemiskanaleid, mis aitaks lahendada väga paljude inimeste isiklikke muresid, vastata kõigile nende küsimustele, anda nõu toimetulekuks ja tülpimuse peast väljasaamiseks.

Inimestel on praegu leviku piiramise huvides äärmiselt oluline olla aus üksteise vastu. Kui tahetakse kellegagi kohtuda, siis tuleks ausalt öelda ja küsida, kas kumbki käib kuskil salapidudel või kohtub mujal paljudega. Me ei tohi varjata, kuidas me ise elame, peame rääkima, kellega me oleme kohtunud ja mis oludes.

Aga kõik märgid näitavad, et vähemalt Eesti oludes on koroona puhul tegemist sesoonse viirusega?

Selles osas arvamused lahknevad. Näiteks Iisraeli või ka USA meiega samas kliimavöötmes asuvate piirkondade puhul ei saa väita, et tegemist sesoonse viirusega.

 

Allikas

Eestinen, Uudised, Välisuudised
Soome arst: koroona olukord Eestis arvatust hullem, oht Soomele on väga suur – vajalik on reisijate kahekordne testimine

Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen ütles, et koroona olukord Eestis on arvatust hullem ja oht Soomele väga suur.

Järvinen ütles, et Eesti on praegu üks Euroopa suuremaid nakkusekoldeid. Tema väitel on Eestis positiivsete testide hulk väga kõrge. See tähendab, et riigis diagnoositakse tõenäoliselt liiga vähe juhtumeid – tegelik olukord on palju hullem, vahendab MTV.

Eestil on kõige tihedam side Soome lõunaosaga, see omakorda ohustab tervet Soomet. Oht on olnud juba aasta algusest, praeguseks on see vähenenud seoses reisimise piiramisega.

Soomet mõjutab ka Rootsi, aga selt pole nii suurt liikumist Soome lõunaossa. Rootsi põhjaosas on nakatumised peamiselt kohaliku iseloomuga. Eesti on Soomele palju suurem oht, ütles arst.

Järvineni arvates on Eesti ja ka teised Balti riigid need, kustkaudu on viirust „lekkinud” Soome kõige enam. Koroonatesti ettenäitamist nõutakse vaid Eesti poolel, Soomes mingit sundtestimist ei toimu. Arsti väitel aga ei näita üks test veel midagi selle kohta, kas inimene on nakatunud. See näitab vaid, et viirust ei suudetud testimise hetkel tuvastada.

Arst märgib, et Soome seadusandlus on olnud nõrk ning piiril pole suudetud testimist korraldada. Ta lisab, et see mõjutab laevade graafikuid, kui kõiki testima hakata. Samuti võib nakatumisi põhjustada sadamas järjekorras seismine. Arsti väitel on oluline, et inimesi testitaks kaks korda.

Järvinen ütles, et kui Eestis tehakse üks test, siis peaks Soomes igal juhul tehtama veel teine test, eriti kui isik saabub Soome pikemaks ajaks, kas siis tööle või elama. Kaubaautode juhid pole Järvineni hinnangul suur oht, kuna nad on enamuse ajast üksi autos. Seevastu on ehitusobjektidel tuvastatud suuri nakkuse koldeid, mille allikad on välismaal.

Järvineni väitel on parim lahendus see, kui teine test tehakse kolm päeva pärast Soome tulekut, selle asemel, et kõiki sadamas testida. Avalikus arutelus on aga nõutud kõige enam piiri peal testimist. See on arsti väitel umbes nagu juhiloaga: et avariid ei tee, kui luba on olemas. Kui aga kaks testi teha läbimõeldult, siis aitaks see vähendada testijate koormust ja ohutus tagatakse muul moel.

Soomes on olnud kaks kuud kasutusel veebirakendus Finentry, kuhu saab sisestada teabe koroonatesti kohta ning käia läbi vajalikud sammud Soome sõitmiseks. Rakendus aga tehti siis, kui teistes riikides polnud koroona olukord nii hull. Rakenduse kaudu saab kokku leppida uue testi tegemise, kas siis piiri peal või mujal Soomes. Rakenduse kaudu saadetakse kasutajale vastus ja vajadusel saadetakse info omavalitsusele, kuhu isik elama asub. See hoiab kokku ressursse, kuna pole vaja helistada.

Praegu mõeldakse ka sellele, et rakendus võiks anda Soome saabudes koodi, mida piirivalve saab lugeda. Siis saaks kohe suunata tervisekontrolli need, kelle asjad pole korras.

The post Soome arst: koroona olukord Eestis arvatust hullem, oht Soomele on väga suur – vajalik on reisijate kahekordne testimine appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Uued uudised
Kõik jääb avatuks, aga kuskil viibida ei tohi – kahjuks polegi see nali

Koroona on ka ühistranspordi tühjaks teinud, kuid ka piirangute ajal on mõningane liikumine vältimatu. Pilt on illustratiivne.[/caption]

“Vaimukas, aga… kahjuks pole see nali. Umbes selline ongi meie valitsuse arusaamine ja plaan olukorrast ning sellest, mida me selles olukorras tegema peame. Püütakse teha kahte vastandlikku – kõike lubada, aga kõike piirata. Selline skisofreeniline kahestumine ja mõtteviis.

Ma mõistan valitsust: kardetakse osutuda ebapopulaarseks, kui inimeste vabadusi piiratakse. Lisaks on valitsuse esimene prioriteet mitte inimesed, vaid majandus ja ettevõtjad. Sellest ka see vabaduse pool nii inimestele kui ettevõtlusele.

Samas on selge, et selline totaalne vabadus võrdub totaalse minnalaskmisega ja see võib omada rahvale katastroofilisi tagajärgi. Siit ka see arglik soovitamine, et ärge siiski oma vabadusi kasutage jms.

Seda valitsuse poliitikat võib nimetada teovõimetuseks. Ning see algab mõtlemis- ja otsustusvõimetusest.

Valitsuse viga näib olevat, et valitsuse esmane prioriteet pole üldse tasandil “Kas vabadused või piirangud.” Valitsuse esmane prioriteet on võimul püsimine. Mingite otsuste tegemisel vaid sellest prioriteedist juhindutakse. Püütakse teha otsuseid, mis oma võimupositsiooni võimalikult vähem ohustaksid. Võim on esmane.

Mina tahaks et meid valitseks valitsus, mis kaaluks esmaselt mitte seda, kas nii-ja-nii otsustades tema võim jääb kindlaks ja milline on tema imago ning reiting, vaid kes otsustaks oma tegude üle nende kasulikkuse alusel inimestele, rahvale, ühiskonnale, riigile. Kes ei mõtleks esmaselt iseenda, vaid meie peale.”

Harri Kingo, poliitikavaatleja

 

 

The post Kõik jääb avatuks, aga kuskil viibida ei tohi – kahjuks polegi see nali appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Kirev elu
Eeva ja Martin Helme on elanud ka hirmus: kui ikka otseselt lubatakse Martini pea lõhki lüüa või muul moel temalt elu võtta, siis peab reageerima

Kohtume Martini (44) ja Eeva (44) Nõmme kodus, kuhu Helmed kolisid 2014. aasta jaanuaris, mil Eeva oli neljanda lapse Edwardi ootel. Seni olid nad ära mahtunud Mustamäe kolmetoalisesse korterisse, nii et uus, läbi kahe korruse asuv kodu tundus hiigelsuur. Aga ka selles, viietoalises korteris läks peagi kitsaks. 2017. aastal, kui sündis pesamuna Gloria, ehitati üks tuba avatud köögi arvelt juurde. Remondi tegid Helmed ise. See venis algselt plaanitust hulga pikemaks, kuna tuli koroonakriis ja Martini vastutus rahandusministrina aina kasvas.

“Martinil muutus graafik päeva pealt. Tööpäevad hakkasid kestma 14–18 tundi ja kodus jäi kõik ootele. Siis pandi veel ka koolid ja lasteaed kinni. Segadus oli suur. Erinevalt teistest paaridest, kes koroona esimese laine ajal olid olude sunnil pidevalt koos, meie Martiniga peaaegu ei näinudki teineteist. Aga saime tehtud. Isegi pisemad lapsed Edward ja Gloria aitasid õe tuba värvida,” tunneb Eeva uhkust. Viimased liistud olid köögis paika saanud alles veebruari alguses.

HARULDANE PEREPILT Helmetel pole traditsiooni käia end igal aastal stuudios pildistamas. Kroonika jaoks võeti aga pere kokku ja tehti ühispilt koos kõigi viie lapsega. Vasakult Helena (19), kes tänavu lõpetab keskkooli, Viktoria (16), kes lõpetab põhikooli, Iris (18), kes lõpetab 11. klassi, ja Eeva. Viktoria süles on kuuene Edward ja Martini süles pesamuna Gloria, kes on kolmeaastane.
HARULDANE PEREPILT Helmetel pole traditsiooni käia end igal aastal stuudios pildistamas. Kroonika jaoks võeti aga pere kokku ja tehti ühispilt koos kõigi viie lapsega. Vasakult Helena (19), kes tänavu lõpetab keskkooli, Viktoria (16), kes lõpetab põhikooli, Iris (18), kes lõpetab 11. klassi, ja Eeva. Viktoria süles on kuuene Edward ja Martini süles pesamuna Gloria, kes on kolmeaastane.
HARULDANE PEREPILT Helmetel pole traditsiooni käia end igal aastal stuudios pildistamas. Kroonika jaoks võeti aga pere kokku ja tehti ühispilt koos kõigi viie lapsega. Vasakult Helena (19), kes tänavu lõpetab keskkooli, Viktoria (16), kes lõpetab põhikooli, Iris (18), kes lõpetab 11. klassi, ja Eeva. Viktoria süles on kuuene Edward ja Martini süles pesamuna Gloria, kes on kolmeaastane.
ERAKOGU

Vahepeal jõuab raadiosaate lindistuselt koju ka Martin, kes külvab abikaasa üle musidega ja kiidab malbel toonil, kui kaunis ta on. See pole üldse see Martin Helme, kes vilavate silmadega “Esimeses stuudios” oma põhimõtteid kaitseb ja kohati väga salvavalt ütleb.

Ka Helmete esiklaps Helena (19) kinnitab, et isa on koduseinte vahel leebe ja enamjaolt rahulik – Martin püüab koju võimalikult vähe tööd kaasa võtta. “Tal on alati meie jaoks aega, et kas või minu unenägusid ära kuulata,” räägib imekaunis Helena.

“Lapsed on meil väga hästi välja tulnud ja seepärast ongi tore, et neid on suisa viis,” rõõmustab Martin, visates pilgu Helenale, kes pildistamisel kannab lillat lipsuga disainerkleiti, mille lubab selga panna ka keskkooli lõpu­aktusele ja -peole. Suve hakul on veel teinegi põhjus pidutsemiseks – tütar Viktoria (16) lõpetab põhikooli.

Võtame istet pika söögilaua taga, mis on magusa all lookas. Eeva tõstab serveerimisalusele enda valmistatud quiche’i ning laual on ootel maasikad, viinamarjad, magusad koogikesed ja kommid.

MAIASMOKAD Nii Martin kui Helena on väga suured magusasõbrad ning söögitoa laual on alati vaagen koogikeste ja kommidega. Eeva nõrkuseks on aga ilusad nõud. Laual oleva serviisi aitas talle erinevatest kohtades kokku koguda õde.
MAIASMOKAD Nii Martin kui Helena on väga suured magusasõbrad ning söögitoa laual on alati vaagen koogikeste ja kommidega. Eeva nõrkuseks on aga ilusad nõud. Laual oleva serviisi aitas talle erinevatest kohtades kokku koguda õde.
MAIASMOKAD Nii Martin kui Helena on väga suured magusasõbrad ning söögitoa laual on alati vaagen koogikeste ja kommidega. Eeva nõrkuseks on aga ilusad nõud. Laual oleva serviisi aitas talle erinevatest kohtades kokku koguda õde.
KARLI SAUL

“Eeval on viimasel ajal suur nõude hullus peale tulnud, just nõukaaegsete serviiside järele, Muudkui uurib, kas seda ja seda veel võib juurde osta. Facebookis on selleks omad grupid ju,” räägib pereisa. Tema magusalembuse tõttu on kodus alati midagi magusat ja tänagi on ta lõunaooteks juba kaks torditükki ära söönud.

Martin võtab viimast, sest peagi algab paast, mida ta enda meelekindluse proovilepanekuks aastaid lihavõttepühade eel on pidanud. “Siis on igasugune magus välistatud, aga ega pere seda pahaks pane, sest nemad sellest väga puudust ei tunne,” selgitab Martin.

“Eeva oli kõige ilusam tüdruk kursusel ja on tänini kõige ilusam naine maailmas.” Martin

Vaatamata magusalembusele on ta suurepärases füüsilises vormis. “Eks mul on hea ja kiire ainevahetus ning kui võimalik, teen ikka trenni ka, peamiselt jõusaalis.” Jällegi kiidab ta kaasat: “Süüa saan ma tõesti hästi, sest Eeva on meil kodus meisterkokk ja kui ta juba ette võtab, siis valmistab mitmekäigulisi gurmee-elamusi.”

25 aastat kiindumust

Martini ja Eeva ühine lugu sai alguse 1996. aastal, kui mõlemad asusid õppima Tartu Ülikooli ajaloo erialale.

“Eeva oli kõige ilusam tüdruk kursusel,” räägib Martin oma esmamuljest, “ja on tänini kõige ilusam naine maailmas.”

20 AASTAT ABIELU täitub Helmetel tänavu 18. mail. Abielu sõlmiti 18.05.2001 Tartus Väikese Vanemuise ovaalsaalis.
20 AASTAT ABIELU täitub Helmetel tänavu 18. mail. Abielu sõlmiti 18.05.2001 Tartus Väikese Vanemuise ovaalsaalis.
20 AASTAT ABIELU täitub Helmetel tänavu 18. mail. Abielu sõlmiti 18.05.2001 Tartus Väikese Vanemuise ovaalsaalis.
ERAKOGU

LAULATUS 2015. aastal lasid Helmed end Jaani kirikus Jaan Tammsalul laulatada ja poeg Edwardi ristida. Selleks ajaks olid nad olnud abielus 14 aastat ja peres kasvas neli last.
LAULATUS 2015. aastal lasid Helmed end Jaani kirikus Jaan Tammsalul laulatada ja poeg Edwardi ristida. Selleks ajaks olid nad olnud abielus 14 aastat ja peres kasvas neli last.
LAULATUS 2015. aastal lasid Helmed end Jaani kirikus Jaan Tammsalul laulatada ja poeg Edwardi ristida. Selleks ajaks olid nad olnud abielus 14 aastat ja peres kasvas neli last.
ERAKOGU

Eeva kinnitab, et vastastikune sümpaatia oli esimesest kohtumisest peale, kuid kuni neljanda kursuseni olid nad vaid väga head sõbrad. “Esiteks olin ma toona suhtes ja Martin oli otsustanud, et tema elab ülikooli ajal täiel rinnal ning püsisuhtesse ei astu,” põhjendab ta. Amori nool tabas noori neljanda kursuse lõpus ja Martin tegi ühel kohvikukülastusel ettepaneku, et nad võiks abielluda.

“Mulle on alati meeldinud Martini rõõmsameelsus, asjalikkus ja armastus ilusa džässmuusika vastu. Aga romantiline pole ta küll kuskilt otsast, kõik otsused on olnud pragmaatilised,” naerab Eeva. 2001. aastal Eeva ja Martin abiellusidki ning neliteist aastat hiljem lasid end Jaani kirikus laulatada.

“See oli ilus ja sümboolne – olime olnud neliteist aastat abielus ja meie kõrval oli neli teist, neli last. Samal korral lasime ka Edwardi ristida,” meenutab Eeva. Helmete lapsed on kõik ristitud ja vanim, Helena lõpetas tänavu ka leerikooli – usk on nende peres olulisel kohal.

KAKSIKUTEGA Mart ja Sirje Helme kaksikute Maarja ja Martiniga 1979. aastal. Nii nagu pildil, on Martin olnud ka hilisemas eas emaga lähedasem kui isaga.
KAKSIKUTEGA Mart ja Sirje Helme kaksikute Maarja ja Martiniga 1979. aastal. Nii nagu pildil, on Martin olnud ka hilisemas eas emaga lähedasem kui isaga.
KAKSIKUTEGA Mart ja Sirje Helme kaksikute Maarja ja Martiniga 1979. aastal. Nii nagu pildil, on Martin olnud ka hilisemas eas emaga lähedasem kui isaga.
ERAKOGU

Martin tuleb lahutatud perest, kuid ta enda arvates pole see talle suuremat probleemi tekitanud. Kunstiajaloolasest ema Sirje Helme (72), kaksikõe, kirjandusteadlane Maarja Vaino (44) ja vanema õe Triinuga (49) saab ta väga hästi läbi. “Võiks öelda, et olen isegi lähedasem nendega kui isa Mardiga, kuigi tööalaselt puutun temaga märksa rohkem kokku,” ütleb Martin. “Aga mis puutub nende kunagisse lahkuminekusse, siis see ei mõjutanud kuidagi, sest ma olin siis juba hilisteismeline ja mingit traumat see ei tekitanud.”

Martin meenutab, et noorena hoidis ta pigem ema poole, sest isa oli üsna karmikäeline ja temaga tal teismeliseeas ei klappinud kuidagi: “Sirje oskas manööverdada ja püüdis mõistusega apelleerida, isale ajasin sõrad vastu.”

MARTIN JA NAISED Möödunud aasta veebruaris toimunud Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva galal tehti vahva ühispilt. Martin poseeris koos vanema õe, tõlkija Triin Van Doorslaeri, kunstiteadlasest ema Sirje Helme, kirjandusteadlasest kaksikõe Maarja Vaino ja kaasa Eevaga. Martini sõnul on ta oma õdede ja emaga väga lähedane.
MARTIN JA NAISED Möödunud aasta veebruaris toimunud Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva galal tehti vahva ühispilt. Martin poseeris koos vanema õe, tõlkija Triin Van Doorslaeri, kunstiteadlasest ema Sirje Helme, kirjandusteadlasest kaksikõe Maarja Vaino ja kaasa Eevaga. Martini sõnul on ta oma õdede ja emaga väga lähedane.
MARTIN JA NAISED Möödunud aasta veebruaris toimunud Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva galal tehti vahva ühispilt. Martin poseeris koos vanema õe, tõlkija Triin Van Doorslaeri, kunstiteadlasest ema Sirje Helme, kirjandusteadlasest kaksikõe Maarja Vaino ja kaasa Eevaga. Martini sõnul on ta oma õdede ja emaga väga lähedane.
TEET MALSROOS

Isa Mardiga sai ta lähedasemaks siis, kui Mart oli Moskvas suursaadik.

“Käisin tal seal külas ja saime palju asju selgeks ja lahti räägitud. Need olid toredad ajad. Mingit rivaalitsemist meil omavahel ka erakonnas pole. Mart on võtnud poliitikat pigem kui kohustust, minu jaoks on poliitika kirg ja põnev mäng. Siin on meie suur erinevus,” sõnab Martin.

ISA PÄRAST HEA MEEL Martinile vanemate lahkuminek mingit jälge ei jätnud ja tal on hea meel, et Moonika tegi isa Mardi taas õnnelikuks. Pilt on tehtud neile kuuluvas Suure-Lähtru mõisas.
ISA PÄRAST HEA MEEL Martinile vanemate lahkuminek mingit jälge ei jätnud ja tal on hea meel, et Moonika tegi isa Mardi taas õnnelikuks. Pilt on tehtud neile kuuluvas Suure-Lähtru mõisas.
ISA PÄRAST HEA MEEL Martinile vanemate lahkuminek mingit jälge ei jätnud ja tal on hea meel, et Moonika tegi isa Mardi taas õnnelikuks. Pilt on tehtud neile kuuluvas Suure-Lähtru mõisas.
RAUNO VOLMAR

Mardi (71) abikaasa Moonikaga (54) saavat ta samuti kenasti läbi. “Ega mina temaga abielus ole ja kui ta on Marti juba üle kahekümne aasta õnnelikuks teinud, siis on kõik hästi,” ütleb Martin isa abielu kohta.

Õnnetu džässbaar

Enne kui Martin poliitikasse sukeldus, pidas ta kõikvõimalikke ameteid. Oli näiteks Delfi välisuudiste toimetaja ja omanimelise džässbaari omanik. Seda aega meenutab Helmete korteri esikus olev vana klaver, millel kumbki kaasadest mängida ei oska.

Martini sõnul sündis 2007. aastal mõte hakata baari pidama tema Frank Sinatra lembusest. Ta soovis, et ka Tallinna vanalinnas oleks lokaal, kus sellist muusikat mängitaks. Kolme väikese lapse kõrvalt panid Martin ja Eeva lokaali püsti, kuid äri asutamine sattus halvale ajale – vahetult pärast avamist toimus Tallinnas pronksiöö, mille järel oli vanalinn mitu kuud inimtühi.

ERAKOGU

DŽÄSSBAAR 2007. aastal pidasid Helmed vanalinnas džässbaari Martini Jazz Cafe, mis paraku haledalt läbi kukkus ja pere aastateks sügavatesse võlgadesse saatis.
DŽÄSSBAAR 2007. aastal pidasid Helmed vanalinnas džässbaari Martini Jazz Cafe, mis paraku haledalt läbi kukkus ja pere aastateks sügavatesse võlgadesse saatis.
DŽÄSSBAAR 2007. aastal pidasid Helmed vanalinnas džässbaari Martini Jazz Cafe, mis paraku haledalt läbi kukkus ja pere aastateks sügavatesse võlgadesse saatis.
ERAKOGU

“Mitu kuud ei käinud meie juures ühtegi klienti, üürid aga jooksid ja eks tegime ka valekalkulatsioone. Raha­puhver oleks pidanud suurem olema. Imesime terve suve käppa, laenasime ka sõpradelt võlgade tasumiseks ning pärast pankrotti maadlesime aastaid, et raha tagasi maksta,” meenutab Martin kirevat, kuid ka väga rasket aega.

“Pärast pankrotti maadlesime aastaid, et raha tagasi maksta.” Martin

Eeva kinnitab, et see pani kolme väikese lapsega pere elu üsna korralikult proovile. Raske oli nii rahalises kui psühholoogilises plaanis – pankrotipessa jäi vaid 3000 eurot. “Aga elu näitas, et mida keerulisem aeg, seda rohkem lõpuks ühte hoiad ja oled omas mullis. Nüüd kuuluvad sinna mulli ka meie lapsed ja niimoodi ringkaitses olles saame alati hakkama ning muutume tugevamakski,” räägib Eeva.

Õpivad itaalia keelt

Viimased kuu aega on Martin olnud tunduvalt rohkem kodus kui varem, sest on ministriametist prii.

“Martinil on nüüd tõepoolest natuke rohkem aega. Ta jõuab varem koju ja puha. Aga ega ta kaua malda puhata, tal hakkab ju kohe uuesti pea tööle, kuidas naasta. Naasmiseks tuleb aga jällegi väga palju tööd teha,” arutleb Eeva.

ARMASTAVAD REISIDA Martin ja Eeva 2017. aastal Itaalias.
ARMASTAVAD REISIDA Martin ja Eeva 2017. aastal Itaalias.
ARMASTAVAD REISIDA Martin ja Eeva 2017. aastal Itaalias.
ERAKOGU

VIIMASEL VÄLISREISIL enne koroonat. 2019. aasta novembris kohtusid Eeva ja Martin Roomas ­Itaalia paremäärmuslaste liidri Matteo Salviniga, kes kuu aega varem oli kaotanud siseministri koha. Saapamaa lembus pani paari õppima ka itaalia keelt.
VIIMASEL VÄLISREISIL enne koroonat. 2019. aasta novembris kohtusid Eeva ja Martin Roomas ­Itaalia paremäärmuslaste liidri Matteo Salviniga, kes kuu aega varem oli kaotanud siseministri koha. Saapamaa lembus pani paari õppima ka itaalia keelt.
VIIMASEL VÄLISREISIL enne koroonat. 2019. aasta novembris kohtusid Eeva ja Martin Roomas ­Itaalia paremäärmuslaste liidri Matteo Salviniga, kes kuu aega varem oli kaotanud siseministri koha. Saapamaa lembus pani paari õppima ka itaalia keelt.
ERAKOGU

Aega on suisa nii heldelt käes olnud, et Eeva ja Martin avastasid enda jaoks uue hobi. “Hakkasime Eevaga itaalia keelt õppima,” muigab Martin. Tal on ostetud aprilliks Itaaliasse lennupiletid, kuid ta peab siiski vähetõenäoliseks, et nad sinna jõuavad, sest koroonaolukord on endiselt ärev.

“Pole hullu, kui reis praegu edasi lükkub. Igatahes on, mida jälle oodata, sest reisile tahaks juba väga minna. Eriti Itaaliasse, sest see on üks meie lemmiksihtkohti. Teine on Hispaania, Barcelona,” täiendab Eeva.

Kui vaja, laseks paar end ka vaktsineerida. “Vaktsineerimist ei tohiks muuta kohustuslikuks, selle vastu ma olen. Aga kui tõesti hakkavad sellega kaasnema mingid eriõigused või vabadused, siis ilmselt vaktsineerin,” sõnab Martin, kes on silma paistnud ka selle poolest, et ei kanna parlamendi hoones ega teistes avalikes kohtades maski. Samas kinnitab EKRE esimees, et ta pole sugugi maskivastane.

“Kui tegelikkuses on paljud poliitikutest kolleegid Riigikogus suletud uste taga maskita ja panevad selle ette vaid piltnike pärast, on see silmakirjalik,” ütleb Martin. “Teiseks, ma keeldun elamast kogu aeg kohutava hirmuga. Eelmisel kevadel me ei teadnud ju, kas see haigus tapab 1% või 10% haigestunutest, kes kuidas põeb või mis on tüsistused. Siis olin muidugi väga ettevaatlik ja isegi hirmul. Täna usun, et oma füüsilise vormi juures põeksin pigem kergelt läbi. Aga selge on see, et Eestis on olukord koroonarindel taas väga halvaks läinud ja kõik peavad pingutama hoolsuses.”

POLIITIKA ÜHENDAB Martin ja Mart on üles ehitanud tugeva vundamendi EKRE-le.
POLIITIKA ÜHENDAB Martin ja Mart on üles ehitanud tugeva vundamendi EKRE-le.
POLIITIKA ÜHENDAB Martin ja Mart on üles ehitanud tugeva vundamendi EKRE-le.
SVEN ARBET

Valitsuse lagunemisest hakkab Martin üle saama. “Eks korraks oli ikka väike solvumine, et vaip nõnda jalge alt ära tõmmati, aga pole mõtet pikalt põdema jääda. Tegelikult saame Jüriga (Jüri Ratas – toim.) jätkuvalt väga hästi läbi. Ja see kurikuulus tort, millest kõik räägivad – see žest oli ka väga temalik. Ja ma ei väsi kordamast, et samasuguse tordi sai tookord ka Helir-Valdor Seeder,” valgustab Helme poliitika tagatubades toimuvat. Martin ei usu, et Jüril ja Keskerakonnal sai tema ja ta isa Mardi teravatest sõnavõttudest villand. Asi olevat siiski korruptsioonikahtlustuses. “Me ikka suhtleme jätkuvalt Jüriga. Kas ta just päris sõber on, aga meil on tõesti väga hea isiklik läbisaamine. Alles ükspäev ta helistas ja küsis, kuidas läheb. Eks tal ka igav ju, hakkas sauna endale ehitama.”

Martin ütleb, et kui sügisel peaks olema laual Jüri Ratase kandidatuur presidendi ametisse, siis seda võiks kaaluda küll: “Usun, et Jüri sobiks presidendiks. Ta on tõeline rahvamees, aga ta on ka lepitaja, keda on meie ühiskonnale praegu vaja.”

“Üks meie tütardest sai väga teravalt kannatada.”Eeva

Eeva lisab: “Tean, et Martin ise presidendiks saada ei taha. Temas on pigem ikka peaministri materjali. See aeg pole praegu aga veel käes. Võib minna veel isegi aastaid.”

Räiged ähvardused

EKRE on nii armastatud kui ka vihatud ja seda on Helmed enda nahal valusalt tunda saanud. Neid on ähvardatud nii sotsiaalmeedias, anonüümsete sõnumite kui ka e-postkasti jäetud kirjadega. Mõne ähvarduse on võtnud politsei uurida.

“Kui ikka otseselt lubatakse Martini pea lõhki lüüa või muul moel temalt elu võtta, siis peab reageerima. Hiljuti hakkasid levima ka rõvedad sõnumid, mis olid kirjutatud käsitsi ja pandud postkastidesse Viimsis ja Nõmmel,” toob Eeva näiteid. Ta lisab, et iga selline ähvardus võtab seest õõnsaks ja tekitab hirmu. Ähvardused on ka põhjus, miks Eeva ja Martin pole oma perekonda eriti avalikkusele näidanud. Ka Helmete vanemad lapsed on pidanud taluma pilkeid ja kiusu.

ESIKLAPSEGA Helena lõpetab tänavu gümnaasiumi. Isa eeskujul poliitikasse suunduda ta aga ei taha, sest on näinud selle ebameeldivat köögipoolt piisavalt. Helenale meeldib, et Martinil on alati aega oma lapsi ära kuulata ja nende probleemide lahendamisele kaasa mõelda.
ESIKLAPSEGA Helena lõpetab tänavu gümnaasiumi. Isa eeskujul poliitikasse suunduda ta aga ei taha, sest on näinud selle ebameeldivat köögipoolt piisavalt. Helenale meeldib, et Martinil on alati aega oma lapsi ära kuulata ja nende probleemide lahendamisele kaasa mõelda.
ESIKLAPSEGA Helena lõpetab tänavu gümnaasiumi. Isa eeskujul poliitikasse suunduda ta aga ei taha, sest on näinud selle ebameeldivat köögipoolt piisavalt. Helenale meeldib, et Martinil on alati aega oma lapsi ära kuulata ja nende probleemide lahendamisele kaasa mõelda.
KARLI SAUL

“See on meile väga raske teema – üks meie tütardest sai väga teravalt kannatada. Asi oli ikka väga hull, sest kiusamine kestis pikalt. Näiteks oli üks periood, kus pidudel otsiti Helme tüdrukud spetsiaalselt üles, et nendega vaielda. Südikus argumentatsioonis ja varakult välja kujunenud kindlad põhimõtted lisasid vaid õli tulle. “Vaidlejad” aga ei tahtnud, ei osanudki vaielda, vaid lihtsalt sõimasid. Üks tüdruk näiteks ütles otse välja, et ta tahab meie tütart lihtsalt lüüa,” toob Eeva näite taagast, mida on isa poliitiline tegevus lastele kaasa toonud. “Kord oli saadetud klassis paber laiali ja palutud, et kirjutage oma klassikaaslase kohta midagi, mis teile tema puhul meeldib. Ühele meie tütardest kirjutati: “Minu ema vihkab EKREt.” Sotsiaalmeedias saadetakse vahel ka lastele nende isa kohta halvustavaid meeme ja negatiivseid artikleid EKRE kohta, et nad näeks, kuidas nende isasse suhtutakse.”

Helena ütleb: “Mina pole suurt kiusamist tundnud, aga eks ironiseerivaid märkusi on ikka tehtud. Õnneks olen väga heas koolis. Õpetajad ja klassikaaslased on väga normaalsed, nii et selles suhtes on mind hoitud.”

“Ironiseerivaid märkusi on ikka tehtud.” Helena

Neiu märgib, et tema ei taha kindlasti poliitikuks hakata. Just seepärast, et on poliitika köögipoolt nii lähedalt näinud. “Minul pole kindlasti sellist kirge poliitika vastu nagu isal ja mul puudub oskus ja soov ka niimoodi vaielda. Kunagi tahtsin avada oma pagariäri, kuna olen samuti suur magusasõber ja mulle meeldib küpsetada. Seejärel oli mul tuhin minna ajakirjandust tudeerima, aga viimasel ajal sooviksin hoopis suhtekorraldust õppida või antiikkeeli ja kultuuri,” räägib Helena oma plaanidest.

Viimasele valikuvariandile noogutab ka ajalooharidusega Martin kaasa: “See pole küll väga praktiline majanduslikus mõttes, aga kindlasti põnev eriala ja sealt edasi võivad avaneda uued suunad.”

Helena leiab, et raha ei saa olla peamine eesmärk. “Tuleb juhinduda oma kutsumusest ja südamesoovist. Mis sa ikka rahaga peale hakkad, kui ise oled õnnetu,” arutleb Helena, kes loodab, et kui koroonaolukord veidi normaliseerub, siis avanevad võimalused ka välismaal õppimiseks. Isalt on ta pärinud südikuse ja järjepidevuse, mis ei luba mis tahes probleemide puhul alla anda ja sunnib ikka edasi võitlema. “Kuigi vahel tunned, et terve maailm on sinu vastu, aga su süda ütleb, et teed õiget asja, siis lõpuks õiglus seatakse jalule ja võidadki,” avaldab Helena oma elu moto.

Pesa tühjaks ei jää

Helmete suuremad lapsed võiksid varsti hakata iseseisvat elu elama, aga Martini sõnul nad pesast välja lendama ei kiirusta. “Neil siin hea ju, kõht täis, riided seljas ja pestud ja triigitudki ning igaühel oma tuba. Ei ole mina täheldanud, et nad tahaks kodust kuhugi minna ja kui tuleb ka see aeg, siis ega me ei takista,” võtab Martin tütarde iseseisvumist rahulikult. Distsipliin on olnud kodus olulisel kohal, kuid samas on ka pidudel käimist aktsepteeritud.

MAAKODU PÄRNUMAAL on Helmete pere meelispaik. Siinne interjöör on armsalt romantiline ning valdav osa remonditöödest on Martin siin teinud oma kätega, alates terrassi valamisest ja lõpetades köögi paigaldamisega.
MAAKODU PÄRNUMAAL on Helmete pere meelispaik. Siinne interjöör on armsalt romantiline ning valdav osa remonditöödest on Martin siin teinud oma kätega, alates terrassi valamisest ja lõpetades köögi paigaldamisega.
MAAKODU PÄRNUMAAL on Helmete pere meelispaik. Siinne interjöör on armsalt romantiline ning valdav osa remonditöödest on Martin siin teinud oma kätega, alates terrassi valamisest ja lõpetades köögi paigaldamisega.
RAUNO VOLMAR

“Eks me hakkasime neid piire tasa ja targu nihutama. Algul tuli olla üheksaks kodus ja siis kell kümme ja kokkulepetest peeti ka kinni,” täpsustab Eeva. Peigmeestesse on siin majas ka tolerantsiga suhtutud. “Tundub, et poiss-sõbrad on pigem ikka mind kartnud,” muigab Martin. Helena lisab, et eks nii juhtub, kui latt on sedavõrd kõrgele aetud.

Kui ka tütred peaks omaette elama kolima, siis kodu niipea laste kilgetest tühjaks ei jää, sest väiksemad käivad alles lasteaias. “See oli hea ajastus ja plaan meil, et vahe oli esimese kolme tütrega pea kümme aastat, enne kui sündisid pisemad,” tõdeb Martin.

Helena nendib, et päris viit last tema vanemate eeskujul saada ei taha. “See oleks liiga suur vastutus ja pidev kompromisside kunst, et kõigil oleks hästi. Aga kindlasti olen saanud hea elukooli väiksemaid hoides, nii et usun, et saaksin emana hästi hakkama,” arutleb Helena, kes on koos vanemate õdedega olnud sageli väiksematele lapsehoidjaks.

ISA VÄIKESED ABILISED Edward ja Gloria tunnevad käruga mängimisest rõõmu, samal ajal kui Martin valmistab ette terrassi valamist. Pärnumaal asuv maakodu on tervele perele lemmikpuhkepaigaks, kus Martin täielikult "juhtme seinast välja tõmbab".
ISA VÄIKESED ABILISED Edward ja Gloria tunnevad käruga mängimisest rõõmu, samal ajal kui Martin valmistab ette terrassi valamist. Pärnumaal asuv maakodu on tervele perele lemmikpuhkepaigaks, kus Martin täielikult “juhtme seinast välja tõmbab”.
ISA VÄIKESED ABILISED Edward ja Gloria tunnevad käruga mängimisest rõõmu, samal ajal kui Martin valmistab ette terrassi valamist. Pärnumaal asuv maakodu on tervele perele lemmikpuhkepaigaks, kus Martin täielikult “juhtme seinast välja tõmbab”.
ERAKOGU

Helena ütleb, et tal oli väga hea meel, et vanemad otsustasid veel kaks last saada, sest Edward (6) ja Gloria (3) on nii armsad.

Järgmisel sügisel kooliteed alustav Edward on pere ainus poeg. Kuigi võiks eeldada, et Martinil on temaga omad poistemängud, siis nii ei ole.

“Ta on üsna isepäine ja iseseisev ­ ning naljalt mind oma mängudesse ei kaasa. Praegu on teemaks Thomase rongid, millega talle meeldib mängida, ja mind kaasatakse neisse mängudesse küll üsna harvadel lahkushetkedel. Kõige vahetum ja lahedam on meil maakodu rannas, kus suviti möllame,” räägib Martin, kes juba üsna noore mehena otsustas, et tema soovib kuut last. Eeva oleks meeleldi leppinud ka ühega, aga praegu ütleb ta, et viis on peaaegu sama hea kui kuus ning nüüd on limiit täis. “Anname endile aru, et on ikka suur vahe, kas saad lapsed kahekümnendates või neljakümnendates, eks jaksu on juba praegugi väiksematega tegeledes vähem,” ütleb ta. “Pooled asjad tundusid toona mängleva kergusega minevat,” nendib Martin.

Eeva on olnud viimased kuus aastat kodune ja lastele pühendunud. Enne Edwardi sündi töötas ta Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis teabejuhina, korraldas põnevaid üritusi ja ettevõtmisi. Eeva tunnistab, et igatseb vahel tagasi tööle: “Mulle meeldib asju organiseerida, käima lükata, ideid välja töötada reaalseks projektiks. Ja et see lõpuks jõuaks võimalikult suure sihtgrupini ning kaasaks inimesi. Mu võimalik tuleviku töö võiks olla midagi sarnast. Ülikooli ma läksin mõttega, et saada ajaloo õpetajaks ja iga aastaga tundub see unistus järjest ilusamana.”

VANA KLAVER, millele Martin toetub, meenutab Helmetele aegu, mil nad pidasid vanalinnas jazzbaari Martini Jazz Cafe, mis paraku haledalt läbi kukkus ja pere aastateks sügavatesse võlgadesse saatis. Raskused tegid paari aga üksnes tugevamaks.
VANA KLAVER, millele Martin toetub, meenutab Helmetele aegu, mil nad pidasid vanalinnas jazzbaari Martini Jazz Cafe, mis paraku haledalt läbi kukkus ja pere aastateks sügavatesse võlgadesse saatis. Raskused tegid paari aga üksnes tugevamaks.
VANA KLAVER, millele Martin toetub, meenutab Helmetele aegu, mil nad pidasid vanalinnas jazzbaari Martini Jazz Cafe, mis paraku haledalt läbi kukkus ja pere aastateks sügavatesse võlgadesse saatis. Raskused tegid paari aga üksnes tugevamaks.
KARLI SAUL

Martin täiendab, et mis tahes ametis tema kaasa kunagi jätkab – ta on äärmiselt pühendud töötaja ja hinnatud kolleeg. Praegu ootab pere aga suve, sest siis saab taas Pärnumaale maakoju minna ja korralikult puhata. Martini deviisiks on, et kui puhkus, siis tuleb juhe seinast täiesti välja tõmmata: “Niisama paari päeva kaupa pole mõtet tilgutada. Kui, siis ikka kuni kuu aega jutti ja tõesti üritan siis ka puhkamisele keskenduda.”

Vahel võtavad Martin ja Eeva oma aja ja sõidavad nädalavahetusel kahekesi kuhugi spaasse. “Et kas või nii pikalt hommikul välja magada, kui süda lustib. Muidugi on see oluline ka paarisuhte osas. Oleme käinud Eevaga kahekesi reisil, viimati 2019. aasta novembris Itaalias Roomas ja see oli tõesti tore. Saime siis kokku Matteo Salviniga (Itaalia paremäärmusliku partei Liiga juht ja endine siseminister, Euroopa tuntumaid parempopuliste – toim.),” meenutab Martin.

“Ringkaitses olles saame alati hakkama.” Eeva

Siiski ütlevad mõlemad, et kuigi lastega reisimine on paras katsumus, hakkavad nad kusagil kahekesi olles õige kiiresti nende järele igatsema. “Neist ju emotsionaalselt ära ei lahuta – üsna kiirelt hakkad igatsema ja mõtled, et küll oleks tore, kui nemadki praegu siin oleksid,” sõnab Eeva.

Helmed tähistavad tänavu oma 20. pulma-aastapäeva. Nad loodavad, et on olnud ka lastele selles osas eeskujuks, et veeretagu elu mis tahes katsumusi eluteele – kokku hoides saadakse probleemidest ikka üle ja tullakse välja võitjatena.

Teadus, Tervis
Itaalia lubab suurt läbimurret: antikehade kokteil juurib koroona Euroopast lõplikult välja

Itaalia riiklik ravimiagentuur (AIFA) andis veebruari algul Euroopa ravimiameti (EMA) nõusolekut ootamata rohelise tule monoklonaalsete antikehade kasutamiseks COVID-19 patsientide ravis. Võimaliku imeravimi uus tulek pälvib Euroopas suurt tähelepanu.

Tegemist on sama ravimiga, mida manustati USA ekspresident Donald Trumpile vaid mõned päevad pärast tema tõsist haigestumist koroonaviirusega mullu sügisel.

Tõsi, viroloogid püüdsid toona ülemaailmset entusiasmi imeravimi osas leevendada: monoklonaalsed antikehad blokeerivad küll viiruse tungimise inimkehasse, kuid see ravi on kättesaadav vaid neile, kel on võimalik välja käia miljon dollarit. Arutelud COVID-19 imelise ravimi üle sellega ka päädisid: see, mis on võimalik Trumpile, ei ole võimalik keskmise ameeriklase või eurooplase jaoks.

Itaalia ravimiameti peadirektor Nicola Magrini tuli aga mõne päeva eest välja pommuudisega, teatades, et valitsus on loonud spetsiaalse fondi monoklonaalsete antikehade tootmiseks. “Meil on juurdepääs juba kümnetele tuhandetele patsientidele,” ütles Magrini.

Õige pea selgus, et USA ettevõte Bsp Pharmaceuticals on asunud Itaalias Rooma lähedal Latinas tootma keerulise nimega antikehade kokteili bamlanivimab, kirjutab Leedu Delfi.

Algselt toodetakse igas kuus plaanide kohaselt 100 000 annust, misjärel võimekust järk-järgult suurendatakse, jõudmaks 2021. aasta lõpuks ligi kahe miljoni doosini.

Ilmnes, et ameeriklased pakkusid juba eelmise aasta oktoobris Itaalia valitsusele võimaluse kliiniliste uuringute alustamiseks, kuid riigi ravimiagentuur väidetavalt keeldus. Ajalehe Il Fatto Quotidiano teatel oli keeldumise peamiseks põhjuseks just see, et ei USA FDA ega Euroopa EMA ei olnud monoklonaalsete antikehade masstootmist veel heaks kiitnud. USAs on lubatud seesuguseid ravimeid küll kasutada, ent ainult erandjuhtudel ja uuringute ajal.

Haiglad tühjaks

Huvi monoklonaalsete antikehade kasutamise vastu koroonapatsientide ravis on aga ennekõike tingitud selle ravi olulisest mõjust pandeemia arengule: võimalusele, et see aitab ülerahvastatud haiglad patsientidest tühjendada.

Alabama ülikooli hiljutises uuringus anti antikehakokteili 550 patsiendile, kellest jätkas seejärel haiglaravil üksnes 15 inimest. Ülejäänute seisund paranes sedavõrd, et neil oli võimalik minna kodusele ravile. Välja on käidud teisigi hinnanguid antikeharavi mõjust hospitaliseerimisele, ent kõik uuringud on olnud üsna optimistlikud, leides, et see vähendab haiglapatsientide arvu 70–90 protsenti.

Teadaolevalt ei ole ka antikehade kokteili hind enam ebamõistlikult kõrge, jäädes kardetud sadade tuhandete eurode asemel tegelikult kuni kahe tuhande euro kanti.

Itaalia ravimianalüütikute sõnul on ka lootust, et ravi maksumus väheneb lähitulevikus veelgi – ja seda märkimisväärselt. Arvestades siiski, et üks Itaalia haigla intensiivravivoodis hingamisaparaadi all veedetud päev maksab vähemalt 3000 eurot, tooks see juba praeguse hinna juures kuludelt märkimisväärse kokkuhoiu.

Itaallased lubavad Euroopale läbimurret: nad on välja töötanud ja tootma asunud palju odavamat paikselt kasutatavat monoklonaalsete antikehade preparaati. Huvi selle vastu on veelgi suurendanud teadmine antikehade võrdsest tõhususest kõigi tänaseks teadaolevate COVID-19 mutatsioonide vastu.

Tootmisele Toscanas on omakorda õla alla pannud Itaalia üks võimsamaid jaekette Coop ning ka majandusministeerium on sellesse investeerinud ca 15 miljonit eurot. Juba suve algul kavatseb Itaalia turuhinnaga müüki paisata umbes 200 000 ravimiannust.

Teadlane: see võib tähendada lõplikku võitu koroona üle

Giuseppe RemuzziFoto: Leedu Delfi

Leedu Delfi rääkis monoklonaalsete antikehade kasutamisest ühe kuulsaima Itaalia farmaatsiaspetsialisti, Milano Mario Negri farmakoloogiliste uuringute instituudi juhi professor Giuseppe Remuzziga.

– Kuidas toimib monoklonaalsete antikehade kasutamine COVID-19-ga nakatunute ravis?

– Kui nakkus satub meie kehasse, hakkab keha tootma antikehi, mis ründavad kutsumata külalist ja üritavad seda kõrvaldada. COVID-19 infektsiooni korral ründavad meie antikehad viiruse konkreetset elementi: naastvalku, mis on inglise keeles tuntud kui „spike protein“. Need naastud väljuvad SARS-Cov-2 viiruse kapslist ja kinnituvad raku ACE2 retseptorile, tungides meie kehasse, mis omakorda hakkab tootma antikehi, mis blokeerivad naastvalku.

Teadlased valivad inimeste hulgast välja täpselt need spetsiifilised antikehad, mida on vaja viirusega võitlemiseks, nende kopeerimiseks ja laboris paljundamiseks. Hiljem ravimpreparaadiks töödeldud antikehad manustatakse patsiendile tilguti kaudu intravenoosselt.

– Millisest inimese elundist eraldatakse monoklonaalsed antikehad?

– Inimese vereplasmast. Näiteks Singapuris on avastatud inimene ülivõimsate antikehadega, mis on naastutüüpi valkude vastu äärmiselt tõhusad.

– Kas see on piisavalt usaldusväärne viis koroonaviirusega võitlemiseks?

– Jah, ma arvan, et see on üks tõhusamaid relvi viiruse ennetamiseks meie kehas. Kui suudaksime kõik terved inimesed vaktsineerida ja immuniseerida ning ravida haigestunuid monoklonaalsete antikehadega, tähendaks see lõplikku võitu COVID-19 üle, täpselt samamoodi nagu võitluses Ebola või rõugetega.

– Kas Itaalia on juba alustanud ravi monoklonaalsete antikehadega? Kui palju maksab üks annus praegu?

– Jah, oleme juba alustanud selle ravi kasutamist Roomas ja Milanos. Tegime seda kohe pärast seda, kui meie ravimiagentuur AIFA kiitis mõne päeva eest antikeharavi kasutamise heaks. Üks annus maksab praegu umbes kaks tuhat eurot. Tasub meeles pidada, et see ravimeetod ei ole haiglas veel vabalt kättesaadav ega sobi ka patsientidele, kes vajavad kopsude kunstlikku ventilatsiooni või hapnikku.

– Millistel juhtudel on siis antikeharavi kõige tõhusam?

– See on kõige tõhusam, kui ravi alustatakse esimese kümne päeva jooksul pärast nakatumist või haiguse esimeste sümptomite korral. Teoreetiliselt peaks see olema kodune ravi, kuid arsti järelevalve all. Ühesõnaga oleks siin vaja korralduslikke jõupingutusi, näiteks kui kiirabibrigaadid – arst, õed – saaksid tulla koju ja ühendada tilguti antikeha preparaadiga, jälgida patsiendi seisundit. Nagu ma ütlesin, on kõige tähtsam mitte hiljaks jääda, vaid tabada seda agressiooni etappi viiendal või kuuendal päeval pärast nakatumist – see on ülioluline.

– Võib-olla võiks vaktsineerimise asendada monoklonaalsete antikehade kasutamisega?

– Vaktsineerimine on mõeldud tervetele inimestele nakkuse vältimiseks. Haiguse edasise progresseerumise ja haiglate koormuse vältimiseks tuleks antikehi manustada juba nakatunud inimestel. Vaktsiinid ei ole asendatavad. Ühtlasi ärge unustage, et teame nüüd, et haiguse hilisemates staadiumides, kui tekib hingamispuudulikkus, ei ole antikeharavi enam efektiivne.

– Kas Itaalia tegi õigesti, kui ei oodanud EMA otsust antikeharavi kohta?

– Ma arvan, et meie AIFA tegi õigesti. On piisav faktidest lähtuv selgus, et monoklonaalsed antikehad blokeerivad viiruse. Kui me mõni nädal tagasi kuulsime, et see ravi pole efektiivne, siis ainult seetõttu, et katsetati juhuslike patsientidega ja vales staadiumis.

Allikas

Teadus, Tervis
Reovee seireuuringu juhi hoiatus: koroonanäitajad ähvardavad kordades tõusta
  • Sel nädalal polnud Eestis ainsatki viirusevaba proovivõtukohta
  •  Uurijate senised ennustused on täppi läinud
  •  Uuringud näitavad: vees ja WC-s koroonaviirus ei nakka
  •  Revovee abil saaks teha ka narkotarbimise seiret
Tanel Tenson

Reoveeanalüüsil koroonaviiruse levikut tuvastava seireuuringu juht, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson sõnab intervjuus Fortele, et meie viimase kolme nädala näitajad on halvad ning trend on tõusu suunas.

Koroonaviiruse osakeste sisalduse jälgimine reovees võimaldab uurida selle levikut ja võimaldab hoiatada nakatunute arvu eelseisva kasvu eest. Olemasolevatel andmetel suureneb reovees viirusosakeste arv juba enne, kui paljudel patsientidel tekivad COVID-19 sümptomid. See tähendab, et sel viisil saab avastada kõige rohkem nakatunud piirkondi. Huvitav on see, et nüüd, kui nakatunute arv on Eestis tõusuteel, kasvab SARS-CoV-2 geneetiliste jälgede tase kanalisatsioonis oluliselt kiiremini kui kinnitatud haigusjuhtude arv.

Eestis algas täiemahuline uuring 2020. aasta augustis. Reoveeproove võetakse kõigis Eesti maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele kohaliku tähtsusega asutustes. Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes linnade reoveepuhasteid käitavad. Põhiline uurimistöö tehakse ära Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.

Neljapäeval avaldati järjekordne reoveeuuring. Mida viimased numbrid näitavad?

Meie näitajad on endiselt kõrged.

Tanel Tenson
Tanel TensonFOTO: ANNI ÕNNELEID

Kas trend on tõusu suunas?

Paraku pööras kõvaks tõusuks juba üleeelmisel nädalal, eelmisel nädalal läks veidi tagasi, aga nüüd on see jälle üleval. Kui detsembris ja jaanuaris oli juba mingi stabiilsus, millega ära harjuti, siis nüüd ta ähvardab kordades kõrgemale minna.

Millal te oma uuringutega alustasite?

Hakkasime pilootprojektiga pihta kevadel ja suurem projekt algas augustis.

Koroonaproovide võtmine reoveest
Koroonaproovide võtmine reoveestFOTO: ANNI ÕNNELEID

Kui palju on antud uuringust olnud kasu viiruse leviku hindamisel?

Meie eesmärgid on pandeemia ajal muutunud. Kui nägime signaale, siis soovitasime Terviseametil testimist tihendada. Samuti kui tekkis küsimus kas ööklubide puhang on lõppenud või mitte, siis jälgisime seda.

Praegu tegeleme üldise epidemioloogilise olukorra jälgimisega, et öelda, kas oodata on tõusu või hakkab situatsioon stabiliseeruma. Novembrist on olnud tõusutrend ja detsembri lõpust leidub viirust juba igal pool.

Sel nädalal polnud näiteks üheski suuremas proovivõtukohas nii, et me poleks viirust leidnud.

Koroonaproovide võtmine reoveest
Koroonaproovide võtmine reoveestFOTO: ANNI ÕNNELEID

Teie projekti fookus on otsida reoveest uut koroonaviirust, kuid kas sellel uuring võib anda ka muus vallas uusi teadmisi?

Loomulikult oleme ka sellele mõelnud, kuid hetkel on koroonaga palju tegemist. Tegeleme paralleelselt patogeensete tüvede detekteerimisega. Eestis on praegu näiteks küsimus kui palju on meil Briti tüve või Lõuna-Aafrika oma. Ka sellele annab reovee uurimine vastuse ning selle kallal me töötame. Samuti saame tulemusi teiste nakkushaiguste kohta. Näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni eestvedamisel otsitakse reoveest polioviirust.

Kas seda võib ka meil Eestis esineda?

Seda võib igal pool leiduda.

Mida võib reoveest veel leida?

Näiteks grippi ja noroviirust. Oleme ka otsinud antibiootikumidele resistentseid baktereid. Loomulikult saab teha ka narkoseiret, nagu Euroopa suurtes linnades. Ka Eestis võiks seda teha.

Kas see on meil olemasolevate tehniliste võimaluste juures teostatav?

Loomulikult. Meil on Kohtuekspertiisi Instituudil vastav võimekus ja nad saavad narkootikumide jälgi ka reoveest otsida.

Mida me teame üldse koroonaviirusest inimese väljaheidetes? Kui kaua viirus reovees aktiivsena püsib?

Seda, et peale vaadates midagi eeldada saaks, pole ma kuulnud. Erinevad uuringud on näidanud, et soolestikusümptomid ja kõhulahtisus on isegi tavalisem kui hingamisteede sümptomid. Need, kes on COVID-i läbipõdenud asümptomaatiliselt, on kannatanud ikkagi kõhulahtisuse või kõhuvalude käes.

Kas ta on vees nakkusohtlik? Nii palju kui on uuritud, on leitud, et mitte. Reovees eriti, sest reovesi on bioloogiliselt aktiivne, selles on erinevad ensüümid ja muud mikroorganismid.

Viirusel on „krooni” inimese organismi sisenemiseks hädasti tarvis ja ilma selleta ta nakatada ei suuda. Reovees süüakse uue koroonaviiruse „kroon” suhteliselt kiiresti ära ning viiruse genoom jääb alles, kuid ta ei suuda nakatada.

Reovee proovid on valmis laborianalüüside alustamiseks
Reovee proovid on valmis laborianalüüside alustamiseks
Reovee proovid on valmis laborianalüüside alustamiseksFOTO: ANNI ÕNNELEID

Möödunud kevadel hoiatati, et avalikud käimlad kujutavad ohtu. Kuidas kommenteerite?

See teema on tänaseks alla läinud.

Viirust otsitakse pindadelt samamoodi, nagu meie otsime reoveest – otsitakse genoomset materjali. Kuid nii ei saa teada, kas see on aktiivne või ei. Selleks, et teada saada, kas see on nakkav või mitte, tuleb see välja külvata, kuid laboreid, kus seda teha saab, on vähe.

Need uurimused, mis olid alguses ja mille järgi viirus tuleb potist välja, olid tehtud nendes tingimustes, mis meil nende teadmiste taseme juures oli. Nüüd teame palju rohkem ja käimlaid ei peeta koroona osas eriti nakkusohtlikeks.

Nii et koroonaviirus reovees ja kanalisatsioonis otsest ohtu inimeste tervisele ei kujuta?

Reoveest võib erinevaid nakkuseid saada, kuid näib, et koroonaviirus inaktiveerub selles keskkonnas.

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
Ootamatu avastus: neandertali geen vähendab oluliselt raske koroona tõenäosust

Teadlased tegid kindlaks, et neandertallastelt päritud geen vähendab teatud inimestel 22 protsendi võrra raske koroonahaiguse tõenäosust.

Teadlased võrdlesid 2200 inimese geene neandertallaste omadega. Selgus, et inimestel, kel on on teatud neandertali geenid, põevad koroonat raskel 22 protsenti väiksema tõenäosusega, vahendab Daily Mail.

Koroona põdemise osas kasulikud geenid asuvad 12. kromosoomis, kus on kokku 75 000 ühikut pärilikkusainet DNA-d.

Teadlased avastasid, et inimesed, kel on neandertali geenid OAS1, OAS2 ja OAS3, toodavad need geenid ensüüme, mis aitavad võidelda koroona-sarnaste RNA viirustega.

Uuringu viisid läbi dr Svante Pääbo Leipzigis asuvast Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudist ja professor Hugo Zeberg Rootsi Karolinska instituudist.

Varem tehti kindlaks, et 3. kromosoomis asuv neandertali geen muudab mõnedel inimestel koroona läbipõdemise raskemaks. Samas rohkem on inimestel levinud need neandertali geenid, mis vähendavad raske koroonahaiguse ohtu. Koroona mõistes kasulikud neandertali geenid on hinnanguliselt kolmandikul inimestest.

Uuring on avaldatud teadusajakirjas PNAS.

Genes from NEANDERTHALS slash the risk of severe Covid-19 by 22%

Researchers compared the DNA of 2,200 Covid-19 patients with Neanderthals People with Neanderthal stretch of DNA are 22% less at risk of severe infection Another piece of Neanderthal DNA on chromosome 3 actually increases risk 1 in 8 has the disadvantageous Neanderthal DNA on chromosome 3, whereas around 1 in 3, and up to half, of Eurasians have beneficial chromosome 12 DNA Three genes inherited from Neanderthals slash the risk of severe Covid-19 by 22 per cent, a new study has revealed.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Ootamatu avastus: neandertali geen vähendab oluliselt raske koroona tõenäosust appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
KUUM: Soomes leiti täiesti uus koroona mutatsioon

Soomes leiti täiesti uus koroonaviiruse mutatsioon, mille puhul pole veel teada nakatumisvõime ja vaktsiinide mõju.

Mutatsiooni kohta on teada, et seda on raskem tuvastada PCR-testiga. Firma Vita Laboratoriot poolt tuvastatud leidu peetakse märkimisväärseks, vahendab Yle.

Uues mutatsioonis nimetusega Fin-796H on sarnasusi Briti ja Lõuna-Aafrika variantidega. Samas on mutatsioon siiski unikaalne.

Mutatsioon tuvastati läinud nädala jooksul ühel patsiendil ja praegu pole veel teada, kui kergesti see nakkab ja kuidas töötavad selle peal vaktsiinid. Samuti pole teada, kus see mutatsioon on tekkinud. On tõenäoline, et see on pärit kusagilt mujalt kui Soomest, kuna Soomes on vähe nakatumisi võrreldes teiste riikidega.

Viirused muteeruvad pidevalt ja uue mutatsiooni leidmine Soomes oli vaid aja küsimus. Mida enam viirust uuritakse, seda enam mutatsioone välja tuleb.

Turu ülikooli viroloogia professor Ilkka Julkunen ütles, et uus mutatsioon ei paista esmapilgul olevat eriti ohtlik. Soome terviseamet annab uue mutatsiooni kohta rohkem infot homme neljapäeval.

Uue mutatsiooni leidmine on seda märkimisväärsem, et see ei tule välja paljudes PCR-testides. PCR-test on geenitest, mille proov võetakse inimese ninaneelust. Uus mutatsioon on selline, mille puhul võib geenitest anda negatiivse tulemuse. Seetõttu on mutatsiooni tuvastamine märkimisväärne.

Uuest viiruse mutatsioonist Fin-796 ei leitud Briti, Lõuna-Aafrika ja Brasiilia mutatsioonidele omast muutust N501Y, mis muudab viiruse kergemini nakkavaks. Küll leiti mutatsioonist muutus E484K, mis muudab Lõuna-Aafrika viiruse vaktsiinide mõjule vastupidavamaks.

Uus Soome mutatsioon on saanud nime harvaesineva mutatsiooni D796H järgi. Varem on see tuvastatud patsiendil, keda on ravitud plasmaga ehk koroonast paranenud inimese vere antikehadega. Tedalased on varem arvanud, et see mutatsioon on viis, kuidas viirus reageerib vanadele antikehadele.

Soome mutatsioonis on olemas muutus D614G, mis on omane kolmele maailmas enim muret põhjustavale mutatsioonile. Arvatakse, et see muutus lisab viiruse hulka ülemistes hingamisteedes.

Selleks, et uue mutatsiooni võimalikku ohtlikkust ja mõju hinnata, on vaja teha rohkem laborikatseid. Vita Laboratoriot jätkab mutatsiooni uurimist koostöös Helsingi ülikooli Biotehnoloogia instituudiga. Mutatsiooni kohta tehakse täielik geneetiline järjestus, et saaks muutusi põhjalikumalt uurida. Pärast seda saab seda mutatsiooni võrrelda teiste tuntumate mutatsioonidega.

Nüüd pakub teadlastele huvi, kas sarnast mutatsiooni on võimalik leida veel nakatunud isiku lähikondsetelt. Samuti tuntakse huvi, kas mutatsioonis on midagi, mis muudab sellega nakatumise eriliseks. Samuti uuritakse, kas mutatsioonis on veel muutusi.

Suomesta löytyi uusi koronavariantti – tartuttamiskyvystä ja rokotteen tehosta haetaan vasta tietoa

Variantti saattaa näkyä aiempia huonommin PCR-testeissä, kertoo sen löytänyt laboratorio. Professori pitää löydöstä merkittävänä. Suomalaislaboratorio Vita Laboratoriot kertoo löytäneensä Etelä-Suomesta uniikin, suomalaisen koronavirusvariantin. Käytännössä tässä Fin-796H-variantissa on mutaatioita, joita on löydetty myös esimerkiksi Britannian tai Etelä-Afrikan varianteista. Mutaatioiden yhdistelmä on kuitenkin Vita Laboratorioiden mukaan uniikki.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post KUUM: Soomes leiti täiesti uus koroona mutatsioon appeared first on eestinen.
Loe otse allikast