Silt: kopli

Ajalugu
Kalurionn koplis
kalurionnkoplis.jpg

Carl Friedrich Christian Buddeus. Kalurionn Koplis. AM C. Buddeus sündis Tüüringis, Gothas, arvatavasti prantsuse päritolu perekonnas. Õppis filantropiinis ja töötas koduõpetajana. Pärast 1809 oli koduõpetaja Saaral, Pihkva ja Peterburi kubermangus, hiljlt 1825 asus a, kus abiellus veinikaupmees Hartmuthi tütrega. Elas poolsaarel.

Anekdoodid
Pull oleks mu täna peaaegu sarvede otsa võtnud!

Pärast tööpäeva lõppu räägib üks kauboi teisele:

„Tead, see uus pull oleks mu täna peaaegu sarvede otsa võtnud. Ta tormas minu poole nagu püssikuul ja oleks mu peaaegu kätte saanud!“

„Kuidas sul siis pääseda õnnestus?“ küsib teine.

„Ta libises kolm korda ja see andis mulle võimaluse tara juurde joosta ja sellest üle hüpata.“

„Kuule, see on jube! Kui ma oleksin sinu nahas olnud, oleks ma hirmu pärast kogu täis p*sandanud!“

„Mis sa arvad, millel see pull siis libises?!“

Põhja-Tallinn, Tallinna uudised, Uudised
Bussitransport jõuab esmakordselt Kopli liinideni

Bussitransport jõuab esmakordselt Kopli liinideni
a abilinnapea Andrei Novikov ja a linnaosa vanem Peeter Järvelaid tunnevad rõõmu bussitranspordi jõudmis liinideni. Pilt: Mats Õun

 

“Ma arvan, et 1. veebruar on a ja eriti Kopli ja Kopli liinide piirkonna jaoks ajaloos murranguline hetk. Me räägime sageli, et as on suured ummikud, meil on liiga palju autosid ja need ei mahu kitsastele tänavatele ära. Ühistranspordi võrgu laiendamine aitab seda probleemi lahendada,“ ütles a linnaosa vanem Peeter Järvelaid.

Alates 1. veebruarist hakkab bussiliin number 73 sõitma mööda Maleva tänavat kuni Kopli liinideni, võimaldades tasuta ühistranspordiga mugavalt koduni liigelda kõigil sealsetel inimestel, kellel see võimalus seni puudus. Lisaks vähendab bussitranspordi võimaluse tekkimine liikluskoormust nii konkreetses piirkonnas kui as lailt.

“See on hea väga mitmes mõttes – esiteks juba siin elavatele inimestele, kes lülitatakse a avaliku transpordi võrku. Seni olid nad küll a linna osa, aga teenust tarbida ei saanud. kui tasuta transport sõidab koduukseni, on inimese ees reaalne valik – kas ta hakkab oma autot käivitama või astub kolm sammu ja läheb bussi peale. See on ülioluline,“ nentis Järvelaid.

Peatselt avatakse aadressil Maleva 18 seenioride maja, mille 80 korteris leiavad endale mugava kodu linna pensionärid. Kuna seenioridel enamasti autot pole või ei ole nad enam suutelised autoga liikl, on bussiliin ka nende jaoks äärmiselt oluline.

“Need inimesed saavad ise hakkama ja nüüd on neil suurepärane võimalus bussiliinile käia poes või kultuuri tarbimas ja mugavalt elukohta tagasi tulla. Saime seda õnneks nii ajatada, et selleks ajaks, kui seenioride maja avatakse, on ka see bussiliin juba ols.“

“Kui vaadata a arengut, siis kunagi oli siin väga palju pendelrännet – hommikul tööle ja õhtul tagasi. Vahepeal oli seisak, aga nüüd me näeme, et see olukord on hakanud taastuma. Küll teisel moel, aga inimesed hakkavad siia tegelikult tagasi tul,“ ütles abilinnapea Andrei Novikov.

“Kõige olulisem on see, et kui kusagil tekib uus elukeskkond ja kriitiline mass inimesi, on meil võimalik käiku panna ka buss. Kompleksne elukeskkond tähendabki seda, et on ols ühistransport ja erinevad teenused,“ lisas Novikov, kelle sõnul on Kopli liinide detailplaneeringus ette nähtud nii kui kauplus.

Abilinnapea sõnul tähendab bussiliini tulek ka seda, et Maleva tänava hoolduskategooria tuleb tõsta esimesse kategooriasse, teisisõnu hakkab lumekoristus toimuma prioriteetselt ja edaspidi on vajalik tagada tee puhastamine sisuliselt kuni asfaldini.

Bussi käiku laskmine eeldab suuresti ka Maleva tänava teekatte uuendamist, mida aga talvel teha ei saa. Seetõttu võetakse bussipeatuste jaoks esialgu käiku ajutised lahendused ja pärast teeremonti saavad kõik peatused ka mugavad ja nägusad ootepaviljonid.

“Kindlasti peame ümber vaatama siinsed parkimise reeglid. Vählt osaliselt oleme me sunnitud kaotama ära teeäärse parkimise, sest muidu ei ole bussil võimalik siin turvaliselt ja mugavalt liigelda,“ märkis Novikov.

 

Allikas

Ajalugu, Eesti
Kopli uus ja väga šikk nägu

 liinid ja Põhjala kummitehas on Eesti arhitektuuri tõelised tuhkatriinulood. Nende muinasjuttudega on võimalik lähemalt tutvuda giidide juhtimisel 27.-28. aprillil toimuval Open House nimelisel arhitektuurisündmusel, mille raames avavad oma uksed ja väravad 40 kohta, kuhu just igapäevaselt ei satu.

Kopli liinid


Üks a uhkematest ja terviklikematest töölisasumitest on seni olnud Kopli poolsaare tipus olev Vene-Balti laevatehas, mis esindab 20. sajandi alguse tsaaririigi majanduslikku tõusu ja tööstuslikku arengut. Ettevõtte juurde kerkisid tööliskasarmud, mis ehitati korralikult täispalkehitistena ning kaeti voodrilaudadega. Oma lihtsusest hoolimata kasutati ka nende majade juures profileeritud uksi, juugendlike keerdudega varikatuseid, klassikalisi proportsioone. Peale Nõukogude aja lõppu eluheidikute elupaigaks peetud Kopli liinide asukoht on looduslikult väga kaunis, laskudes astangutena otse mereni.


Foto: Nikolai kirik Kopli liinidel

Juba 2004. aastal plaanis Tallinna linnavalitsus olenevalt seisukorrast Kopli liinide puitelamud lammutada või renoveerida, kivist trepikojaga majad renoveerida ja asendada mereäärse, kesklinnast paarikümne minuti trammisõidu kaugusel aguli esindusliku elamurajooniga. Hakati otsima arendajat, kes leiti pärast mitmeid luhtunud katseid alles kümne aasta pärast.

Aga täna näeb seal juba Kopli uut nägu, suve alguses kolivad esimestesse majadesse sisse uued pered. Praegu veel üsna metsiku olemisega kaunis rannas valmib sel aastal esimene osa rannapromenaadist. Selle järgmistes ehitusetappides peaks valmima ka vaateplatvorm Sepa tänava lõpus, kus hakkab tegutsema suvekohvik.

Kopli liinid on jagunenud kvartaliteks, millest praegu on valmimas E kvartali nime kandev osa, kus asuvad Peeter Pere Arhitektide poolt projekteeritud 5-kordsed elamud, igaühes 25 korterit. Hoonete värvilahenduseks said arhitektid inspiratsiooni Kopli liinide ajaloolisel alal olnud hoonete viimistlusest. Need on šikid linnakorterid, mille rõdudelt avanevad vaated merele ja rajatavale rannapromenaadile. Kokku valmib piirkonnas 10 aasta jooksul ligi 900 uut kodu.


Foto: Kopli liinide I etapi üldvaade

Kui praegu on valmimas korterid, siis järgmistes etappides jõutakse ka hooneteni, kus on ka muid pindu. Näiteks kuulus Liinivahe 17 maja, mis tehase aegadel oli üks kahest vallaliste tööliste jaoks ehitatud nn kasarmust ja mis on vanim nii pikk kasarmuhoone Euroopas, saab ilmselt osaliselt lasteaiaks või koolimajaks.


Foto: viimased räämas hetked kaunis rannas

Kopli liinidel näeb praegu uute merevaatega kodude kõrval alles renoveerimist ootavaid vanu hooneid ning ilmselt on see viimane võimalus kogeda Kopli liine sellisena, nagu nad Tallinna linnapildis mitukümmend aastat olid — natuke räsitud ja unustatud majaderivisid munakivisillutisega tänavate ääres maalilise merevaate taustal.

Põhjala tehasehoone

Kunagisel Bekkeri laevatehase kolossaalsel alal tegutses peale Eesti vabariigi sündi mitmesuguseid ettevõtteid. Üks väljapaistvamaid neist oli nõukogude perioodilgi väga edukalt tegutsenud 1924. aastal loodud Põhjala kummitööstus Marati tänaval.

Insener Harri Feldmanni ettevõte tootis 1939. aastal päevas 1200—1400 paari jalanõusid, lisaks jalgrattakumme, gaasimaskide kummiosi; 1978 tehti jalatseid juba 1,9 miljonit paari. Praegu elavdatakse ala mitmesuguste kultuurisündmusega, kutsutakse üles korraldama üritusi. Vanu ehitisi on osaliselt plaanis tasapisi kohandada elamiseks ja töötamiseks

Kas Koplist saabki Baltikumi põnevaima arhitektuuriga piirkond?

Nii Kopli liinid kui Põhjala tehas on suured territooriumid, kuid Koplisse mahub põnevaid ja uut elu ootavaid kohti veelgi. Juba lõppenud arhitektuurikonkurside kõrval on see põnev piirkond arhitektide fantaasiamängudeks. Äsja lõppenud Tallinna Arhitektuuribiennaali (TAB) korraldatud visoonivõistlus näitab, milliseks võiks muutuda pragu Kopli südames laiutav üsna ilmetu ja inetu kaubajaama ala.

Tänavuse visioonivõistluse eesmärk oli luua ühiste ja privaatsete elu- ja töökeskkondade ala, mis hõlmab sise- ja välisruume, kus eri vanuses inimesed saaksid õppida, mängida ja kasvada. Ala oli Kopli idaosa ja osa Kalamajast, mis külgneb raudtee maaga ja millest kujuneb lähitulevikus Tallinna uus oluline osa.

Kuna tegu on visioonivõistlusega, mitte reaalse ehitusprojekti otsimisega, jäid žürii sõelale need tööd, mis on pakkunud tavapärasest pisut ootamatumat katsetuslikumat lahendust. Võistlusele laekus 80 tööd maailma eri paikadest ja võitjaks osutus töö nimega Lines Rehab. Võidutöö miksib puitu ja piirkonna industraalset arhitektuuri — autorid kasutasid puitu elumajade jaoks ning metalli avalikes hoonetes, kummardusena koha industraalsele ajaloole. Arhitektide visiooni järgi võiks seal asuda jagatud kontorid, raamatukogu, kultuurikeskus. Sellist vaadet Koplile näeb küll ainult näitusel ja seda ka alles sügisel TABi ajal.


Foto: Kopli kaubajaam, visioon

Allikas

Eesti
Kopli trollibusside asemikud rivistusid Vabaduse väljakule
[ngg_images source=”galleries” container_ids=”6″ display_type=”photocrati-nextgen_basic_imagebrowser” ajax_pagination=”1″ template=”default” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]
Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) näitas Vabaduse väljakul äsja soetatud Volvo hübriidbusse ja MAN-i Euro 6 saastenormidele vastavaid linnaliinibusse, millest esimesed hakkavad järgmisel nädalal sõitma 9. liini trollide asemel.
 
 
 
TLT juhatuse esimehe Enno Tamme sõnul on valdavas osas Euroopa linnadest võetud suund autoliikluse vähendamisele, investeerides ühistranspordi arengusse.«Autostumist pole võimalik ohjeldada üksnes piiranguid kehtestades, nagu näiteks ummikumaks ning linnasüdame autodele sulgemine. Oluline on parandada ühistransporditeenust, muutes selle inimestele kättesaadavamaks ning mugavamaks. Tallinn oma tasuta sõiduga on saavutanud viimaste aastatega ühistranspordi kasutajate arvu hüppelise kasvu, ent kui soovime ühissõidukeid eelistavate inimeste hulka veelgi suurendada, peame pöörama erilist tähelepanu sõidumugavusele. Meie bussipargile saabunud 20 moodsat hübriidi ja 30 diiselbussi annavad selleks olulise panuse,» ütles Tamm.«Oleme esimestena Eestis võtnud ühistranspordis kasutusele hübriidsõidukid. 44 sõidukiga kuulume 10 hübriidirohkema Euroopa linna hulka. Enam kui pooled meie bussidest vastavad Euro 5 ja 6 saastenormidele ning busside keskmine vanus langeb pärast 50 uue hübriidi ja diiselbussi saabumist 8,2 aastale. Seegi on muljetavaldav näitaja kogu Euroopa ulatuses,» lisas ta.TLT ostis 20 Volvo 7900 hübriidbussi ning 30 MAN-i diiselbussi, millest 20 on 12 meetri pikkused kaheteljelised ja kolme uksega bussid ning 10 on 18,5 meetri pikkused kolmeteljelised ja nelja uksega liigendbussid. Vabaduse väljakule rivistatakse üles kokku 15 bussi, igast liigist viis.Volvo 7900 hübriidis on 34 iste- ja 50 seisukohta, MAN Lion´s City GL-s (liigendbuss) 44 iste- ja 122 seisukohta ning MAN Lion`s City LE-s on 29 iste- ja 55 seisukohta.Uued bussid lähevad liinile 1.maist. Volvo hübriidid hakkavad sõitma 72. liini, mis asendab 9.liini trolle.Tallinn sulgeb maist trolliliini number 9 Keskuse – , mis on järjekorras juba viies sulgemisele minev trolliliin.Läinud aasta 1. jaanuarist sulges Tallinn Väike-Õismäele viivad trolliliinid number 6 Väike-Õismäe – Kaubamaja ja 7 Väike-Õismäe – Balti jaam, juba varem olid suletud trolliliin number 2 Mustamäe – Estonia ja number 8 Väike-Õismäe – Vabaduse väljak. Neid trolliliine asendavad bussiliinid number 24, 24A ja 22.

Pärast trolliliini number 9 sulgemist jääb Tallinnas tööle vaid neli trolliliini: number 1 Mustamäe – Kaubamaja, number 3 Mustamäe – Kaubamaja, number 4 Keskuse – Balti jaam ja number 5 Mustamäe – Balti jaam.

Trolliliinide sulgemise põhjusena on linn nimetanud vanade Škoda trollide amortiseerumist ja otsust nende asemele uusi trolle enam mitte soetada.