Silt: kool

Nõmme, Tallinna uudised
Pääsküla kool rajab katuseaia

Autor: Jukko Nooni

Osa talgulistest, kes korrastasid 1. mail korraldatud talgutel
kooli õueala ning aitasid meisterdada katuseaia tarbeks
vajalikku inventari. (foto: Pääsküla kool)
Selle aasta kevadel liitus Pääsküla kool rohelise kooli programmiga. Sellega seoses osaletakse ka linnaaianduse projektis, mille käigus rajatakse katuseterrassile aed.

Pealinna koolide seas on see uuenduslik ettevõtmine. Pääsküla kool on üks kahest üldhariduskoolist, kes katuseaeda teeb. Teine on Tallinna saksa gümnaasium Mustamäel, kus alustatakse sellega pärast renoveerimise lõppu. Kolmas õppeasutus on Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

Ettevõtmise eestvedaja on kooli majandusjuhataja ja loodusringi juhendaja Ene Urman, samuti on olnud nõu ja jõuga abiks tööõpetuse õpetajad Urmas Vinter ja Ulvar Kaugemaa. 1. mail korraldatud talgutest võttis osa ligi 60 talgulist, kes korrastasid õueala ning aitasid meisterdada katuseaia tarbeks vajalikku inventari.

Rohelise kooli programmiga on Nõmmel liitunud juba mitu lasteaeda, kuid koolidest on Pääsküla kool praegu ainus. Ene Urman rääkis, et see on mõtteviisi kujundamine, kestliku arengu ning säästva eluviisi põhimõtete kinnistamine lastes. «Rohelise kooli programmis ja linnaaianduse projektis osalemine on osa sellest, mida on võimalik lõimida ka õppetöö ja huvitegevusega koolis,» selgitas ta.

Katuseaia rajamise mõte tekkis täiesti loomulikult. Koolil oli olemas 400-ruutmeetrine katuseterrass, mida seni eriti kasutatud ei olnud. «Meie idee kiideti heaks ja saime keskkonnaametilt linnaaianduse projekti raames toetust,» rääkis Urman.

Pääsküla kooli katuseaeda saab kasutada nii õuesõppeklassina kui ka puhkealana. «See on lõimitud tervesse õppeprotsessi. 2.-3. klassi lapsed tegid aiaplaane, taimede eest hakkavad hoolitsema peamiselt loodusringi ja pikapäevarühma lapsed koos juhendajatega, robootikaring rajab sinna tilkkastmissüsteemi. Aga see on seotud loodusõpetuse, bioloogia, kokanduse, puutöö õpetamisega, samuti saab seal uurimistöödes rakendada avastus- ja aktiivõppe meetodeid,» selgitas Urman.

Mida aga on plaanis kasvatama hakata? «Mitmesuguseid aed- ja juurvilju, kindlasti paneme mulda nii kartuli kui kõrvitsa. Katuseaias saavad õpilased näha taime arengut seemnest seemneni, looduse toimimist terviksüsteemina,» rääkis Ene Urman.

Lisaks istutuskastidele on katuseaias olemas kompostimiskastid. Tööõpetuse tundides on kavas meisterdada putukahotell. Õpilased soovivad, et tulevikus oleks seal ka väikene veesilm ja purskkaev.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Tule kaasa mõtlema linna arengusuundade teemal!

Autor: Nõmme Sõnumid

Sel kevadel toimub linlasi kaasav töötubade seeria «Tallinna tulevik 2021+». Ärksad nõmmekad on oodatud kaasa mõtlema Nõmme ja kogu Tallinna tuleviku üle 21. mail kella 17–20 Nõmme Maja (Valdeku 13) aulasse.

Arutelu aluseks on Tallinna strateegiaüksuse eestvedamisel koostatav Tallinna uus arengukava, mille järgi kujundatakse Tallinna 2021. aastast alates. Töötubades arutatakse linna arengusuundi ning oodatakse tagasisidet arengukava kavandile.

Töötoas arutatavad fookusteemad

Arutelu aluseks on Tallinna linna koostatud Tallinna arengukava 2021+ kavand, millega saab tutvuda kodulehel www.tallinn.ee/strateegia. Teemad on järgmised.

  • Kuidas peaks linn suunama liikuvust? 
  • Millised võiksid olla alternatiivsed liikumisvõimalused linnas autokasutuse vähendamiseks?
  • Kuidas mõjutada liikumisviiside mitmekesistumist?
  • Kuidas suurendada liiklusturvalisust kõigile, ka lastele (näiteks linnaruumi kujundamise kaudu)? Kuidas luua turvalised rattateekonnad ja rattaparklad?
  • Milline peaks olema tuleviku ühistransport?
  • Ühe kesklinnaga vs. mitme keskusega linn.
  • Milline peaks Tallinn olema, et inimesed ei läheks kõrvalvaldadesse elama?
  • Kuidas suunata elamispinna kasvu – kas ehitame välja kesklinna või arendame teisi linnaosasid?
  • Kuidas peaks linn suunama aedlinna ühist avalikku ruumi? 
  • Milliseid kooskäimise ja tegutsemise kohti oleks kohalikule kogukonnale vaja?
  • Milline on äge ja kõigile kasutatav avalik ruum (sh linnaväljakud, rohealad)?
  • Kuidas peaks pöörama tähelepanu peresõbralikkusele (nii eluasemed kui elukeskkond tervikuna) sinu linnaosas?
  • Kuidas suurendada kõigi elanike aktiivset liikumist?
  • Milline on sinu jaoks mugav argipäev?
  • Kui kaugel peaksid sinust olema avalikud teenused, sh pood, lasteaed, kool, raamatukogu ning sotsiaalteenused? Kuidas saab linn siin kaasa aidata?

Registreeru hiljemalt 17. maiks: www.tallinn.ee/strateegia.

Loe otse allikast