Silt: kohustus

Uued uudised
Harri Kingo: alasti hirm rahapesu paljastuste ees
Karikatuur, mis näitab täpselt ära toimuva.

“Ülevaade portaalis Delfi toob ära kogu selle ajakirjandusliku klatši, mida Reformierakond on Freeh` kohta levitanud juba algusest peale. Midagi uut seal pole. Küll on jäärapäiselt korratud varasid väiteid (ka valeväiteid) Freeh` vastu, mis ei igaüks eraldi ega ka kogumis õigustust lepingust loobuda ei anna. Need korratud väited ja valed on ammuilma läbi hekseldatud ja varem on näidatud nende naeruväärsust, aga see ei kartellimeediale ega selle üllitise tellijatele ei loe.

Artikkel (ja ka praegune EV ) jätab sellest kaheldavast loetelust taas kord välja Freeh’ga lepingu lõpetamise peamise, sisuliselt aga ainsa kaaluka ning määrava argumendi ja samas seletamatu põhjuse loobuda katsest ja võimalusest teenida le sadu miljoneid dollareid kahjutasu.

Nimelt on artiklis maha vaikitud fakt, et 200+ miljardi musta läbi voolamise ajal oli rahandusministriks Reformierakonna üks juhtfiguur Jürgen Ligi. Ning et on õigustatud kahtlus, et Jürgen Ligi oli sellest rahapesust teadlik. Vähsti oli tal otsene ametialane olla sellest teadlik.

Kuna on ütlta selge, et tasuta sellist suurt musta raha vahendamise äri ei aeta, siis on põhjust arvata, et neist summadest, mis takistamatult läbi voolasid, said endale teatava protsendi ka selle võimaldajad. Ning et on väga tõenäoline, et selle rahaga võidi finantseerida kas Reformierakonna juhtfiguure personaalselt või ka Reformierakonda tervikuna.

Mees, kes sellest pidi teadlik ol, kes oli selle vahetu teostaja – Aivar Rehe – suri väga kummalistel asjaoludel. T surnukeha ei suudetud mitme päeva jooksul otse t koduaiast, kõigile nähtavalt kohalt isegi üles leida! Ning igasugune selle kummalise surma uurimine on lõpetatud, Rehe nimi on praktiliselt meie ajaloost kustutatud.

Küll on elus, terved ja tagasi võimul need, kes pidid Rehe juhitid panga tegevust kontrollima ja kel oli kõigest toimuvast s oma koha tõttu riigis ülevaade. Sest on võimatu, et riigi juhtkonnale sai 200+ miljardi liikumine läbi jääda märkamatuks.

On välja jäetud, et et Freeh’ga lepingu lõpetamine teenib vaid üht ja ainsat eesmärki – summutada ja oltuks muuta tollase e, Reformierakonna ja selle juhtliikmete osalus selles musta rahamassi liikumises läbi . Et tegelik põhjus leping üles öelda on hirm võimalike ilmsiks tulla võivate hävitavate paljastuste ees.

Loomulikult jääb mainimata, et see oli ka oli üks peamisi põhjus, miks Reformierakond nii meeleheitlikult võimule pürgis ja miks s korraldati jõuametkondade kätega sisuline paleepöö. Oli vaja tagasi saada positsioon, mis võimaldaks avalikuks tulla võiva info summutada.

Seda Freeh lugu vaadates pole asi keeruline – pole vaja muud kui panna kokku 1 + 1 + 1 ja saada vastus, et kogu selle ülimalt räpase loo taga on Reformierakonna ja tollaste EV juhtide alasti hirm paljastuste ja vastutuse ees. See oleks lõpp nende isiklikule karjäärile, lõpp ka Reformierakonnale tervikuna, kui selguks, et tasu selle rahamassi läbi liikumise võimaldamise eest laekus nende taskusse.

Olgu vaid korratud, et Freeh rahapesu ja selle eest tasu saamise uurimisega isegi ei tegelenud. T asi oli uurimise suhtes kõrvaline – leida võimalused saada le osa trahvisummadest. Kuid Reformierakonna ja selle juhtide seas oli ja on hirm mistahes tega tegelemise ees sedavõrd valdav, et isegi le eeldatavalt väga kasulik Freeh tegevus nulliti kõige labaslt ära.”

Harri Kingo, poliitikavaatleja

The post Harri Kingo: alasti hirm rahapesu paljastuste ees appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Eesti, Uudised
Vanemate voli lapse lasteaeda valida võib väheneda


Nõmme, Tallinna uudised
Tõnis Kõrvits 75: «Armastus tõi mu Nõmmele ja ma olen rahul.»

Autor: Jukko Nooni

Tõnis Kõrvits. (foto: Jukko Nooni)
16. augustil tähistab 75. sünnipäeva muusik, helilooja ja arranžeerija Tõnis Kõrvits. Tema töö ja loominguga on ilmselt kokku puutunud väga suur osa eestlastest kas laulupeol, televisiooni või vahendusel.
Kesklinnast pärit ja Westholmi gümnaasiumi lõpetanud Tõnis Kõrvits on l elanud üle 50 aasta. «Armastus tõi mu siia ja ma olen rahul,» lausus ta. Tõnise isa oli helilooja ja muusikateadlane, tema vennad on muusikud, poeg Tõnu on samuti tuntud helilooja.

Kõrvitsa sõnul on l loominguliseks tööks inspireeriv . «Mu töölaua aken on aia poole. Talvel toimetavad seal tihased ja muud linnud ning oravad.»

Pea iga päev võib teda kohata turul. « turg on lemmikkoht. Kui hommikul tööd teha ja noote kirjutada, siis on turulkäimine mõnus keskpäevane jalutuskäik, heas mõttes tus,» rääkis helilooja, kes ostetud toidukraamist pärast ka ise maitsvad road valmistab.

Kuna Kõrvits puutus muusikaga tihedalt kokku juba lapsepõlves, õppis lastemuusikakoolis viiulit, mängis juba noorukina Kustas Kikerpuu bändis, tundub mõneti üllatuslik, et konservatooriumi asemel valis ta esialgu hoopis teise eriala ning on muusikas end täiendanud iseõppimise teel. «Lisaks muusikale huvitusin paljudest muudest asjadest ning seetõttu sattusingi ülikooli hoopis füüsikat õppima. Kaks aastat õppisin, kuid siis tuli sõjaväekutse ning tuli teha manööver, et saaksin ajateenistuseks väeosa orkestrisse. Saingi. Algul mängisin seal trummi, siis puhkpille,» meenutas ta.

Põhitööks arranžeerimine

Pärast teenistust ta sse enam tagasi ei läinud. «Südametunnistus mind igatahes ei piina, et füüsika seljataha jäi ja end muusikale pühendasin. Hea sõber akadeemik Agu Laisk, kes ise toona altsaksofoni mängis, ütles, et raputab kõik mehed omale kohale, ja nii see jäi,» sõnas Kõrvits.

«Pärast sõjaväge kutsus Kustas Kikerpuu mind oma bändi tagasi. See oli sama ansambel, mis sai üldtuntuks saatega «Horoskoop». Samal ajal alustasin tööd Televisiooni noortesaadete toimetuses, kus üks legendaarsemaid saatesarju oli «Kanal 13»,» meenutas ta.

Pärast televisiooni hakkas Kõrvits s kuuldemängudele muusikalisi kujundusi tegema, samal ajal mängides pilli varietees, restoranides, mitmes bändis ja estrkestris. «Minu põhiinstrumentideks jäid nii kitarr kui basskitarr, samuti klaver.»

«Minu helilooming saigi alguse televisioonis ja s töötades, senimaani olin arranžeerija, kuid siis hakkas tellimusi tulema,» ütles Kõrvits tagasihoidlikult. Ta on kirjutanud muusika näiteks lastelavastusele «Mõmmi aabits», samuti on mitmele põlvkonnale teada-tuntud tema Leopoldi laul 1980. aastate populaarsest lastesaatest «Kõige suurem sõber» või «Õnneseen», mis sai tuntuks nelja-aastase Maarja-Liis Ilusa ja Jaanus Nõgisto esituses.

Tõnis Kõrvits peab oma põhitööks arranžeerimist, mis meeldib talle kõige enam. «Enne uue töö juurde asumist teen endale selgeks tausta. Kui vaja arranžeerida rahvapilliansamblile, siis peab enne uurima rahvamuusikat, sümfoonilise muusika puhul sümfoonilise ja džässi puhul džässmuusika nippe,» selgitas ta.

Umbes 700 lugu

Tõnis Kõrvits on arranžeerinud ja orkestreerinud mitmesugustele koosseisudele alates rahvapilliansamblitest, lõpetades sümfooniaorkestritega – kõigile, kes nende kahe vahele jäävad. ERSO, Tallinna Kammerorkester, rahvusooper , Vanemuine, n Dream Big Band, kui lugeda üles vaid mõned orkestrid, kes Tõnis Kõrvitsa seadeid või orkestreeringuid esitanud on.

Viimasel laulupeol oli 72 laulust seitse Tõnis Kõrvitsa seatud. «2012. aastal tegi ERSO kaks jõulukontserti minu seatud muusikaga, kaks aastat tagasi esitasid Tallinna Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Belgias ja Hollandis oma jõulukavas samuti minu seatud jõululaule.» Raadio fonoteegis on umbes 700 lugu, mis on Kõrvitsa seatud või komponeeritud. Selle selgitasid jaamad välja viis aastat tagasi, kui Tõnis Kõrvits tähistas oma 70. sünnipäeva.

Kõrvits on siiani loominguliselt väga viljakas, samuti õpetab ta Otsa koolis rütmimuusika kompositsiooni aluseid. See pole Kõrvitsale esimene kord noori muusikuid juhendada. «Esimest korda kutsus mind aastaid tagasi õpetama Uno Naissoo. Kui hakkad õpetama, siis saad ise ka pooled asjad selgeks, mis seni olid tunnetatavad. Praegu õpetades tunnen umbes samamoodi. Otsa kooli lõpetajad on väga kõrge tasemega, täiesti arvestatavad muusikud. Suu jääb lihtsalt , kuidas suudavad muusikaliselt väljendada,» arvab ta.

Tõnis Kõrvitsa 75. sünnipäeva puhul korraldab Puhkpillimuusika Koda 25. septembril kell 19 kontserdisaalis juubelikontserdi «Õnneseen», kus tuleb esitusele valik autori originaalloomingust ning tema loodud seadetest. Kontserdil esinevad Ivo Linna, Raadio Laste Laulustuudio laululapsed, Harjumaa Keelpilliorkester, - ja Piirivalveorkester, Kaitseväe Orkester ja Georg Otsa nim Tallinna kooli puhkpilliorkester. Dirigendid on Kadri Hunt, Kaie Tanner, Harry Illak, Peeter Saan, Hando Põldmäe, Teet Raik, Ott Kask ja Sirly Illak-Oluvere.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Lehepuhurid ei ole tolmu keerutamiseks

Autor: Reet Pruul, keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirguse osakond

Lehepuhuriga tänavat puhastades keerutatakse
vaid tolmu üles. (foto: Pixabay)
Meie kõigi tus on hoida meid ümbritsevat keskkonda ja vältida mõjutusi, mis võivad seda kahjustada.

Kevadine linnaruum on tolmune. Seda näeme silmaga ja seda registreerivad meie õhukvaliteedi seirejaamad (vt www.õhuseire.ee).

Kohalikud omavalitsused asuvad teid ja tänavaid puhastama varakult, aga kõike korraga ei jõuta. Üldjuhul teetolmu kõigepealt niisutatakse ja seejärel kogutakse see kokku, mida teevad spetsiaalsed masinad, püüdes vältida tolmu levikut ja seega ka ohtu ümbritsevale keskkonnale ja elanikele.

Kahjuks on tänavapuhastamiseks hakatud kasutama ka meetodit, mida ei saa pidada efektiivseks ja mis on töö tegijale ning ümbruskonnale ohtlik – see on lehepuhurite kasutamine, millega keerutatakse vaid tolm üles, see langeb uuesti maha, saastades teisi alasid ja ohustades elanikke. Üleskeerutatav tolm sisaldab heitgaaside jääke, ohtlikke haigustekitajaid, loomseid väljaheiteid, eoseid, seeni, õietolmu, piduriklotside tolmu, rehvijääke ja teisi ohtlikke komponente.

Keskmine täiskasvanu hingab korraga natuke vähem kui pool liitrit õhku, mis sisaldab tavaliselt 1–10 miljonit väikest osakest, kuid saastunud õhu korral veelgi rohkem.

Tolmus sisalduvad eriti peened tahked osakesed, nn PM2,5 ehk alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakesed, on eriti ohtlikud, sest need võivad lenduda suurte vahemaade taha ja jääda õhku lendlema päevadeks või nädalateks. Nende organismi tungimise võime on eriti tugev, need satuvad vereringesse ja sealt kogu organismi. Selliste osakestega kokkupuutumine ei ole mitte lihtsalt ebameeldiv, vaid epidemioloogiliste uuringute alusel on selgunud, et need osakesed põhjustavad ka surmaga lõppeda võivaid haigusi, nagu südameinfarkti, insulti ja kopsuhaigusi.

Lisaks saastavad õhku lehepuhurite endi heitgaasid, samuti häirivad nad ümbritsevaid oma müraga.

Meie kõigi tervise ja ümbritseva keskkonna kaitseks tuleb lehepuhuri kasutamist kevadise tolmu koristamisel vältida, et mitte tekitada sellega ohtu endale ja ümbritsevale keskkonnale.

Loe otse allikast

Kohus
Halduskohus tuvastas Lasnamäe ja Nõmme piirkonna prügiveo korraldamises õigusvastasuse
23. november 2017

Tallinna Haldus rahuldas Ragn-Sells AS kaebuse ning asus seisukohale, et jäätmeveopiirkonnas nr 10 ja jäätmeveopiirkonnas nr 2 ei võimalda sõlmitud hankelepingud alltöövõtjate kasutamist. leidis, et toimunud on hankelepingute muutmine ja täitja asendamine, mis aga toob kaasa hankelepingute tühisuse. Kohtuotsuse jõustumisel tekiks nimetatud piirkondades vabaturu olukord, kus Tallinna linnal on tus nendes piirkondades kuulutada välja uued riigihanked, ning jäätmevaldajatel õigus valida endale uus jäätmete vedaja. 

Loe otse allikast

Kohus
Kohus mõistis Villu Reiljani altkäemaksu vahendamises süüdi
19. oktoober 2017

Harju Maa kuulutas täna otsuse, millega mõistis Villu Reiljani (64) süüdi altkäemaksu vahendamises. Reiljanile mõisteti kokkuleppemenetluse raames rahaline karistus 347 päevamäära ulatuses summas 33 034,40 eurot.

Villu Reiljanile varasemalt (s.o. Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2013 ja Riigikohtu 30.06.2014 otsusega) tingimisi mõistetud vangistus jäeti täitmisele pööramata ja rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

Süüdimõistmisega kaasneb tasuda riigituludesse sundraha 705 eurot.

Loe otse allikast